................................................................................................5 Mängijad-vigastus...................................................................................................................7 Kapten-kohustused ja õigused................................................................................................7 Treenerid-kohustused ja õigused............................................................................................8 Mänguaeg-viigiline seis ja lisaajad........................................................................................8 Palli staatus............................................................................................................................10 Palli valdamine......................................................................................................................10 Korv - visatud korv ja selle väärtus............................................................................
19. sajandi lõpus sai alguse elukutseline korvpall. Reeglid Normaalaeg koosneb neljast 10-minutilisest veerandajast. Neist kahe esimese ning kahe viimase vaheaeg on 2 minutit. Esimene ja teine veerandaeg kokkuvõtvalt öeldes on esimene poolaeg ja kolmas ning neljas veerandaeg on kokkuvõtvalt öeldes teine poolaeg. Poolaegade vahe on 15 minutit. 5 minutilist lisaaega kasutatakse siis kui normaalaja lõpul on punktiseis viigiline. Lisaaegasid kasutatakse kuni võitja on selgunud. Piirangud 20 ja 10 minuti piirang – puudutab võistluse korralduslikku poolt. Võistkonna peatreener esitab mängust osa võtvate mängijate ja treenerite nimed ja numbrid vähemalt 20 minutit enne mängu algust mängu sekretariaadile. Rikkumise korral kindlat sanktsiooni määratud ei ole. 15 minuti piirang - Võistkond, kes ei ole pärast mängu väljakuulutatud algust 15 minuti jooksul kohale jõudnud, loetakse kaotanuks.
.......................................................................................................................7 MÄNGIJAD - VIGASTUS................................................................................................................ 8 KAPTENI KOHUSTUSED JA ÕIGUSED...................................................................................9 TREENERID KOHUSTUSED JA ÕIGUSED............................................................................. 9 MÄNGUAEG, VIIGILINE SEIS JA LISAAEG........................................................................... 10 PALLI STAATUS..............................................................................................................................11 PALLI VALDAMINE.......................................................................................................................12 KORV VISATUD KORV JA SELLE VÄÄRTUS...................................................................... 12
Kaitsjad püüvad hetkel, kui väljaku meeskond muuga hõivatud on, pesade vahele hiilida, et kergem oleks jooksu sooritada. Kui pall visatakse sellesse pessa, kuhu nad parajasti jooksevad, ja neid puudutab vastasmeeskonna liige, saavad nad mõnikord jala enne puudutust pesale ega lange niiviis mängust välja. Pärast üheksat vooru kuulutatakse üks meeskond tavaliselt 3 võitjaks. Mõnikord, kui mäng mäng on viigiline, mängitakse lisavoor. See on äärmiselt köitav pealtvaatajale, kuid väga närvesööv mõlemale meeskonnale. 4
karistuseks vabavise. Mänguaeg Mänguaeg koosneb neljast 10-minutilisest perioodist. Esimest ja teist ning kolmandat ja neljandat veerandaega, samuti normaal- ja lisaaega eraldavad kaheminutilised vaheajad. Poolaegadevaheline paus on 15 minutit. Minutilisi vaheaegu, mis on jäetud kasutamata, ei saa kanda järgmisesse perioodi ega lisaaega. Kui pärast neljandat veerandaega on seis viigiline, siis järgneb 5-minutiline lisaaeg, või nii mitu lisaaega, kui on vaja võitja selgitamiseks. Mänguaja ja muu mängu puudutava teabe tarvis on tabloo, millel on näha mängukell, mängijate vead ja punktid jms. 24 sekundi reegli täitmist jälgitakse eraldi seadmega, selle näidik paigutatakse mõlema korvilaua kohale. 4
Kevin Udso 10.c Mängu normaalaeg koosneb neljast 10 minutilisest veerandajast. Neist kahe esimese vaheaeg on 2 minutit ning kolmanda ja neljanda veerandaja vaheaeg on samuti 2 minutit. Esimest ja teist veerandaega nimetatakse kokkuvõtvalt esimeseks poolajaks ning ülejäänuid teiseks poolajaks. Poolaegade vaheaeg on 15minutit. Täiendava ajana kasutatakse lisaaega kui normaalaja lõpul on punktiseis viigiline. Lisaaja pikkus on 5 minutit. Igale lisaajale eelnev kaheminutiline vaheaeg. Lisaaegasid kasutatakse kuni võitja on selgunud. Nii normaalajal kui ka lisajal peatatakse aja lugemine määruste rikkumise ja palli korvi langemise korral. Mängitakse nn seisvat aega. Aeg käivitatakse kohtuniku märguande peale. Korvpallis ei nimetata kõiki määruste rikkumisi vigadeks, vaid ainult neid, mida reeglistik nimetab. Tuntakse isiklikku viga, kahepoolset viga, ebasportlikku viga, tehnilist viga ja
pruugi olla mängjatele või fännidele sobiv. Maailmas on olnud palju juhtumeid, kus kohtunikud vigastada saavad, sest hullunud fännid on neile kallale tulnud. Eriti hull on olukord Lõuna-Ameerikas, kus kuumaverelised fännid on mitmeid kordi kohtunikke vigastanud. Üheks näiteks võib tuua olukorra Tsiilis Santiagos, kus abikohtunik Jorge Calderon sai mängu ajal tõsise peatrauma. Nimelt olukorras, kus mäng hakkas peagi lõppema ja seis oli viigiline, otsustasid fännid kohtunikku kividega loopida, Kohtunik toimetati kiiresti haiglasse tugevate peahaavadega. Siinkohal tekib küsimus, kas kohtunikud peaksid alati reeglitekohaslet käituma, võib mõnikord tuleks ka enda tervise huvides natuke reegleid rikkuda. [4] Kas kohtunikud peaksid käituma leebemalt? 11.novembril 2011 aastal toimus Eesti jalgpallis tähtis kohtumine Eesti ja Põhja- Iirimaa vahel
mängu ametlikku algust. Mänguvaheaeg algab kakskümmend minutit enne mängu ametlikku algust või siis kui kõlab perioodi lõppu tähistav signaal. Mänguvaheaeg lõpeb esimese perioodi alguses siis, kui hüppepallis osalev mängija reeglipäraselt puudutab palli või kõigi teiste perioodide alguses siis, kui audist sissevisatud pall puudutab mängijat või kui palli reeglipäraselt puudutab mängija väljakul. Kui neljanda perioodi lõppedes on mänguseis viigiline, siis mängu tuleb jätkata nii mitme viie minutilise lisaajaga, kui on vaja võitja selgitamiseks. Juhul kui viga tehti lõpusignaaliga samaaegselt või vahetult enne mängu lõpusignaali, siis tulevad võimalikud vabavise(visked) sooritamisele pärast mänguaja lõppu. Juhul kui nende vabavisete tulemusena vajatakse võitja selgitamiseks lisaaega, siis kõik vead, mis tehti pärast mänguaja lõppu, loetakse tehtuiks mängu vaheajal ja vabavisked tuleb sooritada enne lisaaja algust
järgnevas kannavad need oma pärisnime "reegel". Ülejäänuid on siinkohal nimetatud piiranguks. Mängu normaalaeg koosneb neljast 10 min veerandajast. Neist kahe esimese vaheaeg on 2 minutit ning kolmanda ja neljanda veerandaja vaheaeg on samuti 2 minutit. Esimest ja teist veerandaega nimetatakse kokkuvõtvalt esimeseks poolajaks ning ülejäänuid teiseks poolajaks. Poolaegade vaheaeg on 15 minutit. Täiendava ajana kasutatakse lisaaega kui normaalaja lõpul on punktiseis viigiline. Lisaaja pikkus on 5 minutit. Igale lisaajale eelnev 2 minutiline vaheaeg. Lisaaegasid kasutatakse kuni võitja on selgunud. 20 ja 10 minuti piirang puudutab võistluse administratiivset poolt. Võistkonna peatreener esitab mängust osa võtvate mängijate ja treenerite nimed ja numbrid vähemalt 20 min enne mängu algust mängu sekretariaadile. Punkti eesmärgiks on sekretariaadi töö lihtsustamine, sest kiirustades mängijate nimede protokolli kandmine põhjustab eksitusi. Viimast eriti
seda, kui reeglite rikkumist). Mänguaeg Mängu nromaalaeg koosneb neljast 10-minutilisest veerandajast. Neist kahe esimese vaheaeg on 2 minutit ning kolmanda ja neljanda veerandaja vaheaeg on samuti 2 minutit. Esimest ja teist veerandaega nimetatakse kokkuvõtvalt esimeseks poolajaks ning ülejäänuid teiseks poolajaks. Poolaegade vaheaeg on 15 minutit. Täiendava ajana kasutatakse lisaaegakui normaalaja lõpul on punktiseis viigiline. Lisaaja pikkus on 5 minutit. Igale lisaajale eelnev kaheminutiline vaheaeg. Lisaaegasid kasutatakse kuni võitja on selgunud. Nii normaalajal kui ka lisaajal peatatakse aja lugemine määruste rikkumise ja palli korvi langemise korral. Mängitakse nn seisvat aega.Aeg käivitatakse kohtuniku märguande peale. Jooksvat aega ehk olukorda kus mänguaeg peatatakse vaid veerandaegade lõpul FIBA reeglites ei lubata Mänguväljak
annaabi.ee 
