KONTROLLTÖÖ. 9.klass Eesti siseveed. I 1.Kirjuta loetelust välja Soome lahe vesikonna jõed: 2 p. Narva, Piusa, Keila, Põltsamaa, Väike-Emajõgi, Jägala, Valgejõgi 2. Mida näitab langus? Milline Eesti jõgi on suurima langusega? 2 p. 3.Joonista peajõgi, millel on üks vasakpoolne lisajõgi. Märgi peajõe voolusuund noolega, suue S tähega, viiruta jõe paremkallas ja piiritle ülemjooks. 3 p. 4. Mille poolest erinevad Kagu-Eesti jõed teistest Eesti jõgedest? (2) 2 p. 5. Millised Eesti piirkonnad on kõige järvederikkamad? (2 ) 1 p. 6. Ühenda täht ja number. 3 p. A Harku järv 1. mandrijäätekkeline B Kaali järv 2. rannajärv C Pühajärv 3. meteoriidijärv 7
22. Jooesta koordinaatteljestik ning täida järgmised ülesanded: 22.1. Joonesta lineaarfunktsioonide y = -2x ja y = 2x + 6 graafikud. 22.2. Tähista joonisel graafikute lõikepunkt ja kirjuta välja selle koordinaadid 22.3. arvuta vastava võrrandi(süsteemi) lahendamise teel nende graafikute lõikepunkti koordinaadid; kontrolli kas tulemus ühtib joonisel oleva lõikepunkti koordinaatidega ning sõnasta oma otsus 22.4. Viiruta kolmnurk, mille üheks tipuks on antud funktsioonide graafikute lõikepunkt, kaks külge asetsevad nimetatud graafikutel ja kolmas külg asetseb x- teljel. Arvuta selle kolmnurga pindala. 23. Joonesta koordinaatteljestik ning seejärel 23.1. joonesta lineaarfunktsiooni y = x 4 graafik ning x-teljega paralleelne sirge, mis lõikub y-teljega punktis (0; 3) 23.2. tähista saadud sirge ja funktsiooni lõikepunkt ning kirjuta välja selle
Õpetajale 2) Mis liiki on see kolmnurk? Põhjenda oma arvamust. 4. Viiruta osa ringist. 26
d) 14 15 16 e) 17 18 19 4. Kirjuta murru kujul, milline osa kujundist on viirutatud. 3 punkti 20 21 22 Viirutatud on osa kujundist. Viiruta veel üks osa. Mitu protsenti kujundist on nüüd viirutatud? Vastus: 5. VIa klassis õpib 32 õpilast, VIb klassis õpib 28 õpilast ja VIc 6 punkti klassis 30 õpilast. Teatrisse sõitis 50% VIa klassi õpilastest ning 80% VIc klassi õpilastest. Mitu õpilast kokku sõitis teatrisse? 23 24
1 1 -2 - 1 100 4 10 5 + 0,04 2 - - + 16 0, 25 52,3 0 + 2 3 2. Skitseerige samas koordinaatteljestikus funktsioonide y = 6 x , y = 3 x ja y = 0,3 x graafikud. Missuguste argumendi väärtuste korral kehtib võrratus 6 x > 3 x ? (viiruta). Iseloomusta funktsiooni y = 3 x (vähemalt viis kõige olulisemat omadust). 3. Kui suureks kasvab summa 570 eurot nelja aasta pärast, kui pank maksaks kuus 1% intressi? 4. Lahendage võrratused, põhjenda (miks): a) 0,12 x 0,1 ja b) 8 2 2 x -3 > 43. x -1 1 5
lehtmetsi? A) Suur aastane juurdekasv kuni 50 m3/ha kohta + B) Kasvavad küllaltki väikesel territooriumil peamiselt Euroopas ja Põhja- Ameerikas + C) Väga liigirikkad + D) Raiutakse peamiselt väärispuidu saamiseks - E) Peamisteks puuliikideks on pöögid, tammed, vahtrad jm + 2) Nimeta riike, mis omavad rikkalikke metsavarusid. Venemaa, Brasiilia, Kanada, USA, Kongo, Indoneesia, Hiina 3) Viiruta kaardil vihmametsade levikuala. 4) Miks on vihmametsade säilitamine ja kaitsmine oluline kogu maailma jaoks? Vihmametsad on koduks erakordselt liigirikkale looma-, taime- ja linnumaailmale (vihmametsades arvatakse elavat pool Maa taime- ja loomaliikidest) , millest iga liik on oluline tasakaalu säilitamiseks meie planeedil. Soe ja niiske kliima võimaldab kasvatada mitmeid kasulikke puuliike- kautsukipuud, kohvi-, suhkruroo- ja õlipalmi istandused
väheväärtuslikke puuliike, raiutakse eelkõige väärispuidu saamiseks · Millised järgmistest väidetest iseloomustavad parasvöötme lehtmetsi? A. Suur aastane juurdekasv kuni 50 m3/ha kohta B. Kasvavad küllaltki väikesel territooriumil peamiselt Euroopas ja Põhja-Ameerikas C. Väga liigirikkad D. Raiutakse peamiselt väärispuidu saamiseks E. Peamisteks puuliikideks on pöögid, tammed, vahtrad jm · Viiruta kaardil vihmametsade levikuala. · Nimeta 3 tagajärge, mis kaasnevad vihmametsade ulatusliku hävitamisega. · Miks on vihmametsade säilitamine ja kaitsmine oluline kogu maailma jaoks? 1) ................................... 2) .................................. Tõmba joon alla vihmametsavööndit iseloomustavatele tunnustele/faktidele: A) aastaringselt niiske ja palav kliima B) levivad ainult lõunapoolkeral
.......................................................................................................... ...................... Lisaülessanded: MIDA OLEN ÕPPINUD? RISTKÜLIKU JA RUUDU PINDALA - TEKSTÜLESANDED 1. Ristküliku küljed on a ja b. Milline on selle ristküliku pindala? ...................................... 2. Ristkülikust on välja lõigatud kaks ruutu 3. Viiruta või värvi ruudust selline osa, mille küljega 2 cm. Arvuta viirutatud osa pindala. pindala on 32 cm2. ............................................................................. ............................................................................
Nende karakteristikute võrdlemisel eri lehtedel saab nende lehtede kaudu oletada, kus taim kasvab nt kas vee sees või kuskil kõrgel maismaal. (FS valguslik kompentsatsioonipunkt on valguse intensiivsus juhul, kui FS tase on null ning pimehingamine on gaasivahetuse tase juhul kui valguse intensiivsus on 0. Platoo ehk maksmimaalne FS) 23.Mida kirjeldab FS valguskõvera tõus?.Kiirguse kasvu. 24. Joonista varju- ja valguslehe FS valguskõver ja viiruta sellel osa, millal FS on sõltuv valguse kättesaadavusest? 25.Kuidas sõltub FS temperatuurist? Miks?sest kui temp on üle 35 C või alla 0C siis ensüümide aktiivsus langeb ja pidurdub ka fotosüntees 26.Kuidas sõltub FS CO2 kontsentratsioonist keskkonnas? Miks?Fs suureneb teoreetiliselt kui CO2 on rohkem keskkonnas. Tegelikkuses liiga suur CO2 kontsentratsioon pidurdab FS-i paljudel taimedel , suurendab vee vajadust jne
Hingamine ja FS on võrdsed Platoo? Maksimaalne fotosüntees. Valguse intensiivsuse suurenemisel fotosünteesi kasv aeglustub ja lõpuks küllastub (fotosünteesi valgusekõvera platoo) Mida ma saan nende karakteristikute võrdelmisel eri lehtedel oletada nende lehtede kohta 23. Mida kirjeldab FS valguskõvera tõus? Näitab palju ühe kõrgusühiku kohta CO2 omastatakse 24. Joonista varju- ja valguslehe FS valguskõver ja viiruta sellel osa, millal FS on sõltuv valguse kättesaadavusest? 25. Kuidas sõltub FS temperatuurist? Miks? piirides 0°...35° C kehtib van't Hoffi reegel: temperatuuri tõusmisel 10° C võrra intensiivistub fotosüntees 2...3 korda, temperatuuril 40°...50° C fotosüntees lakkab; 26. Kuidas sõltub FS CO2 kontsentratsioonist keskkonnas? Miks? selle sisalduse tõus kuni ca 3% õhu koostisest intensiivistab fotosünteesi; sest taimed tarbivad CO2-te 27
fotosünteesitüübiks 22. Mis on FS valgustuslik kompensatsioonipunkt? Platoo? Mida ma saan nende karakteristikute võrdlemisel eri lehtedel oletada nende lehtede kohta Valgustuslik kompensatsioonipunkt on valguse intensiivsus juhul, kui fotosünteesi tase on null, platoo tähendab maksimaalset fotosünteesi. 23. Mida kirjeldab FS valguskõvera tõus? Näitab valguse kasutamine efektiivsust 24. Joonista varju- ja valguslehe FS valguskõver ja viiruta sellel osa, millal FS on sõltuv valguse kättesaadavusest? 25. Kuidas sõltub FS temperatuurist? Miks? Kui temperatuur on üle 35° või alla 0° kraadi, siis ensüümide aktiivsus langeb ja pidurdub ka fotosüntees 26. Kuidas sõltub FS CO2 kontsentratsioonist keskkonnas? Miks? FS suureneb teoreetiliselt, kui CO2 on keskkonnas rohkem. Tegelikkuses liiga suur CO2 kontsentratsioon pidurdab FS-i paljudel taimedel, suurendab vee vajadust jne. 27
Nimelt, kui viirutatav ala ei osutu kinniseks, siis võib viirutamine üldse ebaõnnestuda või "jooksevad" viirutusjooned praost välja (pragu ei pruugi silmaga nähtav ollagi!). Samuti võidakse saada vigane viirutus siis, kui viirutatava ala rajajoontel on üleliigsed vabad jooneotsad ("vuntsid"). Mõnikord osutub vajalikuks kirjutada viirutatavale alale teksti. Tekstiga kaetud ala tuleb loomulikult jätta viirutamata. See on saavutatav lihtsa võttega: tekst tuleb juba enne viiruta- mist peale kanda ja lülitada viirutatavate alade rajajoonte hulka (valikus Select Objects). 6. Modifitseerimiskäsud 28 Modifitseerimise käigus muudetakse olemasolevaid jooniseobjekte. Terve rida modifitsee- rimiskäske loob siiski ka uusi objekte teatud koopiate loomise teel (objektide massiivid, peegeldused, paralleellükked jt.). Sobib kasutada rippmenüüd Modify ja ikoonilatti Modify.
annaabi.ee 
