TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL TARTU KOLLEDZ nimi martikli nr. 12***** Inimeste kloonimine- eetiline või mitte? Referaat õppeaines Insenerieetika (eriala) Üliõpilane: 17"12" 2012.a ........................ nimi Juhendaja: " " 2012.a ........................ nimi Tartu 2012 Autorideklaratsioon Käesolevaga tõendan, et olen antud referaadi koostanud iseseisvalt ning selle alusel ei ole varem arvestust taotletud. Kõik allikmaterjalid on vormikohaselt viidatud. Nimi: Allkiri: Inimesed on alati olnud uudishimulikud ja tahavad proovida uusi asju, uusi lahendusi kõik mis ei sarnaseks vanaga. Kuid,...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Ettevõtlusosakond AÜEP1 LIIKIDE HÄVIMINE JA BIOLOOGILINE MITMEKESISUS Miniuurimus Juhendaja: spetsialist Grete Männikus Pärnu 2015 SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. Liikide hävinemine........................................................................................................5 1.1. Loomaliikide hävinemine.......................................................................................5 1.2. Taimeliikide hävinemine.........................................................................................7 2. Bioloogiline mitmekesisus..........................................................................................10 2.1. Bi...
Samuti sain teada kui ükski klahv enam ei toiminud ega lasknud dokumenti edasi töödelda, et tegemist oli programmi (Wordi) aegumisega. Seega tuli see vastavalt uuesti peale installeerida. Õnneks on mul piisavalt huvi, kannatlikkust, motivatsiooni ja aega, et oma arvutit paremini tundma õppida! 10 KOKKUVÕTE Kokkuvõttes kirjutatakse lühidalt töö sisust. Autori poolsest tagasisidest annab aimu eelnev peatükk. Lisaksin veel, et ka viitamised näib olevat ,,kauge maa". Ehk saaks mingis tunnis neid läbi teha, harjutada. Mis järjekorras kasutatud andmeallikaid sisestada. Küsimus tekkis ka ingliskeelsete materjalide tõlke korral viitamisega. Kuidas seda teha kui ma ei tõlgi sõna-sõnalt. Et kokkuvõte kujunduselt silmale parem jälgida oleks, lisan käepärast suvalist teksti. Selle tekstilõigu kopeerimiseks on vaja lohistada hiirega täpselt üle teksti nii, et alustad
töös on üks suurimatest peatükkidest, et elektriautod polegi nii keskkonnasõbralikud, kui arvatakse. Peame ära märkima, et juba esimesel lugemisel hakkavad silma mitmed kirjavead. Teksti terviklikkus on kohati puudulik – algab sissejuhatava tekstiga, kuid edaspidi tulevad sisse suvalises järjekorras erinevad teemad. Autorid peatuvad põgusalt ühel teemal ning liiguvad ruttu kohe uue teema juurde. Lisaks autorideklaratsiooni ei peaks kajastama töö sisukorras. Puuduvad tekstisisesed viitamised ning kokkuvõte. Arusaamatuks jääb, miks on autor toonud sisse proovisõidu ja demokeskuse, kus räägitakse vaid Eesti AHHAA keskuse põhjal. Tegu on küll teemakohase peatükiga, kuid toodud on minimaalsel määral informatsiooni antud teema kohta. Rohkem võimalusi elektriautodega tutvumiseks on nii Eestis kui ka teistes riikides rohkem, kui töös mainitud. Lisaks on võimalik elektriautosid rentida.
Korrektne viitamine on teadustöö eetika olulisemaid põhimõtteid. Viitamine võimaldab töö lugejal kontrollida esitatud andmete õigsust ja jälgida töös esitatud järeldusteni jõudmise käiku. Korrektset viitamissüsteemi järgides väldib töö autor vastuollu sattumist autorikaitseseadusega. Viidata ei ole tarvis üldtuntud seisukohti. Teistele autoritele kuuluvaid seisukohti või andmeid võib töös esitada tsitaatidena või refereeringutena. 1. VIITAMISED TEKSTIS 1 Raamat Hädadest või tujudest hoolimata tahavad naised alati, et mees oleks jumalikult mehelik. Naise hädaldamist tuleks käsitleda häirekellana ja seejärel teha kõik, et elada oma tõe ja eesmärkide järgi (Deida, 2004, lk 97). Kui mees jääb naise hädaldamist sõna-sõnalt uskuma, langeb ta kohe kursist kõrvale. Hädaldamisel pole kaugeleulatuvat tähendust, see väljendab vaid naise hetkelist tuju.
see asub lause lõpus või keskel. Kui tsitaati ei esitata täielikult, siis puuduv osa tähistatakse punktiiriga (..."). Refereerimine on teise autori seisukoha vabas vormis (oma sõnadega) ümberjutustamine. Refereeringu puhul jutumärke ei kasutata, vajalik on aga viitamine algallikale või autorile. Kõigile kirjanduse loetelus esitatud allikatele peab töös olema viidatud. Sagedamini kasutatavad on joonealune, tekstisisene ja tekstijärgne viitamine. Tekstijärgsed viitamised võivad olla kas numbri või nimeviited. Kui viiteid on palju või kasutatavad allikad on erinevates keeltes, tuleks eelistada viitamist töö lõppu paigutatud kasutatud kirjanduse nimekirjale. Pärast tsitaadi või refeeeringu lõppu märgitakse sulgudes viidatava allika number kasutatud kirjanduse loetelus ja leheküljed. Kasutada võib ümar-ja nurksulge või kaldkriipse. Näiteks: /3, lk 63/ tähendab viitamist kasutatud kirjanduse loetelus number 3 all oleva allika 63. leheküljele.
vahendiks saavutamaks ka muud”.1 -------------------------------------------------------------------------------------------- 1Hans Kruus, Eesti ajaloo lugemik, 2. Tartu 1926, lk. 67-68 Tekstisisesel viitamisel eristatakse tavaliselt osa andmeid põhitekstis ja osa ümarsulgudes. Näiteks: Nimetatud probleemi on käsitlenud U. Mereste oma õpikus “Majandusanalüüsi teooria” (1987, lk 163- 164). Tekstijärgsed viitamised võivad olla kas numbri– või nimeviited. Kui viiteid on palju või kasutatavad allikad on erinevates keeltes, tuleks eelistada viitamist töö lõppu paigutatud kasutatud kirjanduse nimekirjale. Pärast tsitaadi või refeeeringu lõppu märgitakse sulgudes viidatava allika number kasutatud kirjanduse loetelus ja leheküljed. Kasutada võib ümar-ja nurksulge või 6 kaldkriipse.
Välitööd ei olnud kerged. Välitööd Setumaal 1884., 1886. 1902. 1902 a. ( Vene Geograafia sSeltsilt ja Venemaa Teaduste Akadeemialt) 1888 I rahvaluule üleskutse oli ääretult detailne. Hurt andis ette liigid ja siis lõikus need veel tükkideks ning palus lugusi kõigilt, kel vähegi sülg käes liigub. Teaduslik antorloogia on valik tekste, esinduslik valik mis lähtub Minumenta Estoniae Antique tekstidest.)Milline tekst on teaduslik: tekst on alati kokkuviidav arhiividega, seal on viitamised. Rahvaväljaanded Esteetiliseks lugemiseks kohati töödeldud tekstid. ERA: teaduslikud ekspeditsioonid ja kogumisvõistlused (1927) Koguti tekste igalt poolt, mitte ainult hurda kogumikest. Oskal Loorits- Liivi rahva usundist. Kogus materjali ja tekkis küsimus: Kuidas teksti korrastada. Hurda süstematsieeritus sai aluseks ka Looritsa ja ERA kogumike teemaks. Kogumisvõistlused ja töö korrespindentidega. töö järkamine hurda ja esiseni korrespondentidehga W
lehekülje all serval, eraldatuna ülalpool asuvast tekstist. Näide: Kõnega esinenud Skytte märkis, et "oleks iseäranis suur heategu, et ka need alamast seisusest inimesed, kel on puudus ihutoidust, siiski võiksid omandada vaimuvara, mis on mugavaks vahendiks saavutamaks ka muud". 1 ------------------------------------------------------------------------------------- 1 Hans Kruus, Eesti ajaloo lugemik, 2. Tartu 1926, lk. 67-68 8.2. Tekstijärgne viitamine Tekstijärgsed viitamised võivad olla kas numbri või nimeviited. Kui viiteid on palju või kasutatavad allikad on erinevates keeltes, tuleks eelistada viitamist töö lõppu paigutatud kasutatud kirjanduse nimekirjale. Pärast tsitaadi või refereeringu lõppu märgitakse sulgudes viidatava allika number kasutatud kirjanduse loetelus ja leheküljed. Kasutada võib ümar-ja nurksulge või kaldkriipse. Näiteks: /3, lk 63/ tähendab viitamist kasutatud kirjanduse loetelus number 3 all oleva allika 63. leheküljele.
need alamast seisusest inimesed, kel on puudus ihutoidust, siiski võiksid omandada vaimuvara, mis on mugavaks vahendiks saavutamaks ka muud". 1 ------------------------------------------------------------------------------------- 1 Hans Kruus, Eesti ajaloo lugemik, 2. Tartu 1926, lk. 67-68 8.2. Tekstijärgne viitamine 6 Tekstijärgsed viitamised võivad olla kas numbri või nimeviited. Kui viiteid on palju või kasutatavad allikad on erinevates keeltes, tuleks eelistada viitamist töö lõppu paigutatud kasutatud kirjanduse nimekirjale. Pärast tsitaadi või refereeringu lõppu märgitakse sulgudes viidatava allika number kasutatud kirjanduse loetelus ja leheküljed. Kasutada võib ümar-ja nurksulge või kaldkriipse. Näiteks: /3, lk 63/ tähendab viitamist kasutatud kirjanduse loetelus number 3 all oleva allika 63. leheküljele.
annaabi.ee 
