Viinapuu võrse võib suve jooksul mitme meetri pikkuseks kasvada ja ennakvõrsete abil mitmekordselt haruneda. Selle vältimiseks vajavad viinapuud suvist, nn rohelist lõikust, milleks kasutatakse põhiliselt kolme võtet: võrse täielik eemaldamine, ennakvõrsete pintseerimine ja võrseladva kärpimine. Võrse täielik eemaldamine tehakse siis, kui võrsele esineb esimene köitraag ehk väänel. Väänlast kõrgemal enam õisikuid ei teki, seepärast murtakse viljakandval viinapuul suve algul harvendamise eesmärgil ära enamik õisikuteta võrseid. Ennakvõrse kasvab välja lehekaenlast, kuid seda ei tohi täielikult ära murda, nagu tomatitel, vaid kärbitakse ära peale esimest lehte. See on sellepärast, et ennakvõrse kõrval asub puhkav talvepung ja kui ennakvõrse ära võtta, hakkab talvepung enneaegselt puhkema. Talvepung on aga vajalik järgmise aasta viljakandvuseks. Võrseladva kärpimine tehakse augustis, see soodustab võrse talveks valmistumist
Muldapaneku koht tähistatakse nt.pulgaga, ning soojustatakse 20cm paksuselt puulehtede või aiaprahiga. Kevadel istutatakse taimed kasvukohale esimesel võimalusel, kui muld seda lubab (aprilli lõpus või mai alguses). Paljasjuurne istik istutatakse enne pungade puhkemist alates aprilli lõpust. Taim pannakse mulda endisest kuni 10cm sügavamale, sest siis saab ta taastuda mulda jäänud pungadest, kui mingil põhjusel hävivad istiku ülemised pungad. Esimesel kasvusuvel areneb viinapuul juurestik. Teinekord kasvab ka mõni üsna tugev võrse, mis sügiseks eriti pikalt valmida ei jõua. Vaja on, et tema koor enne külmi vähemalt paari punga pikkuselt korgistuks. Põua ajal vajab taim paaril korral tugevat kastmist, väetada pole vaja. Piisab ajutisest toest, mille külge võrsed seotakse. Lehekaenaldes tekkivad ennakvõrsed kärbitakse pärst esimest või teist lehte. Augustis kärbitakse võrselatvu paarikümne sentimeetri võrra, et soodustada võrsete valmimist
Taim saab seenelt vett ja mineraalaineid, seen aga taimelt orgaanilisi aineid. On taimi mis vajavad väga oma kasvuks seeneniidistiku nt rodod ja kanarbikud. · Sümbiont----- eri liikidesse kuuluvad organid (sümbiondid) ÕIS JA ÕISIK · õisikute ja vilikondade tüübid 1. pööris-kobarasarnane liitõisik. Pöörisõisikul kinnituvad peateljele külgteljed, millele omakorda õied. NT viinapuul, kõrrelised 1. kännas - kobarataoline õisik, kuid õieraod on eri pikkustega ja ei lähtu ühest kohast. Aga õied on samal kõrgusel. NT roosõielised, vahalill, rododendron 2. sarikas- on õisik kus õieraod on ühe pikkused ja väljuvad ühest kohast. NT laugulised,nurmenukk. 3. kobar- pikk peatelg millele kinnituvad lühikesed õieraod. Koar võib olla nii püstine kui ka rippuv
säilitusorgani ülesannet . Erinevalt sibulast ei paikne säilituskude mitte soomustes vaid jämenenud varres. Nt krookus, gladiool *Sibul-maa-alune lühivõrse . see koosneb lühikesest varreosast -sibulakannast ja selle külge tihedalt kinnitunud sibulasoomuseist. Viimased on lehed ,millesse kogunevad säilitusained. *Köitraod ehk väänlad-varre külgharust tekkinud kinnitusorgan-köitraag-ronitaimedel. nt viinapuul,kõrvitsal,kurgil. *Astlad- Astlad kaitsevad taimi loomade vastu , kes muidu sööksid nende leht . Astlad tekivad kas varre lõhivõsust või lehtedest. Võsuastelde tunnuseks on , et nad kasvavad välja lehtede kaenlast. *Ogad !- torkavad moodustised kibuvitsade, vaarikate jm vartel. Ogad ei ole metamorfoseerunud varred, vaid
Chardonnaylt geenid, mis teevad selle sordi vastuvõtlikuks hallitusele ja teistele seenhaigustele. Nii väheneksid viinamarjakasvatuse kulud ja oleks tagatud püsivam kvaliteet. Viinapuu kasvutsükli olulisim osa on marjade küpsemine, mis loobki lõpptulemuse - ja see on eriti tähtis perioodil, mis järgneb veraison´ile (võtmestaadium, mil viinamarjakestad hakkavad tumenema või muutuvad läbipaistvaks, kui tegu on valgete viinamarjadega). Pärast veraison'i, kui viinapuul on harilikult piisav suhkruvaru, suunatakse liigsuhkur marjadesse. Lõpuks muutub see liigsuhkur alkoholiks ja seepärast saabki viinamarjamahlast valmistada veini. Ent küpsemine ei tähenda ainult suhkru akumulatsiooni. Kasvavatel viinamarjadel on üsna suur happesus, kuid küpsemise käigus suhtelised happesuse tasandid vähenevad, soodustades veini tasakaalustatust. Küpsemise käigus kujunevad ka erinevad maitsekomponendid. Samal
Chardonnaylt geenid, mis teevad sordid vastuvõtlikuks hallitusele ja teistele seenhaigustele. Nii väheneksid viinamarjakasvatuse kulud ja oleks tagatud püsivam kvaliteet. Viinapuu kasvutsükli olulisim osa on marjade küpsemine, mis loobki lõpptulemuse- ja see on eriti tähtis perioodil, mis järgneb véraison´ile (võtmestaadium, mil viinamarjakestad hakkavad tumenema või muutuvad läbipaistvaks, kui tegu on valgete viinamarjadega). Pärast véraison´i, kui viinapuul on harilikult piisav suhkruvaru, suunatakse liigsuhkur marjadesse. Lõpuks muutub see liigsuhkur alkoholiks ja seepärast saabki viinamarjamahlast valmistada veini. Ent küpsemine ei tähenda ainult suhkru akumulatsiooni. Kasvavatel viinamarjadel on üsna suur happesus, kuid küpsemise käigus suhtelised happesuse tasandid vähenevad, soodustades veini tasakaalustatust. Küpsemise käigus kujunevad ka erinevad maitsekomponendid
tulemuseks 100 punkti ja tema klassivend Juhan üksnes 60 punkti. Tulemuste teavitamise päeval lausus Juhan sõprade ringis, et ta ei tahtnudki rohkem punkte koguda, sest ta pole tuupur nagu klassivend Vambola. Nüüd võiks Juhanilt küsida: ,,Kulla Juhan, kas viinamarjad on liiga rohelised?" Väljend läks käibele prantsuse valmimeister Jean de La Fontaine'i (1621 1695) valmi ,,Rebane ja viinamarjad" kaudu. *** Üks rebane Ats, teistel andmetel Rein, näeb kõrgel viinapuul, ise kõngemas näljast, marju, mis lausa valmiv vein, seest küpsed ja punamas väljast. Me peenutseja jaoks näisid nad liigagi head. Et ta aga sai neid vaid silmaga näha: ,,Nad rohelised veel," ütles ta, ,,ja söövad neid vaid sead." Mis muud tal üle jäigi teha. Jean de La Fontaine'i valmi on tõlkinud Lauri Leesi 4 LE RENARD ET LES RAISINS
nemateks Vitis Riparia ja Vitis Labrusca. 25 Veiniaedniku aasta Viimasel ajal armastavad kõik veiniini mesed korrata, et vein valmistatakse veiniaias. See tähendab, et viinapuu ter visest ja marjas sisalduvast maitsejõust tuleneb ka veini enese vägi. Hea veini saamiseks peab mari olema terve, kor davad nad. Jaanuaris lõigatakse viinapuid. Mi da vähem on viinapuul kobaraid, se da suurem on marja maitsekontsent ratsioon. Vaate desinfitseeritakse vääveldioksiidilahusega. Veebruaris viinapuude lõikamine lõpe tatakse. Valitakse pookeoksad ja need ladustatakse liivakastidesse. Puhastatud vaatidesse villitakse vein selginema. Märtsis ärkab veinitaim talveunest. Maa küntakse sügavalt läbi, et taim saaks õhku. Tärkav kobar 1. juunil Venetos
annaabi.ee 
