Immuunvastus erinevatele antigeenidele Bakterite-, viiruste- ja parasiitidevastane immuunsus Kasvajate-vastane immuunsus. Transplantatsiooni-immuunsus. Transplantaat versus peremees reaktsioon Viirustevastane immuunsus Antikehad neutraliseerivad vabu viiruspartikleid ja hoiavad ära järgmise korduva nakatumise. Infitseerunud märklaud-rakud, mis ekspresseerivad oma pinnal viirusantigeene, lõhustatakse CTL poolt MHC klass I molekulide osalusel. Th1 sekreteerivad gamma-interferooni, mis pärsib viiruse RNA translatsiooni ja hoiab ära nakkuse edasikandumise. Polio viruse struktuur VIIRUSED Viirused võivad immuunsüsteemi toimet vältida Antigeensete omaduste muutmisega atigeeni triiv (drift) Geneetilise materjali vahetamisega teiste
Nakatab nahka ja limaskesti, levib sugulisel teel Vahel haigustunnused puuduvad Võib põhjustada vähki, nt emakakaela vähki C-hepatiit Esialgu sümptomiteta Krooniliseks muutudes, kahjustab maksa Nakatumine vere kaudu Plussahelaga RNA-viirus Ikosaeedriline kapsiid Herpes ohatis Enamasti sümptomiteta Nakkusfaasi, mil sümptomid puuduvad nim latentseks faasiks. (viiruspartikleid ei toodeta) Nakatumine nahakontakti kaudu ja kokkupuutes kehavedelikega. 60-90% inimestest nakatunud Genoom pikk kaheahelaline DNA, milles üle 80 geeni Kapsiid ikosaeedriline, ümbritsetud glükovalke sisaldava geeniga Rõuged Sümptomid- ülekeha villid, paljud jäid pimedaks Esimene viirus millel hakati kasutama vaktsiini Kaheahelalist DNAd sisaldav
• Kliiniline surm võib kesta kuni 5 minutit • Kliinilise surma korral on inimest veel võimalik elustada, kuid biologilise surma puhul see võimalus puudub 19. Viirused a) Ehitus • Pärilikkusaine, kapsiid ja ümbris b) Kas elus või mitte?’ • Ei ole tegemist elusorganismiga, kuna ta ei suuda iseseisvalt paljuneda ja puudub ka iseseisev ainevahetus c) Paljunemine (bakteriviiruste ehk bakteriofaagide puhul) I. Lüütiline tsükkel • Viiruspartikleid toodetakse massiliselt ja paljunemise käigus peremees hukkub II. Lüsogeenne tsükkel • Viirus paljuneb koos peremehega d) Vaktsineerimine I. Millest vaktsiine tehakse? • Osa vaktsiine sisaldab antigeene. • Osa vaktsiine on nõrgestatud viirused II. Antikeha-antigeen seostumine III. Osata nimetada levinuimaid viirushaiguseid (PS. teha vahet AIDSil ja HIVil) • Gripiviirus – levib õhu kaudu või pesemata kätega
o Lümfomatoosi o Neuropaatiat o Haiguse närvivormi kirjeldas esmakordselt Jozef Marek 1907.a. o Viirusel eristatakse kolm serotüüpi: Väga virulentne onkogeenseid muutusi põhjustav tüvi kalkunitelt ja kanatibudelt kaks mitteonkogeenset tüve Produktiivne infektsioon Latentne infektsioon Transformatsioon Produktiivne infektsioon Toimub viiruse DNA replikatsioon Sünteesitakse antigeenid Mõnel juhul produtseeritakse viiruspartikleid Genoomi koopiate arv raku kohta kuni 1200 Eristatakse kahte liiki produktiivset infektsiooni: Täielikult produktiivne infektsioon- vabaneb suurel hulgal ümbrisega infektsioosseid virione Piiratud produktiivne infektsioon- produtseeritakse antigeene, kuid enamus virione on ümbriseta ja need ei ole infektsioossed Viirus põhjustab rakkude lüüsumist, intranukleaarseid inklusioone,
haiguse viirus-1), lindude herpesviirus-3 (Mareki haiguse viirus-2) -> Mareki haigus Viirus põhjustab kodulindudel lümfomatoosi, neuropaatiat. Viirusel eristatakse kolm serotüüpi: 1. väga virulentne onkogeenseid muutusi põhjustav tüvi, 2. kalkunitelt ja kanatibudelt kaks mitteonkogeenset tüve. Viirus-rakk interaktsioonid: produktiivne infektsioon - toimub viiruse DNA replikatsioon, sünteesitakse antigeenid, mõnel juhul produtseeritakse viiruspartikleid, genoomi koopiate arv raku kohta kuni 1200, eristatakse kahte liiki produktiivset infektsiooni (täielikult produktiivne infektsioon- vabaneb suurel hulgal ümbrisega infektsioosseid virione; piiratud produktiivne infektsioon- produtseeritakse antigeene, kuid enamus virione on ümbriseta ja need ei ole infektsioossed), viirus põhjustab rakkude lüüsumist, intranukleaarseid inklusioone, tibudel nekrootilisi muutusi (aeglane
taluvad kuumust ja madalat pH-d. On eriti olulised akuutsete, lühiajaliste infektsioonide puhul, ei avalda mõju infekteeritud rakule on peremehe, aga mitte viiruse spetsiifilised. Paljud viirused neutraliseeritakse AK- de poolt - tähtis infektsiooni akuutses faasis ja reinfektsionide korral. AK-d on efektiivsed kui takistavad kas viiruse seondumist rakuga või blokeerivad viiruse envelope fuseerumist raku plasma membraaniga. AK-d ja komplement võivad ka agglutineerida viiruspartikleid või funktsioneerida opsoniseerivate agentidena, hõlbustades Fc või C3b retseptor- vahendatud (viiruspartiklite) fagotsütoosi. Kui viirus on jõudnud latentsesse faasi (kui viiruse DNA integreerub peremehe kromosomaal DNA-sse), siis on Th ja Tc rakud põhilised antiviralkaitses. Aktiveeritud Th1 rakud toodavad IL-2, IFN, TNF-i, mis vastavad viirusele otse või kaudselt. (N:IFN indutseerib otse antiviral state rakus; IL-2 aga kaudselt -
ÜLESANNE 1. Teostada elektroforees eelmises praktikumis valmistatud PCR reaktsiooni produktidega. ÜLESANNE 2. Analüüsida erinevate E. coli tüvede RAPD-PCR mustrit. Märkida PCR bändide arv ja ligikaudne suurus, kasutades selleks molekulmassi markeri tulemusi. 74 Viroloogiline diagnostika Uuritava materjali võtmine Oluline on arvestada: • kus lokaliseerub viirushaigus antud haigusstaadiumis; • kas kahjustuskohas võiks leiduda viiruspartikleid, viiruse antigeene või nukleiinhappeid; • missugune on oletatava viirusinfektsiooni korral antikehade dünaamika vereseerumis – s.t. kas on vajalik koguda paarisseerumid või piisab IgM tüüpi antikehade määramisest. Materjali valik: • Hingamisteedest võetakse haiguse ägedas staadiumis 1-5 haiguspäeval kuiva vatitampooniga alumise ninakarbiku piirkonnast tugeva pöörava liigutusega nii, et preparaadis oleksid silinderepiteelrakud.
annaabi.ee 
