[3]. Ehitise siseõhu kvaliteedi määramisel, tema kütmiseks ja ventilatsioonile tehtavatest kulutustest tuleb kõigepealt lähtuda hoone kasutusviisist ja eesmärgist. Alles seejärel projekteerida ülejäänud parameetrid. Üks oluline näitaja siseõhu kvaliteedi hindamisel, on lenduvate orgaaniliste ühindeite sisaldus, mis hõlmab endas suurt rühma keemilisi ühendeid. Nad satuvad õhku eelkõige just tööstuslikest ehitus- ja viimistlusmaterjalidest. Looduslikud materjalid eritavad neid ühendeid minimaalselt. Teada on, et intensiivse ventilatsiooni ja kõrge õhuniiskuse korral, nende osakeste konsentratsioon tõuseb veelgi. Mõne üksiku ühendi rohkus ei ole tervisele veel ohtlik, küll aga mitme aine segud. Kasutusele on võetud ka mõiste: 3 haige hoone sündroom, mille välistamiseks karmistatakse ELis pidevalt ehitusmaterjalidele esitatavaid nõudeid ja direktiive [7].
ja materjalidele Hoida töökohal toiduaineid ja süüa töökohal (v.a selleks ettenähtud kohas) Töö ajal kasutavad nõuded Tundmatu koostisega värve ja lahusteid ei tohi kasutada Üksteisega reageerivaid värvaineid tuleb hoida lahus Värve, lakke ja lahusteid tuleb hoida suletavas taaras Enne töö alustamist, kontrollida töö jaoks vajaminevate tööriistade olukorda( et need oleks ohutud, töökorras) Viimistlusmaterjalidest töösegude valmistamisel ning värvikatete peale kandmisel peab igas ruumis olema vähemalt kaks inimest Viimistletavates ruumides kasutatavad tööriistad peavad olema materjalidest, mis löömisel ei anna sädemeid Värvide ja lahustite segamisel tuleb kanda respiraatorit ja kaitseprille Maalritööriistade (pahtlilabidate, pintslite, nugade) käepidemed tuleb iga päev pärast töö lõpetamist puhastada lahustiga. Voolikud ja pihustid
reageerimisel hapnikuga. Ruumiõhku satuvad lämmastikoksiidid gaasipõletistest ja ahjudest ning sutesetamise tagajärjel. Mõjub ärrtiavalt kopsu limaskestale, hingamisteede kahjustused. - Vääveldioksiid(SO2)- värvitu, vees kergelt lahustuva tugeva lõhnaga gaas. Vääveldioksiid tekib väävlilisandeid sisaldava kütuse põletamisel. Võib täheldada kopsu funktsiooni vähenemist. · Ehitus- ja viimistlusmaterjalidest vabanev õhusaaste: - Lenduvad orgaanilised ühendid (LOÜ)- ühendid on pärit peamiselt ehitus- ja viimistlusmaterjalidest (põrandaliim, mööbel, põrenada vaha, lateksvärvid) kuid ka välisõhust (heitgaasid) ja majapidamistöödest (pesuvahendid). Põhjustavad ägedaid haigussümptomeid kui ka kroonilisi haigus. Silmade ja hingmisteede ärritus, pisaratevool ja öine õhupuudus.
värvitavast pinnast oleks vastavuses pihusti valmistajatehase poolt antud kaugusega ning oleks välistatud liigse värviudu teke. · Pihustamisega värvimiseks ei tohi kasutada pliid, kaadiumi jt. kahjulikke värvaineid sisaldavaid emaile, värve, krunte ja teisi materjale. Kohapeal valmistatavate lakk- ja värvmeterjalidest viimistlussegude retseptuurid tuleb kooskõlastada sanitaarjärelevalve organitega. · Viimistlusmaterjalidest töösegude valmistamisel ning värvikatete peale kandmisel peab igas ruumis olema vähemalt kaks inimest. · Viimistletavates ruumides kasutatavad tööriistad ja rakised peavad olema materjalidest, mis löömisel ei anna sädemeid. · Viimistlusmaterjalide töösegusid ei tohi ladustada töökohtadel. Materjalide ja nende komponentide alt vabanenud taara tuleb pärast tühjendamist kohe eemaldada.
järjest mitmel aastal. Ravi annab parimal juhul efekti 5-10 aastaks ning tulemused on lastel paremad kui täiskasvanutel. Eluviisi soovitused allergikule · Toaõhk Elu- ja olmeruumide kõige sobilikum temperatuur on 20-22 °C ja õhuniiskus alla 45%. Kui kasutatakse kodus õhuniisutajat, siis peab saama õhuniiskust mõõta! Liigne niiskus põhjustab kodutolmulesta paljunemist, hallitust ja muude gaaside eraldumist ehitus- ja viimistlusmaterjalidest. Liigse õhuniiskuse vältimiseks mitte kuivatada pesu toas. Tuleb hoolitseda õhuvahetuse eest, eriti magamistoas, vannitoas ja köögis. Tuulutada tuleks ruume regulaarselt ning jälgida, et ventilatsioonisüsteemid toimiksid. Vältida tuleb ka eluruumides suitsetamist, sest hoolimata kinnistest vaheustest või töötavast ventilatsioonisüsteemist levib tubakasuits ikkagi üle kogu elamise. · Kodutolm Kodutolm on üks sagedasemaid allergeene. See on lausa allergeenide segu, mis on
•Viimistlusmaterjalid on kergesti süttivad. Ära suitseta ja kasuta lahtist tuld viimistlemise ajal •Hoia kustutustekk ja tulekustuti käepärast •Ära hoia viimistlusmaterjale lastele kättesaadavas kohas. •Järgi tootja kasutusjuhiseid. •Töötamise ajal kasuta isikukaitsevahendeid. •Tööta hästi ventileeritud tööruumis. •Viimistlusmaterjali sattumisel silma või hingamisttedesse, pöördu kohe arsti poole. KOKKUVÕTE Antud tööd tehes sain teada erinevatest viimistlusmaterjalidest ja nende kasutamisest. Tööd teha oli väga huvitav, kuna ma ei teadnud paljude asjade olemasolust siis kui alustasin. KASUTATUD MATERJAL Aare Mehiste koostatud materjalid http://www.vivacolor.ee/wp-content/uploads/2013/08/Lacquer-Extra-Semi- gloss_EST_16.06.2014_P.pdf http://tempest.ee/tooted/viimistlemine http://teeise.veski.eu/viimistlusmaterjalid/
Kogu hoone ventilatsioonisüsteem jaotus peale 0 korruse ventilatsioonisüsteemile veel 16 korruselise hoonel veel 7-nendale ja 16- nendale korrusele. Hoone ventilatsiooni juhtimine Ventilatsiooni juhtimise otstarve ja kasutusalad Hoone ruumide õhk saastub inimese elutegevuse, majapidamistoimingute, suitsetamise ja muu tõttu. Samuti eritub sinna keemilisi aineid ning ühendeid sünteetilistest ehitus- ja viimistlusmaterjalidest, mööblist ning majapidamisgaasi põlemisest. Hapnikusisaldus õhus väheneb ning suureneb süsihappegaasi, veeauru, tolmu ja mikroobide hulk. Seetõttu tõuseb õhutemperatuur ja võivad tekkida ebameeldivad lõhnad. Oluline on süsihappegaasi sisaldus õhus. Kui see ületab 0,07%, halveneb enesetunne. Tekib peavalu, väheneb söögiisu ja langeb töövõime. Süsihappegaasi sisalduse lubatud piirväärtuseks loetakse 0,1%. Seega peab
värvitavast pinnast oleks vastavuses pihusti valmistajatehase poolt antud kaugusega ning oleks välistatud liigse värviudu teke. 4.7. Pihustamisega värvimiseks ei tohi kasutada pliid, kaadiumi jt. kahjulikke värvaineid sisaldavaid emaile, värve, krunte ja teisi materjale. Kohapeal valmistatavate lakk- ja värvmeterjalidest viimistlussegude retseptuurid tuleb kooskõlastada sanitaarjärelevalve organitega. 4.8. Viimistlusmaterjalidest töösegude valmistamisel ning värvikatete peale kandmisel peab igas ruumis olema vähemalt kaks inimest. 4.9. Viimistletavates ruumides kasutatavad tööriistad ja rakised peavad olema materjalidest, mis löömisel ei anna sädemeid. 4.10. Viimistlusmaterjalide töösegusid ei tohi ladustada töökohtadel. Materjalide ja nende komponentide alt vabanenud taara tuleb pärast tühjendamist kohe eemaldada. 4.11
Vääveldioksiidid (SO2) on värvitu, vees kergelt lahustuv tugeva lõhnaga gaas. Saasteainena on oluline nii SO2 ise kui ka tema happelised aerosoolid. Vääveldioksiid tekib väävlilisandeid sisaldava kütuse põlemisel Mõju tervisele Vees lahustuvuse tõttu absorbeerub ta kiiresti ninas ja ülemistes hingamisteedes ning tekitab kroonilisi kaebusi. Suure mõju korral võib täheldada kopsu funktsiooni vähenemist Ehitus- ja viimistlusmaterjalidest vabanev õhusaaste: Lenduvad orgaanilised ühendid (LOÜ) Üks põhilistest näitajatest, mida kasutatakse ruumiõhu kvaliteedi hindamiseks, on lenduvate orgaaniliste ühendite sisaldus (LOÜ). See näitaja ühendab suurt rühma erinevaid keemilisi ühendeid (aromaatsed ja alifaatsed süsivesinikud, alkaanid, terpeenid jms). LOÜ-ühendid siseõhus on pärit peamiselt ehitus- ja viimistlusmaterjalidest, kuid ka välisõhust (heitgaasid) ja majapidamistöödest (puhastusained)
Mõistete selgitused 20 Kokkuvõte 21 Kasutatud allikad 21 2 Sissejuhatus Käesolev õpimapp on koostatud nõnda, et see oleks abiks erinevatest puiduliikidest esemete viimistlemisel. Õpimapp annab kokkuvõtliku ülevaate erinevatest viimistlusmaterjalidest, töövahenditest ning töövõtetest. Viimistlemine on peaaegu iga töö puhul kõige nauditavam staadium, sest selle tulemusi on kohe näha. Viimistlusel on ka tähtis praktiline otstarve – see kaitseb puitu ning aitab pinda puhtana hoida. Seega peab viimistlusviisi valides arvesse võtma nii eseme tulevast kasutusviisi kui ka selle välimust. Kui pinna puhul on oluline selle kulumiskindlus, tuleks kasutada pigem lakki kui šellakit
Radoon värvitu ja lõhnatu radioaktiivne gaas. Radooni sisaldus elu- ja puhkeruumides peab olema alla 200 Bq/ m3. (Bekerell). Radoon satub hoonetesse peamiselt pinnastes hoone all ja ümber, ehitusmaterjalidest ja kraaniveest Radooni saab vältida kui maja on avatud majaalusega hoone(postidel), maapinnast kõrgemal asuva põrandaga, alt tuulutatav hoone, radoonikaitsekile. Ruumiõhus on palju erinevaid orgaanilisi ühendeid, mis on pärit ehitus- ja viimistlusmaterjalidest, värvidest, liimidest ja lakkidest. Siseõhu seisukohalt on tähtis, et ehitusmaterjalid oleks sellised, et nendest lenduks õhku võimalikult vähe kahjulikke ühendeid. 12 Asbestis olevatel väikestel kiulistel osakestel on omadus kuhjuda inimeste kopsudesse, põhjustades sellega vähki. Asbest on inimeste tervisele ohtlik. Remontimisel või
annaabi.ee 
