Muusikakoolis Õpetaja. 1940. Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Õpetaja (elu lõpuni). Looming Heino Elleri heliloomingu suuruseks on umbes 300 teost, muu hulgas on ta loonud ka mitmeid sümfoonilisi teoseid. 1917 "Videvik" 1920 "Koit" 1953 "5 pala" Muud Huvitavat 1971. aastast kannab Heino Elleri nime Tartu Muusikakool. 1987. aastast asub Tallinnas Georg Otsa nimelise Muusikakooli õuel Heino Elleri mälestussammas. 1991. aastast on korraldatud Heino Elleri nimelist rahvusvahelist viiuldajate konkurssi. 1998. aastast annab Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum välja Heino Elleri nimelist muusikapreemiat. Tunnustused 1948. & 1965. - ENSV Riiklik Preemia. 1953. - ENSV teeneline kunstitegelane. 1967. - NSV Liidu Rahvakunstnik. 1965. & 1970. Lenini orden. Isiklikku Eller oli abielus pianist Anna Kremeriga (1886 1942). Teine abikaasa oli Ellu Meriva (1908-1997) Tänan Tähelepanu Eest !!! Koostas: K.J Grupp: Eitea
E "Koit" https://www.youtube.com/watch?v=blvMl136Y4 o Tunnustused Nõukogude Eesti preemia ENSV teeneline kunstitegelane NSV Liidu rahvakunstnik Lenini orden Mälestuse jäädvustamine 1971. aastast kannab Heino Elleri nime Tartu Muusikakool. 1987. aastast asub Tallinnas Georg Otsa nimelise Muusikakooli õuel Heino Elleri mälestussammas 1991. aastast on korraldatud Heino Elleri nimelist rahvusvahelist viiuldajate konkurssi. 1998. aastast annab Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum välja Heino Elleri nimelist muusikapreemiat.
Samuti saab õppida ka Tallinna Ülikoolis. Eestis on ka palju toetusi, konkursse ja ka preemiaid. Noored peavad isehakkajad olema, ehk võimalusi on palju, aga nad peavad need ise üles otsima ja ise ennast kandideerima või mõnel muul viisil end näitama. Ühegi asjaga ei ole elus lihtne algust teha, tuleb lihtsalt ise rohkem vaeva näha. Mõne noorel on head tutvused ja kuulsus saabub kiiremini kui teistel kellel ei ole tutvusi. Konkursid: Noor Muusik (rahvusvaheline pianistide, viiuldajate ja tšellistide konkurss), Rahvusvaheline noorte kitarristide konkurss ''Tallinn'', Rahvusvaheline Lepo Sumera nim. noorte heliloojate loomingukonkurss, Chopini konkurss (Läänemeremaade noorte pianistide konkurss), Koorifestival Tallinn, Rahvusvaheline Klaudia Taevi nim. noorte lauljate konkurss, Hendrik Krummi nim. noorte lauljate konkurss. Preemiad : Noor Laulja, Noor Muusik, Noor Dirigent,
noorte interpreetide konkurssfestivalil "Con Brio `04", lisaks palju muid auhindu. Gina Maria McQuiness (1987) viiul, Iirimaa Viiuliõpinguid alustas neljaaastaselt ning juba kuueselt osales kõigil kohaliku ning rahvusliku tähtsusega viiulikonkurssidel.Seitsmeaastaselt alustas ta ansamblimänguga -2- orkestri Young European Strings Intermediate ees, üheksandast eluaastast peale on võitnud arvukalt esikohti erinevatel noorte viiuldajate konkurssidel .1998. aastal I preemia Tallinnas "Noore Muusiku " konkursil.Tema eriline huvi kuulub kammermuusikale. 2005.aasta novembris esitas Gina koos Euroopa Noorte Keelpillimängijate Kammerorkestriga Budapestis Bartoki Divertismendi ( oli ka orkestri kontsertmeister). Heini Laankoski (1984) tsello, Soome Laanikoski õpib Helsingis Sibeliuse Akadeemias Heikki Rautasalo juures. 1998. aastal võitis Tallinna "Noore Muusiku" konkursil I preemia ja eriauhinna.Ta on
.................... 6 Kasutatud allikad............................................................................................................................. 7 Sissejuhatus Antonio Vivaldi on itaalia hlilooja, kes arendasvälja soolokontserdi ja rajas programmilise orkestrimuusika. Ta oli omapärane isiksus, kelle eluloost pole palju teada. Vivaldi muusika suur austaja ja uurija oli J. S. Bach. Elulugu Lapsepõlv Vivaldi sündis 1678 aastal 4. märtsil Veneetias Püha Markuse kiriku viiuldajate peres. Seitsme kuuselt ilmale tulnud laps paistis nii nõrguke, et ämmaemand soovitas lapse kohe ära ristida peljateas tema esimesi hingetõmbeid viimaseks jäävat. Vanemad andsit talle nimeks Antonio Lucio Vivadi. Samal päeval oli Veneetsias suur maavärin. Hirmunud ema tõotas, et kui laps ellu jääb, saab temast preester. Viiulimängimine isa kõrvalt sujus tal nii hästi, et juba kümne aasta
kohal ka dünaamiline intonatsioon, kus iga interpreet võtab vastu otsuse intoneerida antud helipilt dünaamiliselt värvikamaks tuginedes oma kogemustele ja tajule, kuid mitte muutes harmoonia kulgu (Denckla 1997: 4, vaadatud 07.13.15). 1.4 Viiuli intonatsioon Antud töös on läbi viidud katse viiuliga, kus interpreet pidi mängima võimalikult täpse intonatsiooniga helirida. Võrdtempereeritud häälestuse kohapealt on viiuldajate intonatsioon isikupärane ja individuaalne, mis võib kohati kõlada ebapuhtalt (Sildoja 2011: 19). Eelnevate uurimustööde põhjal intoneerivad viiuldajad 7 - 14 sendi täpsusega (Hopkins 2015: 362). Et saavutada soovitud noodid, peab viiuldaja paigutama oma näpud sõrmlaual täpselt õigesse kohta. Kui viiuldaja sõrmeotsa asetus on liiga kõrgel või madalal, isegi millimeeter, siis noot ei ole enam hääles.
Muusikaakadeemias, mille Kerem lõpetas 2003. aastal Mirjam Keremi ja professor Jaan Räätsa juhendamisel. Aastatel 20022004 täiendas ta end Levon Chilingiriani ja William Mivali käe all Londoni Kuninglikus Muusikakolledzis, kus Kerem sai 2006. aastal magistrikraadi. Alates 2002. aasta sügisest elab Mihkel Kerem Londonis. Juba õpingute ajal on Mihkel Kerem pälvinud viiuldajana tunnustust mitmetel konkurssidel: diplomid B. Dvarionase nimeliselt rahvusvaheliselt noorte pianistide ja viiuldajate konkursilt Vilniuses (1992) ja Jan Kociani nimeliselt konkursilt Tsehhoslovakkias (1993) ning I auhind Eesti noorte keelpillimängijate võistlusel (1995). Kerem on töötanud aastatel 20012002 Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri kontsertmeistri abina ning on sellest alates esinenud orkestri külaliskontsertmeistrina. 2006. aastal tegutses ta aga kontsertmeistrina Inglismaal orkestris Sothbank Sinfonia ning töötab praegu sel
Lühike teejuht emadele, kuidas nad oma lapsi esimeste eluaastate sees kasvatama peavad", mille andis välja aastal 1879. (Liim 1997: 74, Jürisson 2003: 35-37) Joosep Kapp tegeles väga palju muusikaga, olles sealjuures hea organisaator. Ta asutas 1862. aastal neljakümneliikmelise meeskoori, kellega käidi ka I üldlaulupeol Tartus 4 (1869). 1871. aastal asutas Joosep Kapp pasunakoori, 1890 segakoori ning 1891 viiuldajate ansambli. Laulu- ja mänguseltsi ,,Ilmatar" loojaks on samuti Joosep Kapp, mille ta asutas 1878. aastal. Tänu temale kujunes Suure-Jaani üheks silmapaistvamaks muusikaelu keskuseks Viljandimaal. 1893. aastal rajati Enge mõisa parki suveaed koos laululava ja pinkidega 400 kuulajale, mille avamisel Joosep Kapp pidas kõne ning juhatas kontserti. Joosep Kapi kooriproovid muutusid inimestele peaaegu ainsaks kohaks, kuhu
tasemel puhkpilliorkestrit (nt Ratsarügemendi orkester), kus nii pill kui ka mängija olemas olid. 62 R. Tilgar ega K. Tuberik oma mälestustes). Küll võib siin olla põhjuseks improviseerimis- võimeliste klarnetimängijate puudumine. 120 Võrreldes Tartu orkestrite pillide omavahelist suhet Tallinna samade näitajatega, torkab silma viiuldajate vähesus saksofonistidega võrreldes (Tallinnas 86:83 viiulite kasuks, Tartus 20:12 saksofonide kasuks). Viiulimängijat ei olnud juba Poika koosseisus, BBB hilisem koosseis ja Kaitseliidu orkester on aga juba tüüpilised väikesed bigbändid. Eeltoodud ülinappidest andmetest repertuaari kohta ilmneb, et 1930. aastate teisel poolel kasutati juba praktiliselt kõikjal välismaiseid trükitud seadeid (arranžeerijate puudus oli ju üldine), millele viitavad nii Tilgar, Avarmaa kui Asper
annaabi.ee 
