keelikloomad, taimedest vetikad 488 Ordoviitsium selgrootute loomade kiire areng, käsijalgsed, korallid, sammalloomad, meriliiliad, vetikad asustasid maismaad, esimesed selgrootud lõuatud kalad 443 Silur palju uusi selgrootute loomade liike, esimesed korallrifid, selgrootud mereloomad nt peajalgsed, karpvähilised, meriliiliad, maismaad asustasid soontaimed, algkaladel arenesid lõuad 416 Devon maad asustasid kahepaiksed, kaladest kõhrkalad ja luukalad, vihtuimsetest kaladest arenesid kahepaiksed, esimesed koldade, osjade ja sõnajalgade fossiilid, eostaimed, hulkjalgsed putukad 359 Karbon mereelustik sarnane eelnevatele, kaladest valitsejaks kõhrkalad, hiidosjad, sõnajalgtaimed, kivisüsi, ilmusid esimesed roomajad 299 Perm selgrootute fauna sarnane Karboniga, selgrootutest arenesid luukalad, paljasseemnetaimed, okaspuud, palmlehikud, hõlmikpuud, seemned, valitsevaks roomajad, suur väljasuremine
süsteem ja see limiteerib nende suurust. Vaskulaarsed taimed arenesid sammaldest- esimene teadaolev vaskulaarne taim Coosonia, oli lehtedeta, ogadega ja harunenud tüvega. Varsti selle järel hakkasid maismaale tungima ka esimesed loomad- sajajalgsete laadsed organismid. Selgroogsed Tulid maismaale Devoni ajastul, 380 miljonit aastat tagasi. Esimene teadaolev selgroogne, Icthyosesta oli kahepaikne. Selle fossiile on leitud Gröönimaalt. Need amfiibid evolutsioneerusid vihtuimsetest kaladest (Rhipidistian). Amfiibidest tekkisid omakorda reptiilid, kel tekkisid soomused, mis takistasid vee aurumist. Reptiilide munad olid kaetud kaitsva koorega, mis võimaldas poegi välja haududa ka maismaal. Vanim reptiilfossiil on leitud Kanadas, Novo Scotia's. .
Lõuatud 480 miljonit aastat tagasi, primitiivsed selgroogsed, kelle põhitunnuseks on lõualuude puudumine ja kõhrest luustik, uimedest oli olemas vaid suur sabauim Kõhrkalad 400 miljonit aastat tagasi, iseloomulik kehakuju, kõhrest luustik ning hambakesetaolised soomused 400 miljonit aastat tagasi mõnede loomade siirdumine maismaale Putukad suuri eeliseid oli lennuoskuse omandamine Kahepaiksed 360 miljonit aastat tagasi, paljunevad vees, elavad maismaal, põlvnevad vihtuimsetest kaladest Roomajad 300 miljonit aastat tagasi, kehasisene viljastumine, hiidsisalikud ja dinosaurused Tekodondid kiskeluviisiga nii maismaal kui ka vees elanud roomajad, osa liikus tagajalgadel, tõenäoliselt põlvnevad nendest hiidsisalikud, tiibsisalikud, krokodillilised, linnud Tiibsisalikud - ehk pterosaurused, kiskeluviisiga lendavad roomajad, lendamist võimaldas neil eesjäsemete ja keha vahel olev lennunahk Kalasisalikud ehk ihtüsaurused olid kalalaadsed roomajad
Ilmusid esimesed maismaal levivad vetikad ja taimed. Kliima jahenemine ja mandrijäätumine tõi kaasa uue suure väljasuremise Ordoviitsiumi lõpul. Silur Siluri ajastu mereelustik sarnanes Ordoviitsiumi omaga, olles esindatud uute liikide ja perekondadega. Algas korallriffide moodustumine ja ilmusid esimesed kalad. Maismaa hõlvasid ja hakkasid seal levima primitiivsed sõnajalgtaimed ja lülijalgsed. Devon Devoni ajastu meresid valitsesid rüükalad ja kilpkalad. Maismaale asusid vihtuimsetest kaladest põlvnenud esimesed neljajalgsed kahepaiksed. Devoni lõpul toimus ulatuslik väljasuremine. Karbon Karboni ajastu soojas ja niiskes kliimas arenes välja mitmekesine taimsetik, mille moodustasid peamiselt puukujulised osjad, kollad ja sõnajalad. Neist on tekkinud tänapäevased kivisöelademed. Kasvas uute lülijalgsete rühmade ja algeliste kahepaiksete mitmekesisus. Ilmusid esimesed roomajad, sauruste esivanemad. Ehkki esimesed koorega
Kujunesid välja vihtuimsed kalad, kellel olid tugevate lihastega varustatud oimed, mille abil si ka algas 395 milj. devon kestis 50 milj.a kõndida mööda veekogu põhja. a. eest Vihtuimseid peetakse kahepaiksete (konnad jt.) eellasteks. Vihtuimsetest on alguse saanud kõik neljajalgsed loomad. Maismaa laialdastel aladel levisid devoni ajastul kõrbed, mistõttu maa jäi väga ebaühtlaselt asustatuks. Kliima oli palav ja kuiv. Veekogude lähedastes orgudes kasvasid esimesed
DEVON (416...359 miljonit aastat tagasi) Elu areng toimus mitte ainult meredes, vaid ka maismaal. Meres vähenes trilobiitide, okasnahksete ja mitmete peajalgsete hulk. See oli kalade ajastu, sest just nimelt kalad kujutasid endast tol ajal elusa looduse tippu. Kujunesid välja vihtuimsed kalad (pildil), kellel olid tugevate lihastega varustatud uimed, mille abil sai ka kõndida mööda veekogu põhja. Vihtuimseid peetakse kahepaiksete (konnad jt.) eellasteks. Vihtuimsetest on alguse saanud kõik neljajalgsed loomad. Maismaa laialdastel aladel levisid devoni ajastul kõrbed, mistõttu maa jäi väga ebaühtlaselt asustatuks. Kliima oli palav ja kuiv. Veekogude lähedastes orgudes kasvasid esimesed kidurad sõnajalgtaimed (osjad e kidad, kollad e pärisraikad ja sõnajalad e keerdlehikud (pildil)) KARBON (359...299 miljonit aastat tagasi) Mõnikord nimetatakse Karbonit kivisöeajastuks. Kogu ajastu ei olnud ühtlaselt soe, ajastu
Selgrootutest loomadest olid arvukaimad karbid, teod, käsijalgsed (brahhiopoodid) ja lihtsad ammoniidid (goniatiidid). Selgroogseist olid esindatud kõik olulisemad kalade ja lõuatute rühmad, kuid valdasid eeskätt lõuatud. Hilis-Devonis toimus massiline veeliste organismide väljasuremine (kadus 57% perekondadest). Kahepaiksed ehk amfiibid (Amphibia) on kõige algelisemad maismaaselgroogsed. Kahepaiksed põlvnevad Devonis elanud vihtuimsetest kaladest. Esimesed kahepaiksed, stegotsefaalid ehk katispealised, olid väga lähedased nii oma aja vihtuimseile kui ka hilisemaile roomajaile; suurimate pikkus ulatus kuni 4 meetrini. Kahepaiksete varaseimateks esindajateks loetakse perekondi Ichthyostega ja Acanthostega. Kahepaiksed on kõigusoojased. Karbon ehk kivisöeajastu Karbonis hakkasid ürgmandrid Eurameerika ja Gondwana teineteisele lähenema, kokkupõrke tulemusel moodustusid nende servaaladel mäestikud (Hertsüünia kurrutus)
maismaal. Meres vähenes trilobiitide, okasnahksete ja mitmete peajalgsete hulk. Devoni ajastut on tihti nimetatud kalade ajastuks, sest just nimelt kalad kujutasid endast tol ajal elusa looduse tippu. Kujunesid välja vihtuimsed kalad, kellel olid tugevate lihastega varustatud oimed, mille abil si ka kõndida mööda veekogu põhja. Vihtuimseid peetakse kahepaiksete (konnad jt.) eellasteks. Vihtuimsetest on alguse saanud kõik neljajalgsed loomad. Maismaa laialdastel aladel levisid devoni ajastul kõrbed, mistõttu maa jäi väga ebaühtlaselt asustatuks. Kliima oli palav ja kuiv. Veekogude lähedastes orgudes kasvasid esimesed kidurad sõnajalgtaimed. Karbon Kuiv kliima muutus niiskemaks - õhk lausa küllastus veeaurust. Kogu planeet kattus äkki rohelise taimevaibaga - 30 meetriste sõnajalapuude,
selgroogsete loomade jäänuseid. Need on määratud perekonda Ichthyostega, keda loetakse vihtuimsete kalade ja kahepaiksete vahepealseks rühmaks: sagaruim on moodustunud luudest, mis sarnanevad kahepaiksete luudele; vihtuim on moodustunud luudest, mis meenutavad kahepaiksete jäsemete omi ning vihtuimsetekalade hambad on väga sarnased varaste kahepaiksete hammastele. Need tunnused üksi viitavad juba sellele, et kahepaiksed põlvnevad vihtuimsetest kaladest, kuid lisatunnused muudavad selle kindlaks. Ichthyostegal oli neli jäset nagu kahepaiksetelgi, kuid tema kolju kuju oli hämmastavalt sarnane vihtuimse kala omaga. Nendel loomadel oli ka kalasaba sarnane saba- üks esivanemate tunnusjoon, millest maismaal ilmselt eriti kasu ei olnud. Kopsud, mida juba varased kalad hingamiseks kasutasid, olid välja arenenud juba enne kahepaiksete välja arenemist. Esimeste maismaa taimede tekke ja kahepaiksete välja arenemise vahele
Selgroogseist ilmusid ordoviitsiumis lõuatud (Agnatha) ja lõpuks ka kalad. Devonis läks lahti juba suur kalade mitmekesistumine. Luukalade primitiivseim esindaja oli Paleosoikumis elanud akantoodid (ogalised väikesed kalad). Lõuad tekkisid lõpusekaartest (väljasurnud). Arenenumad kalad olid paleoniskoidid. Devoni ja Karboni ajastul olid tavalised kopskalad, praeguseks välja surnud. Teisel poolel olid levinud vihtuimsed kalad. Neist uimedest said tekkida jäsemed (vihtuimsetest arenesid kahepaiksed Devonis). Devonis tekkisid primitiivsed kahepaiksed. Valdavalt olid lõuatud. Rüükalad ja enamik lõuatuid suri Devoni lõpus välja. 7. Mille poolest on väga oluline Devoni lõpp-Karboni algus (ca 400-360 Mat) selgroogsete arengus? Kirjelda seda pisut täpsemalt. Tetrapoodide väljakujunemine toimus Devoni lõpus. Karboni alguses Hilis-Devonis toimus massiline veeorganismide väljasuremine. Loomastikule oli iseloomulik maismaaselgroogsete kiire areng ja rohkus
annaabi.ee 
