Sealgi saavutas Lehtla parima koha suurvõistlusel: ta oli tavadistantsil 22. 3 trahviminutiga. Kuid sprindis oli ta alles 43. ja jälitussõidus langes 53. kohale, sõites 7 trahviringi. Saavutused Maailmameistrivõistlused 2009 Pyeongchangis · 28. koht 7,5 km sprindis · 42. koht 10 km jälitussõidus · 66. koht 15 km tavadistantsil Maailma karikasarjas Parimad kohad MK-etappidel: · 18. koht 12.02.2012, Kontiolahti, 10 km viitstardist; · 20. koht 04.02.2012, Holmenkollen, 10 km viitstardist; · 21. koht 11.02.2012, Kontiolahti, 7,5 km sprint; · 24. koht 11.01.2012, Nové Msto, 15 km tavadistants; · 29. koht 02.02.2012, Holmenkollen, 7,5 km sprint. Kasutatud allikad : http://et.wikipedia.org/wiki/Kadri_Lehtla http://et.wikipedia.org/wiki/Laskesuusatamine
Muutused on tehtud pealtvaatajate ja telejaamade huvi tõstmiseks. Varem oli suusahüpetes kolm vooru, millest kaks paremat läksid arvesse. Nüüd on kavas kaks hüppevooru, kus mõlemad lähevad arvesse. Sprindivõistluses on ainult üks hüppevoor. Murdmaasuusatamises lasti võistlejad enne muutusi rajale vastavalt loositud järjekorrale. Nüüd minnakse rajale vastavalt suusahüpetes saadud kohtadele. Alates 1987. aastast sõidetakse viitstardist ehk tagaajamisvõistlusena (Gunderseni meetod): suusahüpetes saadud punktid arvestatakse sekunditeks ja minutiteks. Suusahüpped võitnud sportlane läheb esimesena rajale ja järgmised vastavalt kaotusele suusahüpetes. Võitjaks tuleb see sportlane, kes esimesena finiseerib. Alati sõidetakse vabas stiilis.
Muutused on tehtud pealtvaatajate ja telejaamade huvi tõstmiseks. Varem oli suusahüpetes kolm vooru, millest kaks paremat läksid arvesse. Nüüd on kavas kaks hüppevooru, kus mõlemad lähevad arvesse. Sprindivõistluses on ainult üks hüppevoor. Murdmaasuusatamises lasti võistlejad enne muutusi rajale vastavalt loositud järjekorrale. Nüüd minnakse rajale vastavalt suusahüpetes saadud kohtadele. Alates 1987. aastast sõidetakse viitstardist ehk tagaajamisvõistlusena (Gunderseni meetod): suusahüpetes saadud punktid arvestatakse sekunditeks ja minutiteks. Suusahüpped võitnud sportlane läheb esimesena rajale ja järgmised vastavalt kaotusele suusahüpetes. Võitjaks tuleb see sportlane, kes esimesena finiseerib. Alati sõidetakse vabas stiilis. Vigursuusatamine Vigursuusatamine ehk freestyle on segu mäesuusatamisest ja akrobaatikast. See sai spordialana alguse 1960. aastatel USA-s. Ametlikult peeti esimesed võistlused 1966
pikkuse ja stiili eest; viimast hindavad 5 kohtunikku. Hüppesuusad on murdmaasuuskadest pikemad (240-255 cm), laiemad ja raskemad (koos sidemetega 7-8 kg) ning neil on 2-5 soont. Võistleja varustus peab vastama FIS määrustele. Suusakahevõistlus koosneb suusahüpetest ja murdmaasuusatamisest. Kavas on kaks hüppevooru, kus mõlemad lähevad arvesse. Sprindivõistluses on ainult üks hüppevoor. Rajale minnakse vastavalt suusahüpetes saadud kohtadele. Sõidetakse viitstardist ehk tagaajamisvõistlusena: suusahüpetes saadud punktid arvestatakse sekunditeks ja minutiteks. Suusahüpped võitnud sportlane läheb esimesena rajale ja järgmised vastavalt kaotusele suusahüpetes. Võitjaks tuleb see sportlane, kes esimesena finiseerib. Alati sõidetakse vabas stiilis. Kahevõistluse alad jagunevad: individuaalne kahevõistlus, individuaalne sprindikahevõistlus, meeskondlik kahevõistlus ja ühisstardiga kahe- võistlus
Muutused on tehtud pealtvaatajate ja telejaamade huvi tõstmiseks. Varem oli suusahüpetes kolm vooru, millest kaks paremat läksid arvesse. Nüüd on kavas kaks hüppevooru, kus mõlemad lähevad arvesse. Sprindivõistluses on ainult üks hüppevoor. Murdmaasuusatamises lasti võistlejad enne muutusi rajale vastavalt loositud järjekorrale. Nüüd minnakse rajale vastavalt suusahüpetes saadud kohtadele. Alates 1987. aastast sõidetakse viitstardist ehk tagaajamisvõistlusena (Gunderseni meetod): suusahüpetes saadud punktid arvestatakse sekunditeks ja minutiteks. Suusahüpped võitnud sportlane 11 läheb esimesena rajale ja järgmised vastavalt kaotusele suusahüpetes. Võitjaks tuleb see sportlane, kes esimesena finiseerib. Alati sõidetakse vabas stiilis. Vigursuusatamine Vigursuusatamine ehk freestyle on segu mäesuusatamisest ja akrobaatikast ning sai spordialana alguse 1960
Muutused on tehtud pealtvaatajate ja telejaamade huvi tõstmiseks. Varem oli suusahüpetes kolm vooru, millest kaks paremat läksid arvesse. Nüüd on kavas kaks hüppevooru, kus mõlemad lähevad arvesse. Sprindivõistluses on ainult üks hüppevoor. Murdmaasuusatamises lasti võistlejad enne muutusi rajale vastavalt loositud järjekorrale. Nüüd minnakse rajale vastavalt suusahüpetes saadud kohtadele. Alates 1987. aastast sõidetakse viitstardist ehk tagaajamisvõistlusena (Gunderseni meetod): suusahüpetes saadud punktid arvestatakse sekunditeks ja minutiteks. Suusahüpped võitnud sportlane läheb esimesena rajale ja järgmised vastavalt kaotusele suusahüpetes. Võitjaks tuleb see sportlane, kes esimesena finiseerib. Alati sõidetakse vabas stiilis. Kahevõistluse alad Kahevõistluse aladeks on: 1.Individuaalne kahevõistlus: Üldiselt peetakse suusahüpped ja murdmaasuusatamine kahel
Muutused on tehtud pealtvaatajate ja telejaamade huvi tõstmiseks. Varem oli suusahüpetes kolm vooru, millest kaks paremat läksid arvesse. Nüüd on kavas kaks hüppevooru, kus mõlemad lähevad arvesse. Sprindivõistluses on ainult üks hüppevoor. Murdmaasuusatamises lasti võistlejad enne muutusi rajale vastavalt loositud järjekorrale. Nüüd minnakse rajale vastavalt suusahüpetes saadud kohtadele. Alates 1987. aastast sõidetakse viitstardist ehk tagaajamisvõistlusena (Gunderseni meetod): suusahüpetes saadud punktid arvestatakse sekunditeks ja minutiteks. Suusahüpped võitnud sportlane läheb esimesena rajale ja järgmised vastavalt kaotusele suusahüpetes. Võitjaks tuleb see sportlane, kes esimesena finiseerib. Alati sõidetakse vabas stiilis. Kahevõistluse alad Individuaalne kahevõistlus Üldiselt peetakse suusahüpped ja murdmaasuusatamine kahel järjestikusel päeval, kuid toimub ka ühepäevalisi võistlusi
Muutused on tehtud pealtvaatajate ja telejaamade huvi tõstmiseks. Varem oli suusahüpetes kolm vooru, millest kaks paremat läksid arvesse. Nüüd on kavas kaks hüppevooru, kus mõlemad lähevad arvesse. Sprindivõistluses on ainult üks hüppevoor. 23 Murdmaasuusatamises lasti võistlejad enne muutusi rajale vastavalt loositud järjekorrale. Nüüd minnakse rajale vastavalt suusahüpetes saadud kohtadele. Alates 1987. aastast sõidetakse viitstardist ehk tagaajamisvõistlusena (Gunderseni meetod): suusahüpetes saadud punktid arvestatakse sekunditeks ja minutiteks. Suusahüpped võitnud sportlane läheb esimesena rajale ja järgmised vastavalt kaotusele suusahüpetes. Võitjaks tuleb see sportlane, kes esimesena finiseerib. Alati sõidetakse vabas stiilis. Vigursuusatamine Vigursuusatamine ehk freestyle on segu mäesuusatamisest ja akrobaatikast ning sai spordialana alguse 1960. aastatel USA-s. Ametlikult peeti esimesed võistlused 1966
Võistluste kõige traagilisem sündmus: Sveitsi sööslaskuja Nicholas Bochatay hukkumine treeninglaskumisel. Meeste 10 kilomeetrit klassikalises stiilis lõppes norralase Vegard Ulvangi võiduga. Itaallane Marco Albarello oli teine ja rootslane Christer Majbäck kolmas. Eestlastest lõpetas kiiduväärse 21. kohaga Andrus Veerpalu. 110. lõpetas võistluse Maroko mees Faissal Cherradi, kes kaotas võitjale 44 minutit ja 11,4 sekundit. Kohtunikud ei tahtnud talle ülejärgmisel päeval viitstardist toimuvaks 15 kilomeetri distantsiks nii palju ooteaega jätta ega marokolase tõttu võistlust venitada ning "halastasid" Cherradile, vähendades tema stardiaega 23 minuti võrra!! Olgu öeldud, et sellest polnud nimetusväärselt abi, sest mees jäi ikkagi kõige viimaseks, kaotades eelviimasele, kaasmaalasele Oubahimile umbes 12 minutiga ja võitjale koguni ligi kahe tunniga! BARCELONA 1992 Olümpiamaskott Cobi. Tõelise üllatuse serveeris 100 m tõkkejooksus 27-aastane
annaabi.ee 
