tammgi. 3. Kui sõna tüvi lõpeb sama tähega, millega algab sõna lõppu lisanduv liide, jäävad mõlemad püsima: kompleks+seid, modern+ne, õhk+kond., 4. Liitsõnades jääb sõnade kirjapilt muutumatuks: kesk+kool, vork+kiik, papp+karp, all+kiri. Sõna sees kirjutatakse helitute häälikute kõrval k, p, t: kopsik, käske, pehkima jne. (Kõik täishäälikud on helilised. Kaashääükutest on helilised j Imnrv Helitud kaashäälikud onbpdtg kfh sszt) Helilisele häälikule liitub -gi: vihmgi, kanagi, kohvgi, koorgi, mahlgi, kanngi. Helitule häälikule liitub -ki: kottki, palkki, leibki, kukkki Liitsõnade kirjutamisel sõnade kirjapilt ei muutu: raud+tee, kuld+sõrmus, umb+kaudu, raud+tara. Ka sõna lõppu lisanduva liite korral jääb sõna kirjapilt muutumatuks; leib+kond, ring+kond, jalg+si, varg+si. Helitute häälikute kõrval võib olla b, d, g sama sõna muutevormides: moodne: moodsa; raudne: raudse; kärbes: kärbse: kündma: kündsin, andma: andke.
Oluline on jälgida, kas klusiil satub helilise või helitu hääliku naabrusesse. Tavaliselt kirjutatakse helitute häälikute kõrvale k, p ,t (nt lahke, kopsik, peatselt) ja heliliste järele g, b, d (nt kõrvaldas, õmmeldi, kaergi). Sama põhireegel kehtib ka liite -ki, -gi kirjutamisel: helitu hääliku järel - ki - haabki, suppki, vendki, tuttki, sangki, helkki, paaski; helilise järel -gi - kanagi, mahlgi, vihmgi, käsngi, koorgi, krohvgi. Sõna sees asuvat sulghäälikut ei saa kirjutada ainult häälduse järgi, kui muutevormides lisandub tunnuse või liitena helitu häälik, hääldub tüve g, b, d tugevalt (k-, p-, t-na), aga kirjapildis säilib tüve algkuju (vt tabel). g, b, d helitu hääliku kõrval Liite ees Muutevormides Võõrsõnades sead/ma - seadsin, sead/ke,
2. Rõhuliite gi, -ki ees jääb sõna kirjapilt muutumatuks :linngi,pallgi,värsski,tammgi 3. Kui sõna tüvi lõpeb sama tähega, millega algab sõna lõppu lisanduv liide: kompleksseid, modernne ,õhkkond 4. Liitsõnades jääb sõnade kirjapilt muutumatuks : keskkool,võrkkiik,pappkarp,allkiri, punnsuutäis -GI, -KI 1. Helitud häälikute järel kirjutatakse rõhuliide ki : kasski , vendki,haabki 2. Helilisele häälikule liitub gi : vihmgi,kanagi,kohvgi,koorgi,mahlgi,kanngi I ja J ÕIGEKIRI Silbi alguses kirjutatakse J : maja , oja, materjal Silbi lõpus kirjutatakse I : maias, hoia,seeria NB! Ojja , majja, tujju Ü ja i järel ei kirjutata j : süüa,müüa,püüa,käiatud, saiad, preemia J kirjutatakse ü ja i järele ainult tegijanimedes ja liitsõnades: teenija , tulija, müüja, elektrijuhe KIRJAVAHEMÄRGID 1
kõrval p, t, k: kopsik, vispel, peatselt, haistab, aktus, matkama, apteek, kaske, pehkima, nafta, baškiir (helitud häälikud: k p t g b d f h s š z ž). Seepärast on helitute häälikute järel liidepartikkel ki, teiste, s.o heliliste häälikute järel on liidepartikkel gi. Nt haabki, suppki, vendki, tuttki, sangki, helkki, paaski, šahhki, šeffki, dušški, Almazki, beežki; aga kanagi, mahlgi, vihmgi, käsngi, koorgi, krohvgi. TÄHEORTOGRAAFIA Erandina võib helitute häälikute kõrval olla b,d,g: liitsõnades: tõmbsoon, umbkaudu, raudtee, kuldsõrmus, kingsepp, algkool; liidete ees: leibkond, valdkond, ringkond, jalgsi, vargsi, üldse (nagu üld, üldine), kodakondsus; sama sõna muutevormides: seadma seadsin, kärbes kärbsed, üleaedne üleaedsed, moodne
ikkagi [p, t, k] nagu omasõnadeski. Sõna sees kirjutatakse helitute häälikute kõrval p, t, k: kopsik, vispel, peatselt, haistab, aktus, matkama, apteek, kaske, pehkima, nafta, baskiir. Seepärast on helitute häälikute järel liidepartikkel -ki, teiste, s.o heliliste häälikute järel on liidepartikkel -gi. (Helitud häälikud on: b, p, d, t, g, k, s, h, f, s, z, z.) Nt haabki, suppki, vendki, tuttki, sangki, helkki, paaski, zahhki, seffki, dusski, Almazki, beezki; aga kanagi, mahlgi, vihmgi, käsngi, koorgi, krohvgi. Erandina võib helitute häälikute kõrval olla b, d, g: liitsõnades: varbsein, umbkaudu, raudtee, kuldsõrmus, kingsepp, algkool; liidete ees: leibkond, valdkond, ringkond, jalgsi, vargsi, üldse (nagu üld-, üldine), kodakondsus, õndsus, õigsus (nagu õige); liidepartikli -ki ees: tulebki, kõrbki, tuledki, mändki, sulgki, vangki; sama sõna muutevormides: sead/ma sead/sin, sead/ke, künd/ma künd/sid, künd/ku,
Egiptus 1. Loodusolud Egiptus asus Kirde-Aafrikas, kuni 20 km Niiluse jõest eemal. Kuna vihma ei sadanud, tegi elamise Sahara kõrbes võimalikuks iga-aastane Niiluse üleujutus, mille põhjustasid vihmasajud Niiluse ülem-jooksul. Tänu sellele tõusis vesi kuni sügiseni, jättes maha pehme ja viljaka mulla midu egiptlased usinalt harisid. Egiptus oli suhteliselt eraldatud kogu ülejäänud maailmast ja seetõttu ei näinud esialgu vajadust ka suurele armeele. Võimalused muu maailmaga ühendust võtta oli sõita üle Vahemere või läbida kõrb Siinai poolsaarel et jõuda Aasiasse. 2. Ühiksond Egiptuse ühiskond oli rangelt hierarhiline. · Selle eesotsas oli piiramatu võimuga vaarao, keda peeti jumalaks. · Vaaraole järgnes ülemkiht, mille moodustas vaarao suguvõsa ja eri piirkondade üliksugu-võsad, kes olid vaarao perekonnaga abielusidemetes. Ülikutest moodustus kõrgem ametnikkond, kelle alla kuulusid riigi ...
satub helilise või helitu hääliku naabrusesse: Tavaliselt kirjutatakse helitute häälikute kõrvale k, p ,t (nt lahke, kopsik, peatselt) ja heliliste järele g, b, d (nt kõrvaldas, õmmeldi, kaergi). · Sama põhireegel kehtib ka liite -ki, -gi kirjutamisel: helitu hääliku (S, F, H, S, Z, Z, K, P, T, G, B, D) järel -ki haabki, suppki, vendki helilise hääliku (A, E, I, O, U, Õ, Ä, Ö, Ü, J, L, M, N, R, V) järel -gi kanagi, mahlgi, vihmgi Hääldust ei arvestata: KAASHÄÄLIKUÜHENDI ÕIGEKIRI · Mitu erinevat kõrvuti asuvat kaashäälikut moodustavad kaashäälikuühendi. Häälikuühendite õigekiri ei lähtu hääldusest, vaid peab järgima reegleid: Kaashäälikuühendis kirjutatakse iga häälik ühe tähega (nt kuplid, aktus, purke, värske, mõtlik, monarh jt) · ERANDID! Ükski täht ei lange sõnast välja, st kaashäälikuühendis võib kõrvuti olla kaks
- Kui sõna tüvi lõpeb sama tähega, millega algab sõna lõppu lisanduv liige:kompleksseid - Liitsõnades jääb sõnade kirjapilt muutumatuks:keskkool, võrkkiik, allkiri - Häälikuühendi õigekirja 2.reegel: - Sõna sees kirj helitute häälikute kärval k, p, t:kopsik, kaske, pehkima - Vastavalt sellele reeglile lirj sõna lõpus helitu hääliku järel rõhuliide ki:kasski, haabki - Helilisele häälikule liitub-gi: vihmgi, kanagi, kohvgi -4 erandit, mil helitu hääliku kõrvale kirj g, b, d - Liitsõnade kirj sõnade kirjapilt ei muutu: raudtee, kuldsõrmus - Ka sõna lõppu lisanduva liite korral jääb sõna kirjapilt muutumatuks:leibkond - Sõna käänamisel või pööramisel jääb sõna algvormi kirjapilt muutumatuks: moodne - NB! (hõlpus): hõlpsa, ergas: erksa - Võõrsõnades:asbest, anekdoot, röntgen - h, i ja j õigekiri_
2. s-le ei järgne kaashäälikut - marssida, aga marslane (põhireegi järgi). · Kui need tingimused pole täidetud, ei loe hääldus ja tuleb kirjutada põhireegli järgi, st iga täht ühekordselt. Liited ja liitsõnad ·gi ja ki liide: helitu hääliku (S, F, H, S, Z, Z, K, P, T, G, B, D) järel -ki haabki, suppki, vendki helilise hääliku (A, E, I, O, U, Õ, Ä, Ö, Ü, J, L, M, N, R, V) järel -gi kanagi, mahlgi, vihmgi · Sõnade liitumisel säilivad kõik tähed eirates kaashäälikuühendi reeglit. Nt raudtee, põhikool ·Liidete liitumisel jäävad samuti kõik tähed alles emirates kaashäälikuühendi reegleid. Nt kokkki, keskkond, modernne jne Võõrsõnade õigekeelsus Võõrsõnad on teisest keelest laenatud sõnad, mille võõrapärasus pole veel täiesti kadunud. Võõrsõna eristab omasõnast iseloomulik tunnus: · g, b, d sõna algul - grimm, botas, doos;
Sõna sees kirjutatakse helitute häälikute kõrval p, t, k: kopsik, vispel, peatselt, haistab, aktus, matkama, apteek, kaske, pehkima, nafta, baskiir. Seepärast on helitute häälikute järel liidepartikkel -ki, teiste, s.o heliliste häälikute järel on liidepartikkel -gi. (Helitud häälikud on: b, p, d, t, g, k, s, h, f, s, z, z.) Nt haabki, suppki, vendki, tuttki, sangki, helkki, paaski, zahhki, seffki, dusski, Almazki, beezki; aga kanagi, mahlgi, vihmgi, käsngi, koorgi, krohvgi. Erandina võib helitute häälikute kõrval olla b, d, g: 1. liitsõnades: varbsein, umbkaudu, raudtee, kuldsõrmus, kingsepp, algkool; 2. liidete ees: leibkond, valdkond, ringkond, jalgsi, vargsi, üldse (nagu üld-, üldine), kodakondsus, õndsus, õigsus (nagu õige); liidepartikli -ki ees: tulebki, kõrbki, tuledki, mändki, sulgki, vangki; 3
annaabi.ee 
