VK-14 2016 Pärnumaa kutsehariduskeskus Sisukord Üldine tutvustus viimistlusest Viimistlusmaterjalide kirjeldus Värviõpetus Värvi põhikarakteristikud Värvide liigitus ja koostis Värvimisvahendite põhitõed Pintslid Rullid Põhilised maalri tööriistad Aluspinnad ja nende ettevalmistamine sise- ja välistöödel Krohvitud, betoonist ja pahteldatud pindade värvimine Üldine tutvustus viimistlusest Viimistlusmaterjale kasutatakse teistest materjalidest valmistatud konstruktsioonide katmiseks Ehituskonstruktsioonide viimistlemise eesmärgid on järgmised: konstruktsioonide kaitsmine mitmesuguste kahjulike välismõjude eest;konstruktsioonide pealispinna muutmine siledamaks ja kergemini puhastatavaks konstruktsioonide muutmine ilusamaks Kõik viimistlusmaterjalid võib jagada 3 põhirühma: värvmaterjalid-. See võib olla värviline või värvitu. Värvaine kantakse pinnale vedelas olekus.Värvmaterjal kuivab ja kivistub
Viimistlusmaterjale kasutatakse teistest materjalidest valmistatud konstruktsioonide katmiseks. Viimistlemise eesmärkideks on: · Tarindite kaitsmine mitmesuguste kahjulike välismõjude eest. · Tarindite pealispinna muutmine siledamaks ja kergemini puhastatavaks. · Tarindite muutmine nägusamaks. · Viimistlusmaterjalid võib jagada 3 põhirühma: värvmaterjalid, kleepmaterjalid ja vooderdusmaterjalid. Liimid · Liime kasutatakse ehitusel järgmistel eesmärkidel: · Värvides ja pahtelsegudes sideainena. · Õhukeste kleepmaterjalide pinnale liimimiseks. · Tahkete materajlide kokku liimimiseks. · Maalriliim (nahaliim) valmistatakse peamiselt loomade nahajäätmetest, nende liimolluse väljakeetmise teel. Tardunud massist vormitakse plaadikesi või graanuleid
Viimistlus materjalid Viimistlusmaterjale kasutatakse teistest materjalidest valmistatud konstruktsioonide katmiseks. Viimistlemise eesmärkideks on: tarindite kaitsmine mitmesuguste kahjulike välismõjude eest, Tarindite pealispinna muutmine siledamaks ja kergemini puhastatavaks, traindite muutmine kenamaks Viimistlusmaterjalid võib jagada 3 põhirühma: värvmaterjalid, kleepmaterjalid ja vooderdusmaterjalid Liimid:Värvides ja pahtelsegudes sideainena, Maalriliim: Valmistatakse nahajäätmetest nende liimolluse väljakeetmise teel Laudsepaliim on puhtam ja kvaliteetsem, kasutatakse puitdetailide liimimisel. Kaseliinliimi valmistatakse kuivatatud piimvalkudest, mis jahvatatakse pulbriks koos lubjaga.Lahustub külmas vees ja kasutatakse värvides, pahtelsegudes ja puitdetailide liimimisel.
15. Akustilisteks materjalideks nim. Materjale, milliseid kasutatakse heli leviku tõkestamiseks või ruumide akustiliste omaduste parandamiseks. 16. Viimistlusmaterjalid. 1. Ehituskonstruktsioonide viimistlemise eesmärgid on: 1) konstruktsioonide kaitsmine mitmesuguste kahjulike välismõjude eest 2) konstruktsioonide pealispinna muutmine siledamaks ka kergemini puhastavaks 3) konstruktsioonide muutmine nägusamaks 2. Viimistlusmaterjalid jagunevad: värvmaterjalid, kleepmaterjalid ja vooderdusmaterjalid. 3. Liimid: maalriliim (liimvärvides ja pahtelsegudes sideainena), laudsepaliim (puitdetailide liimimisel), Kaseiinliim (värvides, pahtelsegudes ja puitdetailide liimimisel), kliistrid (tapeedi ja teiste õhukeste materjalide liimimiseks), vaikliimid (liimib kõiki materjale, ka metalle) 4. Naturaalvärnits saadakse kuivava või poolkuivava taimeõli kuumutamisel kuni 200'C
............ 213 15.9. Muud mineraalsed soojaisolatsioonimaterjalid ............. 213 15.10. Akustilised materjalid ............. 214 16. Viimistlusmaterjalid ............. 216 16.1. Viimistlusmaterjalide olemus ja liigitus ............. 216 16.2. Liimid ............. 217 16.3. Värnitsad ............. 218 16.4. Pigmendid ............. 219 16.5. Lakid ............. 222 16.6. Emailid ............. 225 16.7. Õlivärvid ............. 226 16.8. Vesivärvid ............. 226 16.9. Pahtelsegud ja kitid ............. 228 16.10. Kleebitavad seinakattematerjalid ............. 230
1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused: Erimass:materjali mahuühiku mass tihedas olekus( ilma poorideta). Org materj em 0,9..1,6 ja kividel 2,2..3,3, metall 2,7.. 7,8. Mahumass: ( tihedus) mahuühiku mass looduslikus olekus( koos pooridega). Poorsus:näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud on materjalis kinnised mullid, avatud on korrapäratud ja teistega ühendatud tühimid. Poorid on täidetud õhu, vee või veeauruga. Poorsusest sõltub mat tugevus, veeimavus, soojajuhtivus, külmakindlus, jne. Veeimavus:omadus imada vett.mat veeimavust võib vähendada kaalu või mahu järgi.Kaaluline näitab mitu % kuiv mat muutub raskemaks, kui vett täis imab. Mahuline näit mitu %moodustab sisse imetud vesi materjali kogumahust. Tavaliselt mat poorid täielikult veega ei täitu. Seda iseloom pooride täituvus aste. Hügroskoopsus: mat omadus imada õhust niiskust.mat niiskub siis kui auru rõhk õhus on suurem kui materjal
pigmendist. 3. Klaasplastid, puitplastid, paberplastid, tekstiiltäiteainega plastid, mull- ja gaasplastid. 4. Põrandakattematerjalid, seinakattematerjalid, kiled, konstuktsioonimatejalid, isolatsioonimaterjalid. 5. POS Elastsed, taluvad pragunemata löökkoormusi, paljukordseid painutusi, NEG- madal kuumakindlus, väike pinnakõvadus, vananemine. VIIMISTLUSMATERJALID Viimistlusmaterjale kasutatakse teistest materjalidest valmistatud konstruktsioonide katmiseks. Viimistlemise eesmärk on: - Tarindite kaitsemine mitmesuguste kahjulike välismõjude eest. - Tarindite pealispinna muutmine siledamaks ja kergemini puhastavaks. - Tarindite muutmine nägusamaks. Üldist Viimistlusmaterjalid võib jagada 3 põhirühma: värvmaterjalid, kleepmaterjalid ja vooderdusmaterjalid. Liimid Liime kasutatakse ehituselt järgmistel eesmärkidel: - Värvides ja pahtelsegudes sideainena.
Krohvitööd lubikrohviga on soovitav teha suve alguses, et vääks piisavalt aega segu karboniseerumiseks. Aluspind peab olema puhas ja ühtlase niiskusega. Aknad, uksed ja plekkdetailid kaetakse kinni. Krohvimistööd projekteeritakse nii, et pinnad jaotuvad väiksemateks osadeks ja neid on võimalik töödelda ühes jaos. Lõikude kõrguse määrab tellingu lavade vaheline kõrgus. Töö vuugid planeeritakse enne tööde algust. Erinevatest materjalidest aluspindade liitekohale jäetakse läbilõigatud vuugid või kaetakse armeervõrguga. Deformatsioonivuugid lõigatakse alati lahti. Segu valmistatakse vastavalt tootja juhisele ja segamiseks kasutatakse segistit või visplit. Kasutatav vesi peab olema puhas ning temperatuuriga kuni 50 kraadi. Hingamisteede kaitseks kasutada tolmumaski. *Kasutusotstarve ja kvaliteedi klassid Mördid on plastsed, veehoidvad, tugevad ja nakkuvad.
1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades). y=G/V=... (g/cm³) Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). y0=G/V0=... (g/cm³). Puistetiheduse mõiste - teraliste ja pulbriliste materjalide puhul. Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud veega, õhuga või veeauruga. Materjali poorsust saab leida erimassi ja tiheduse kaudu. p=(y-y0/y)x100% Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Materjali veeimavust võib väjendada kaalu või mahu järgi. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks, kui ta end vett täis imeb; mahuline veeimavus aga, mitu % moodustab sisseime
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
