Üldiselt müüakse suuremates kauplustes voodrilauda niiskussisaldusega u 14%. RYL 90 annab lubatud tarnimisniiskuseks 1318%. Parima tulemuse saavutamiseks tuleks silmas pidada ka seda, et laudise paigaldamise ajal on õhutemperatuur ja -niiskus ruumis juba kasutusaegsele kliimale sarnased ning peale vooderduse valmimist ei tehta enam ehitustöid, mis väga oluliselt tõstavad ruumiõhu niiskust. PINNAVIIMISTLUS Tavaliselt müüakse voodrilaudu lõpliku viimistluseta ning viimistlus teostatakse objektil. Viimistlemiseks kasutatakse näiteks peitsimist, lakkimist, värvimist. Kui laudisepind jäetakse viimistlemata, hakkab see toimima ruumiõhu niiskuse tasakaalustajana, vähendades selle ööpäevast kõikumist puidupind niiskub õhuniiskuse tõustes ja kuivab selle langedes. Lakk säilitab põranda väljanägemise, kaitseb pinda kulumise eest ning kergendab puhastamist. VOODRILAUA KVALITEET
eelneva mehhaanilise töötlemise jäljed Liiga jämeda teralisusega lihvitud pind imeb liiga palju peitsi, pind saab tume; samuti on laki kulu suur. Viimane lihvimine peaks olema teralisusega 150..180 Pindade puhtus Viimistlusmaterjali parema nakkumise saavutamiseks aluspinnaga tuleb pind puhastada tolmust, rasvast, õlidest, silikoonist jne. Puidus sisalduv vaik põhjustab probleeme viimistlemisel. Detailide seismisel ilma viimistluseta tõuseb vaik pinnale Viimistlemine peaks toimuma võimalikult kiiresti peale viimast lihvimist Vaik tõuseb pinnale – peits ei märga pinda korrektselt, lakk ei nakku korrektselt Võimalik niiskuse muutus põhjustab kaardumist, mis raskendab viimistlemist (valtsmasinate puhul) Tolm koguneb viimistletavatele pindadele Seetõttu on viimistlusliinid koostatud reeglina nii, et esimene seade on lihvpink Viimistlusmaterjalide koostis
viimaseks astmeks on peeneteralise lihvpaberiga lihvida pind. Jämeda lihvpaberiga lihvitud pind imab endasse liiga palju lakke, peitse ning materjalikulu on kordades suurem. Viimane lihv võiks olla teravusega 150-200 6. Pindade puhastamine. Viimistlusmaterjali paremaks nakkumiseks peab pind olema puhas tolmust, rasvast, õlidest ja silikonist jne. Puidus sisalduv vaik võib kaa põjustada probleeme (peits ei märga pinda ja lakk ei nakku korralikult) ning ilma viimistluseta võib vaik imbuda pinnale. Viimistlemine peaks toimuma võimalikult kiiresti peale lihvimist ja puhastamist. Erinevad viimistlusmaterjalid ja nende kasutus Osa viimistlusmaterjale imbub puitu ja teine osa kaitseb seda. Kui viimistlusmaterjal ei imbu korralikult siis annab viimistlus ainult osalise kaitse mädanike vastu ja ei kaitse puitu korralikult. Kaitsekiht peab olema: ➢ Hea nakkumisega
0,040 0,0034 0,053 0,0037 0,025 0,0046 Viimistluskihita 0,030 0,0045 0,040 0,0045 Viimistluskihiga, 0,025 0,0040 Pressitud viimistluseta peen- 0,030 0,0036 vahtpolüstür <0,10 2,5 poorsed tooted 0,035 0,0035 een, XPS 0,025 0,0030 Veekindla 0,030 0,0028 kattekihiga 0,035 0,0027
töötlemise jäljed. Liiga jämeda teralisusega lihvitud pind imeb liiga palju peitsi, pind saab tume, samuti on laki kulu suur. Viimane lihvimine peaks olema teralisusega 150...180. 6. Pindade puhastamine. Viimistlusmaterjali parema nakkumise saavutamiseks alus- pinnaga tuleb pind puhastada tolmust, rasvast, õlidest, silikoonist jne. Puidus sisalduv vaik põhjustab probleeme (peits ei märga pinda korralikult, lakk ei nakku korrektselt) ning ilma viimistluseta tõuseb vaik pinnale. Viimistlemine peaks toimuma võimalikult kiiresti peale viimast lihvimist. Võimalik niiskuse muutus põhjustab kaardumist, mis raskendab viimistlemist. Tolm koguneb viimistlevatele pindadele. Seetõttu on viimistlusliinid koostatud reeglina nii, et esimene seade on lihvpink. 4 2. Erinevad viimistlusmaterjalid ja nende kasutamine
Puit omakorda soodustab metallesemete korrosiooni. Puit on ka väga tundlik biokahjustuste, eriti seente suhtes. Puitulagundavad seened tekitavad kõige suuremat kahju. Puidu säilitamisel ei ole niivõrd oluline temperatuur, vaid suhteline õhuniiskus. Puidu hoiustamiseks sobib suhteline õhuniiskus vahemikus 35-55%. Väga ohtlikud on niiskustingimuste järsud fluktuatsioonid. Kui puitesemete keskkonnatingimusi on vaja muuta, tuleb seda teha pikkamööda, sest puit vajab aklimatiseerumist. Viimistluseta puitesemete korral on max lubatud valgustugevus 300 luksi, enamiku puitesemete korral 200 luksi. Hoiustades peavad puitesemed olema kindlalt toestatatud. Võib kasutada tugesid. Puitesemeid on hea katta Tyvekist või puuvillasest riidest katetega. Need kaitsevad tolmu, valguse eest. Polsterdatud mööbel tuleb kindlasti kinni katta. Väiksemad puitobjektid võib asetada karpidesse. Mööbli korral tuleb arvestada esemete küllaltki suure kaaluga. Puitesemeid ei asetata kunagi üksteise otsa
Lihvimine peab olema eemaldanud eelneva mehaanilise töötlemise jäljed Liiga jämeda teralisusega lihvitud pind imeb liiga palju peitsi, pind saab tume; samuti on laki kulu suur Viimane lihvimine peaks olema teralisusega 150...180 Pindade puhtus Viimistlusmaterjali parema nakkumise saavutamiseks aluspinnaga tuleb pind puhastada tolmust, rasvast, õlidest, silikoonist jne.. Puidus sisalduv vaik põhjustab probleeme viimistluseta tõuseb vaik pinnale. Viimistlemine peaks toimuma võimalikult kiiresti peale viimast lihvimist Vaik tõuseb pinnale - peits ei märga pinda korrektselt, lakk ei nakku korrektselt Võimalik niiskuse muutus põhjustab kaardumist, mis raskendab viimistlemist (valtsmasinate puhul) Tolm koguneb viimistletavatele pindadele Seetõttu on viimistlusliinid koostatud reeglina nii, et esimene seade on lihvpink. Happelise kõvenemisega lakid
annaabi.ee 
