Tema muusikas on sageli mõjutusi eesti rahvamuusikast. Eduard Tubina loomingus on kaks ooperit: ,,Barbara von Tiesenhusen" ja ,,Reigi õpetaja". Tema esimene töö muusikateatrile oli ,,Kratt". Ühtlasi oli see ka Eesti esimene ballett üldse. 6 Kratt ,,Krati" kirjutamist alustas Tubin 1938.a. maikuus otsides balleti jaoks rahvaluule viise Eesti Rahvaluule Arhiivi viisikogu läbi töötades. Sama aasta suvel sõitis ta Muhusse ja Hiiumaale rahvaviise koguma. Tegevuse eesmärk oli osa võtta Estonia teatri poolt väljakuulutatud võistlusest. Esialgselt oli ,,Kratt" vaid ühevaatuseline ning oma lühiduse tõttu ei võetud seda arvesse. Täispikk teos valmis 1941. aastal, libreto palus kirjutada abikaasa Erikal. Ballett "Kratt" tuli lavale 31. märtsil 1943. aastal "Vanemuises" Tubina enda juhatusel, abikaasa Erika tantsis Peretütre osa.
Kuna Andersoni seadus on loodud eksperimendina ja käsitleb ainult seda, mis meelde jääb, ei arvestata konteksti. 20. Millal ja mis põhjusel asutati Eesti Rahvaluule Arhiiv? Missugustele andmekandjatele on arhiivis folkloorseid nähtusi jäädvustatud? ERA asutati 1927 ning seal leidub käsikirju, helisalvestusi, fotosid, filme ja videosalvestusi juhatajaks sai O. Loorits. Aluseks sai Hurda vanavarakogu. Lisati ka Eiseni rahvaluulekogu. Lisati ka EÜSi viisikogu. Käsikirjalisi kogusid hakati korraldama vastavalt Hurda väljatöötatud süsteemile. 30ndatel asutati mitmeid rahvaluule kogumise võistluseid ja aktsioone, koguti ka kirjalikul teel levivat pärimust (oraaklid, salmikud). 21. Iseloomusta Eesti Rahvaluule Arhiivi kartoteekide süsteemi. Kartoteegid jagunevad: Topograafiline kartoteek, Rahvaluulekogujate kartoteek, esitajate kartoteek, rahvamängude kartoteek, rahvatantsude kartoteek, rahvaviiside kartoteegid, rahvajutud, uskumused ja
stabiilsusseadust. Kuna Andersoni seadus on loodud eksperimendina ja käsitleb ainult seda, mis meelde jääb, ei arvestata konteksti. 20. Millal ja mis põhjusel asutati Eesti Rahvaluule Arhiiv? Missugustele andmekandjatele on arhiivis folkloorseid nähtusi jäädvustatud? ERA asutati 1927 ning seal leidub käsikirju, helisalvestusi, fotosid, filme ja videosalvestusi juhatajaks sai O. Loorits. Aluseks sai Hurda vanavarakogu. Lisati ka Eiseni rahvaluulekogu. Lisati ka EÜSi viisikogu. Käsikirjalisi kogusid hakati korraldama vastavalt Hurda väljatöötatud süsteemile. 30ndatel asutati mitmeid rahvaluule kogumise võistluseid ja aktsioone, koguti ka kirjalikul teel levivat pärimust (oraaklid, salmikud). 21. Iseloomusta Eesti Rahvaluule Arhiivi kartoteekide süsteemi. Kartoteegid jagunevad: Topograafiline kartoteek, Rahvaluulekogujate kartoteek, esitajate kartoteek, rahvamängude kartoteek, rahvatantsude kartoteek,
Jutustaja on juttu kuulnud reeglina rohkem kui üks kord ja mitmetelt esitajatelt. Neid kombineerides rekonstrueerib ta konkreetse rahvajutu algkuju. 22. Millal ja mis põhjusel asutati Eesti Rahvaluule Arhiiv? Missugustele andmekandjatele on arhiivis folkloori jäädvustatud? Eesti Rahvaluule Arhiiv – 1927 asutatud, juhatajaks sai O. Loorits. Aluseks sai Hurda vanavarakogu. Lisati ka Eiseni rahvaluulekogu. Lisati ka EÜSi viisikogu. Käsikirjalisi kogusid hakati korraldama vastavalt Hurda väljatöötatud süsteemile. 30ndatel asutati mitmeid rahvaluule kogumise võistluseid ja aktsioone, koguti ka kirjalikul teel levivat pärimust (oraaklid, salmikud). 23. Nimeta [K. Salve artikli põhjal] olulisemaid teiste rahvaste folkloorikogusid Eesti Rahvaluule Arhiivis. Vene: 17 köidet, küladest ja linnadest kirjapandud materjal, venekeelne rahvaluule; 19. saj pärinev. Läti: 2 köidet, rahvaluule, 19.saj
kogusid ka Rosenplänter, Kreutzwald. Siiski, Hurda kogu on Eesti Rahvaluule Arhiivi alus ja algus. Arhiivraamatukogu rajas O. Kallas. Eesti Kirjandusmuuseumi põhieesmärgiks on tagada rahvusliku identiteedi olemasoluks ja ühiskondliku mälu püsimiseks oluliste allikamaterjalide säilitamine ja teaduslik uurimine. Eesti Rahvaluule Arhiiv 1927 asutatud, juhatajaks sai O. Loorits. Aluseks sai Hurda vanavarakogu. Lisati ka Eiseni rahvaluulekogu. Lisati ka EÜSi viisikogu. Käsikirjalisi kogusid hakati korraldama vastavalt Hurda väljatöötatud süsteemile. 30ndatel asutati mitmeid rahvaluule kogumise võistluseid ja aktsioone, koguti ka kirjalikul teel levivat pärimust (oraaklid, salmikud). Folkloristika osakond 1947, Eesti kirjandusmuuseumi folkloristikaosakond on folkloori ja usundi teoreetilise uurimise keskus. Osakonda kuulub 4 töörühma: pamömioloogia, rahvausundi, rahvajuttude ja rahvausundi töörühm.
Rosenplänter, Kreutzwald. Siiski, Hurda kogu on Eesti Rahvaluule Arhiivi alus ja algus. Arhiivraamatukogu rajas O. Kallas. Eesti Kirjandusmuuseumi põhieesmärgiks on tagada rahvusliku identiteedi olemasoluks ja ühiskondliku mälu püsimiseks oluliste allikamaterjalide säilitamine ja teaduslik uurimine. Eesti Rahvaluule Arhiiv 1927 asutatud, juhatajaks sai O. Loorits. Aluseks sai Hurda vanavarakogu. Lisati ka Eiseni rahvaluulekogu. Lisati ka EÜSi viisikogu. Käsikirjalisi kogusid hakati korraldama vastavalt Hurda väljatöötatud süsteemile. 30ndatel asutati mitmeid rahvaluule kogumise võistluseid ja aktsioone, koguti ka kirjalikul teel levivat pärimust (oraaklid, salmikud). Folkloristika osakond 1947, Eesti kirjandusmuuseumi folkloristikaosakond on folkloori ja usundi teoreetilise uurimise keskus. Osakonda kuulub 4 töörühma: pamömioloogia, rahvausundi, rahvajuttude ja rahvausundi töörühm.
Hermann oli esimene, kes avaldas soovi saada ka tantsu- ja mänguviise. 10 a. jooksul saadeti talle 2500 rahvaviisi. Kogumise probleemiks oli see, et maakohtades oli vähe inimesi, kes tundsid noodikirja. Needki ei saanud alati täpselt aru, mida mõeldakse rahvamuusika all ja kuidas seda üles märkida. Hermannile saadeti väga erinevaid viise. Vanemat rahvamuusikat, milles on tunda rahvuslikku omapära, pole sealhulgas palju. Hermanni viisikogu annab meile siiski ettekujutuse sellest, missugust muusikat tunti ja hinnati 19. saj. lõpul eesti maarahva seas. Erilise tähtsusega oli rahvaviiside süstemaatiline kogumine 19041916 Eesti Üliõpilaste Seltsi (EÜS) poolt dr Oskar Kallase (18681946) eestvõttel. Kogumise peamiseks eesmärgiks oli kiiresti kaduvate rahvaviiside üleskirjutamine ja väljaandmine muutmata kujul, et anda võimalust neid kasutada uue kaasaegse eesti muusika loomiseks