Mullaprotsessid Peamised mullas toimuvad protsessid Leetumine Kamardumine Gleistumine Sooldumine Soostumine Leostumine Leetumine Protsess, kus orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul mulla mineraalosa laguneb lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel sügavamale kantakse. Mulla viljakus langeb. Tüüpiline okasmetsade alal. Kamardumine Mullatekkeprotsess, mille käigus orgaaniline aine, eeskätt huumus ja koos sellega ka mineraalsed ühendid, kogunevad mulla pindmisesse kihti- tekib huumushorisont. Intensiivselt toimub rohtlates. Gleistumine Toimub liigniiskes ja hapnikuvaeses mullas. Anaeroobsed mikroorganismid hangivad endale vajaliku hapniku peamiselt Fe2O3st mis taandub FeOks.
Muld *** *** ***** Mis on muld? Muld on maakoore pindmine kobe kiht Mullad on väga mitmekesised Nad on erinevate koostiste ja omadustega Mullas elavad taimed, bakterid, seened ja mullaloomastik Parajalt kobe muld Mulla koostis M u l l a k o o s t is M u ld V e de l o sa T a h ke o sa G a a s ilin e o s a 25% 50% 25%
Küsimused Mis roll on mullas bakteritel? Bakterite roll mullas on surnud orgaanilise aine lagundamine ning lämmastiku taimedele kättesaadavaks tegemine. Kuidas vihmauss mulda kobestab? Vihmauss liigub mullas edasi nii: ta surub edasiliikumisel oma esiosa nagu kiilu mullaosakeste vahele. Seejärel tekib tema kehas lihaste kokkutõmbe tõttu laiem koht ning vihmauss tõmbab tagumise kehapoole järele. Tänu sellele kobestab ta mulda. Miks on mullas elavad lagundajad vajalikud? Kuna lagundajate tegevuse tulemusena tekib mulda huumus ning mida rohkem on mullas huumust, seda viljakam on muld. Aineringe: Surnud organimid – lagundajad – huumus –
olulisi anorgaaniliste ainete koguseid (nn mineralisatsioon) . Kahjuks pole anorgaanilise N vabanemist mullal olevast orgaanilisest ainest võimalik praegu keemilise analüüsi abil ennustada. Seepärast peavad nitraadianalüüside põhjal koostatud N soovitused võtma arvesse orgaanilise N potentsiaalset mineraliseerumist ja nitraadikoguste leostumist või gaasi arvestamist. Vastavalt toiteelementide sisaldusele mullas jaotatakse mullad väetistarbe klassidesse: kõrgema toiteelementide sisaldusega mullad on väiksema väetistarbega ning madalama toiteelementide sisaldusega mullad suurema väetistarbega. väävlit on enim turvasmuldades, mineraalmuldadest on seda aga enam huumusrikastes rähkmuldades ning vähem huumusvaestes leetunud muldades Mulla reaktsioon näitab, kas muld on happeline, neutraalne või leeliseline. Enamik
Hortex mikstiga 30 sekundit. Teise lahjenduse saamiseks korratakse tegevust, samuti ka teiste lahjendustega kuni lahjenduseni . Klostriidide lahjendused kuumutatakse vesivannil 15 minutit, et vabaneda üleliigsetest bakteritest. Vastavad lahjendused viiakse neljale Petri tassile, mis on eelnevalt märgitud. Petri tassid viiakse termostaati ( klostriidid 37°C ja mikroobide üldarv 22°C). Arvutused: Mikroobide üldarv mullas Üldvalem: Mikroobide üldarv mullas: = 231 * PMÜ/g Klostriidide määramine mullas: : = 427 273 PMÜ/g Tulemus: Mikroobide üldarv on mullas 231 * PMÜ/g ja klostriidide arv 427 273 PMÜ/g. Vastused küsimustele: Küsimused 1. Kirjeldage mikroobide jaotumist mulla erinevates kihtides. Mikroobid on peamiselt mulla peamistes kihtides huumuskihis ning leetkihis, kuna neis leidub küllaldaselt toitaineid ja hapnikku. Alumistes kihtides on suuteliselt elama vaid anaeroobsed bakterid, kes ei vaja elus püsimiseks hapnikku.
- 1840a. J. von Liebegi (1803-1873)kolm teooriat (on ka kaasaegse agrokeemia rajaja): a) taimede mineraalse toitumise teooria b) miinimumteooria "tünnilaua seadus" saagi taseme määrab miinimumis olev toiteelement. 1 c) toitainete täieliku tagastamise teooria väetistega tuleb mulda anda sama palju toitaineid kui sealt saagiga eemaldame. - Prjanisnikov (1865-1948) kolmnurk. - Gedroits (1872-1932) neeldumisnähtused mullas. - 1913a. rajas R.Steiner (1861-1925) Sveitsis Antroposoofia Seltsi (alternatiivne väetamine, mahe, biodünaamilisd preparaadid, kuu seisu arvestamine). - 1924-1928a. biodünaamilised preparaadid. EESTIS - C.R.Jakobson (1841-1882), 1869a. "teadus ja seadus põllul" (soovitusi kasutatakse ka tänapäeval). - Dr. A. Eisenschmidt (1876-1914), mineraalkatsed. - Prof. A. Nõmmik (1882-1957) katsed mineraalväetistega. - Prof. O. Hallik (1906-1964) põldude lupjamine. - A
Rõngussid Cristhel Kraav 8.b . Rõngussid ehk anneliidid moodustavad suure loomade hõimkonna, kuhu kuulub üle 15 000 liigi. Enamjaolt elavad rõngussid veekogudes ja maismaal mullas. Parasiitidena leiab neid taimedes ja loomades. Välimus Kere paljulüliline. Pikkus 1 mm kuni 2,5 m. Saleda usja kehaga selgrootud. Külgedel liikumiselundina talitlevad jätked. Vihmauss Keha katab õhuke rakukiht epiteel Rakukihi all paikneb ringlihaskiht ja pikilihaskiht. Kehaseina sissepoole jääb vedelikuga täidetud kehaõõs, milles paiknevad siseelundid. Vihmausside sigimine Olemas nii emas- kui ka isassuguorganid.
Turvas orgaaniline settekivim, mille tekkel eristatakse 2 tüüpi: 1) toitaine rikas turvas 2) toitainete vaene raba Põlevkivi merevetikate settimisel ja edasi moondumisel, 5070% orgaanilist ainet moondekivimid sette või magmaliste kivimite sattumisel muutunud füüsikalis-keemilistesse tingimustesse. marmor lubja kivide dolomiitide moondel (saaremaa, vasalemma, väo marmor) kildad kvartsiit Savimineraalidest mullas Savimineraalid on kõrge peensus astmega vett sisaldavad silikaadid. Nad on ketikujulise või kihilise kristallstruktuuriga. Nende murenemisel vabanevad esmased toitmaterjalid. Oma levikult on nad kvartsi järel teisel kohal. Savimineraalidega on mullas seotud mitmed mulla füüsikalismehhaanilised aga ka füüsikalis keemilised omadused: erikaal, poolsus, molekulaarne veemahutavus, mulla õhustatus, mullareaktsioon, plastilisus, paisuvus,
Mulla peenese jaotus: Molekulid Kolloidid Ibe (moodustavad savi) Tolm Liiv Mulla korese jaotus: Kruus Peenkivid Väikekivid Suurkivid Rahnud, pangad 10. Mulla lõimis, selle klassifikatsioon, sõrmeproov. Mulla mehaanilise koostise protsentuaalset jaotust nim mulla lõimiseks. Eestis on kasutusel Katsinski mulla lõimise klassifikatsioon, mille aluseks on füüsikaline savi(osakesed <0,01 mm) sisaldus mullas. Füüsikalise savi sisaldus % Mulla lõimis 0..5 Sõre liiv- l1 5..10 Sidus liiv l2 Liiv-l 10..20 Saviliiv sl 20..30 Kerge liivsavi ls1 30..40 Keskmine liivsavi ls2 40..50 Raske liivsavi ls3 50..35 Kerge savi s1 65..80 Keskmine savi s2
Mis on peenes, kores, liiv, tolm, savi, füüsikaline liiv, füüsikaline savi; Katšinski süsteemis liiv, saviliiv, kerge liivsavi, keskmine liivsavi, raske liivsavi, savi – nende füüsikalise savi sisaldus, lühendid; korese jaotamine suuruse ja kuju järgi, lühendid. Mulla lõimise mõju teistele mulla omadustele (mil määral, kuidas, miks?) 4. Mulla orgaaniline aine (nii elus, kui surnud), selle tähtsus, jaotamine. Mulla orgaanilise aine allikad, paiknemine mullas, keemiline koostis. Mulla orgaanilise aine lagunemine ja muundumine. 5. Mullaelustik ja selle osa orgaanilise aine muundumisel – erinevad elustikurühmad ja nende roll mullas. 6. Huumusainete teke, koostis, omadused ja esinemisvormid mullas
Praktikum 12. Kontrolltöö: mulla füüsikalis-keemilised, füüsikalised ja mehaanilised omadused, struktuursus, mullavesi, mullaõhk, toitained. Ülesanne: 1) Kontrolltöö seni läbitud osa kohta (Mullateadus lk 103219); 2) Praktiliste tööde protokollide (vihikute) kontroll; Kordamisküsimused (teemad): 1) Põhimõisted Kolloid- osakesed mille läbimõõt on 1-100 nm, jagunevad mineraalsed, orgaanilised ja orgaanilised- mineraalsed kolloidideks Hüdrofiilne- on mullas savimineraalid ja orgaanilised ained, mis imavad palju vett ja hoiavad seda tugevasti kinni. Veega kokkupuutel paisuvad kõvasti Hüdrofoobne- kaoliniidid ja raudhüdroksiidid, mille veesidumisvõime on väike ehk kalgendumine - nähtus kus soolidena esinevad kolloidid kaotavad laengu ja sadenevad - moodustades geeli Neelamisvõime- mulla omadus siduda mitmesuguseid tahkeid gaasilisi ja vedelaid aineid.
Keskmine liivsavi – saab veeretada nööriks, rõngasse keerates nöör kõigepealt praguneb ning siis murdub Kerge liivsavi – saab voolida rõngaks, kuid rõngasse keeramisel nöör murdub Saviliiv – võimaldab endast peos vaid kuulikese veeretada, nööriks voolida ei saa Liiv – tavaliselt ei ole võimalik isegi kuulikest voolida, muld pudeneb peos laiali.Mulla orgaanilise teke, lagunemine, ladestumine, bilanss. 10. Orgaanilise aine muundumised mullas ja seda mõjutavad tegurid. mulla org aine lagunemise kiirus ja iseloom sõltuvad mitmest tegurist: 1)õhustatus a)aeroobne lagunemine(kõdumine) lõppsaaduseks lihtsad ühendid mis rohelistele taimedele toiduks. kiire lagunemine nt: kompostimine b)anaeroobne lagunemine-mittetäielik lagunemine ja mitmesuguste vaheproduktide kuhjumine.aeglane lagunemine.
Nende kehal on kollakas või punakas joonis, mis on tumedal taustal hästi nähtav. Nukkumisaeg kestab paar nädalat. Nukud on erepunased ja kinnituvad vastsekesta sees tagakeha viimaste lülide abil. Arengutsükkel kestab 47 nädalat.Nukust koorunud lepatriinu on kollast värvi. · TALVITUMINE - Lepatriinude aeda meelitamiseks jäta aianurka väike lehehunnik, kus lepatriinudel on hea talvituda.Nad talvituvad täiskasvanud mardikana mullas ja lehekõdus. PÕHIFAKTID: Klass: putukad Selts: mardikalised Sugukond: Coccinellidae Pikkus: 1,2-10 mm Värvus: tavaliselt oranzi, punase, kollase ja musta erksad varjundid Tiivad: paar kõvu kattetiibu ja paar õhukesi lennutiibu Paljunemise aeg: kevad ja sügis Munade arv: olenevalt liigist 3-300 muna Koorumisaeg: 5-8 päeva Harjumuspärane eluviis: talvituvad rühmades Toitumine: peamiselt lehetäid Eluea pikkus: umbes aasta
Vastused: Sooteaduste alused 1. Soo ja turba mõiste Soo - maastiku osa, kus alalise veerohkuse ja hapnikuvaeguse tõttu jääb mullas osa org. ainet lagunemata ning ladestub turbana. Turvas - mittetäielikult lagunenud taimejäänustest koosnev sete. Inimese jaoks on turvas oluline maavara. Turvas moodustub peamiselt turbasamblast, aga samuti kõigi teiste rabataimede jäänustest. 2. Soode kasutamise võimalused turba varumine metsa kasvatamine põllumjanduslik kasutamine marjakasvatus jahindus ja korilus puhkus ja turism
Tallinna Tehnikaülikool HALLITUSSEENTE KAHJU TERVISELE Referaat Õppeaine: Ehituskeemia KCM0014, 1 semester Õpilase nimi ja õpilaskood: Maria Aria, 206985EATI Tallinn 2020 SISSEJUHATUS Hallitusseened on mikroskoopilised seened, mis moodustavad seeneniidistike, kuid mitte silmaga nähtavaid viljakehi. Et struktuure eristada tuleb kasutada mikroskoopi. Hallitusseeni võime leida kõikjal meie ümber – mullas, vees, taimedel ja surnud või kõduneval orgaanilisel materjalil, organismist, välisõhust, ruumiõhust. Toitainete suhtes ei ole hallitusseened valivad, nad suudavad kõikjal paljunema hakata. Kõige sagedamini leiame hallitusseente kahjustusi pinnakattevahenditega töödeldud või tselluloosi sisaldavatel materjalidel (tapeet). Hallitusseente kasv ja areng nendel toitainetel sõltub peamiselt sobivatest
Kartulikahjurid Kartulimardikas valmik-munad-vastne-nukk-valmik. Talvitub mardikana mullas. Munemist alustavad kevadel lehtede alaküljele. Esialgu toitutakse koorumiskohas, siis liigutakse edasi tipmistele lehtedele, peale kolmandat kasvujärku hajutakse üle taime laiali (lehed JA varred). Nukkub mullas. Aastas 1 põlvkond, väga sooja suve korral ka teine põlvkond. Selts: nokalised Sugukond: lehetäilased vaegmoone, pistmis-imemissuised. Neitsisigimine (eluspoegimine), lühike arengutsükkel, kõrge viljakus. Talvitub MUNA, kevadel koorub tiivutu emane, kes hakkab sünnitama vastseid. Teises põlvkonnas ilmuvad tiibadega vormid ja lahksugulised sookandjad, kes panevad aluse sugulisele põlvkonnale. Peale paarumist, emased munevad munad, munad talvituvad.
Areneb kiiresti niisketes jahedates tingimustes. Soodsates ilmatingimustes hävitab patogeen kartuli lehestiku 10 päevaga. SEEN Suurimat kahju põhjustav kartulihaigus. Tavaliselt saagikaod 20-40 %. Tõrje: keemiline tõrje, haiguskindlad sordid, seemnematerjali pidev sorteerimine ja uuendamine, viljavaheldus. o Kuivlaiksus kartulil tumedad laigud, lehestik kuivab, mugulatel sissevajunud tähnid. Haigustekitaja säilib haigetel mugulatel, taimejäänustel ja mullas. Levib tuule ja veepiiskade abil. Haiguse levik kõige suurem 25-27 kraadi ja udu korral. Levikut soodustab jahedate ööde ja kuumade päevade vaheldumine. Varajane ja tugev nakkus võib saagi täiesti hävitada. Mugulad on koorevigastuste tõttu vastuvõtlikud mädanikele. Tõrje: keemiline tõrje, mugulate puhtimine, haiguskindlad sordid, seemnematerjali sorteerimine ja uuendamine. o Mugula kuivmädanik levib nakatunud mugulate ja mulla kaudu. Nakatuvad vigastatud mugulad
MULD Muld on maakoore pidevalt uuenev pindmine kiht. Muld on taimede, bakterite, seente ja mullaloomastiku elukeskkond. Mullad on väga mitmekesised, erinevate koostiste ja omadustega. Muld koosneb kivimite murenemisel tekkinud mineraalainetest, taime- ja loomajäänuste kõdunemisel tekkinud orgaanilistest ainetest ja paljudest mullas olevatest elusorganismidest. MULLA TAHKE OSA Mulla tahke osa koosneb mineraalsest ja orgaanilisest osast. Mulla mineraalne osa tekib kivimitest. Temperatuuri, vee ja tuule mõjul kivimid murenevad. Sellepärast on mullas suuremaid ja väiksemaid kivikesi, kruusa, liiva ja savi. Mulla orgaaniline osa koosneb lagunenud ja poollagunenud taime- ja loomajäänustest. Taimede ja loomade hukkumisel ladestub surnud orgaaniline aine pidevalt maapinnale. Seal see
pindpinevusnähtusega 7. positiivne neeldumine - koonduvad kolloidosakesed ja seda ümbritseva lahuse piirpinnale ained, mis vähendavad vaba pinnaenergiat. Pindpinevus väheneb ja seega kolloidide poolt seotavad ained on näiteks orgaanilised happed, alused, alkaloidid, alkoholid. 8. negatiivne neeldumine - tõugatakse kolloidi ja seda ümbritseva lahuse piirpinnalt eemale mineraalsoolad, tärklis, suhkrud, sest nad suurendavad pindpidevust. 9. keemiline neelamisvõime - seotud mullas toimuvate keemiliste reaktsioonidega, mille käigus kergesti lahustuvatest ühenditest tekivad raskesti lahustuvad ühendid 10. bioloogiline neelamisvõime - seotud bioloogilise aineringiga, kõrgemad taimed ja mitmesugused mullaorganismid kasutavad mullas leiduvaid toitaineid oma kudede ülesehitamiseks. 11. füüsikalis-keemiline neelamisvõime tagab asendusneeldumise - mullas toimub pidev ioonide vahetus tahke ja vedela faasi vahel
tselluloos), 2.lingiin, toitained, mis on taimedele kõige kergemini soojust(kalorites) kulub ühe grammi mulla 3.lämmastikuühendid(valgud), 4.rasvad, vaigud, kättesaadavad. soojendamiseks 1 kraadi võrra. Mulla vahad ja parkained. suurem osa toitaineid on mullas lahustamatute soojusmahtuvus sõltub suurel määral tema Mulla org ain jaotatakse:1 lagunemata ja ühenditena, mis aja jooksul murenemis niiskusest. Veehulga suurenemisega mullas poollagunenud taimsed ja loomsed jäänused protsesside tulemusena järjest lahustuvaks suureneb ka soojusmahtuvus. (mittespetsiifiline osa 5-15% kogu org ainest, muutuvad
2. Orgaaniline aine, eriti huumus, parandab mulla füüsikalisi omadusi.3. Huumusainetest sõltuvad mulla füüsikalis-keemilised omadused.4. Mulla orgaaniline aine, eriti huumusained, on taimedele peamiseks toiteelementide ja süsihappegaasi allikaks. Huumusained mõjuvad kõrgematel taimedel kasvustimulaatoritena.5. Orgaaniline aine on energia allikaks mullaelustikule (edafon).6. Mulla orgaaniline aine suurendab mulla enesepuhastamisvõimet ja tagab mulla sanitaarse kaitse. 3,Mis toimub mullas orgaanilise ainega, kui suur osa sellest võib humifitseeruda, millest see sõltub? Mulla pinnale ja mulda ladestunud taimejäänused alluvad mitmesugustele muutustele. Lõpuks võib orgaaniline aine laguneda lihtsateks ühenditeks. Mineralisatsioon toimub ja humifikatsioon.Peamised orgaanilise aine lagundajad on bakterid ja seened. Huumusainete teket nimetatakse humifikatsiooniks. Mida kiiremini toimub taimejäänuste lagunemine, seda kiiremini toimub ka humifikatsioon. Seega faktorid,
2. Orgaaniline aine, eriti huumus, parandab mulla füüsikalisi omadusi.3. Huumusainetest sõltuvad mulla füüsikalis-keemilised omadused.4. Mulla orgaaniline aine, eriti huumusained, on taimedele peamiseks toiteelementide ja süsihappegaasi allikaks. Huumusained mõjuvad kõrgematel taimedel kasvustimulaatoritena.5. Orgaaniline aine on energia allikaks mullaelustikule (edafon).6. Mulla orgaaniline aine suurendab mulla enesepuhastamisvõimet ja tagab mulla sanitaarse kaitse. 3,Mis toimub mullas orgaanilise ainega, kui suur osa sellest võib humifitseeruda, millest see sõltub? Mulla pinnale ja mulda ladestunud taimejäänused alluvad mitmesugustele muutustele. Lõpuks võib orgaaniline aine laguneda lihtsateks ühenditeks. Mineralisatsioon toimub ja humifikatsioon.Peamised orgaanilise aine lagundajad on bakterid ja seened. Huumusainete teket nimetatakse humifikatsiooniks. Mida kiiremini toimub taimejäänuste lagunemine, seda kiiremini toimub ka humifikatsioon. Seega faktorid,
Jõhvi 2009 Lämmastikväetised Lämmastikväetised on vees hästi lahustuvad. Lämmastik on meie mineraalmuldades esimene miinimumis olev toitelement ja tema mõju saagikusele seetõttu kõige suurem. Lämmastikuga üleväetamine pikendab aga taime kasvuperioodi, põhjustab teraviljade lamandumist, saagi nitraatidesisalduse suurenemist, keskkonna reostust . Mineraalväetiste lämmastik kas on nitraatne või muutub mullas mõne tunni kuni mõne päeva jooksul nitraatideks. Taimed kasutavad nitraate valkude jt ühendite sünteesil. Nitrifitseerivate bakterite toimel muutuvad aja jooksul ka mulda viidud ammooniumiühendid taimedele omastatavateks nitraatideks. Kuna muld ei seo nitraate, siis on väetisega antud lämmastik peagi kogu ulatuses hästi liikuv vees ja koos veega, seega ka hästi omastatav taimede poolt ning ka väljapestav mullast. Taimsete ja loomsete valkude lagunemisel tekkiv ammoniaak muudetakse
soojusreziimi, ainete ümberpaigutumist. Lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini, põhjapoolsed aeglasemalt. Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile Mullatekketegurid Taimed Taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa-huumus Mullatekketegurid Mullaorganismid Kobestavad mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid Mullatekketegurid Aeg Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab mullas aineid ümber ja kujunevad mulla horisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist Mullatekketegurid Inimtegevus Niisutamisega võivad mullad soolduda. Metsade mahavõtmine põhjustab erosiooni ja mullad võivad hävida Peamised mullas toimuvad protsessid Leetumine Kamardumine Gleistumine Sooldumine Soostumine Leostumine LEETUMINE Protsess, kus orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul mulla mineraalosa
Muld on tekkinud kõdunenud, lagunenud, surnud taimede ja loomade jäänustest. Muld on eluta ja elusa aine vahelüli. Muld on tähtis ka taimedele ja paljudele teistele putukatele. Ilma mullata ei oleks ei taimi ega ka paljusid putukaid. Inimestel ei oleks riideid, süüa ega mitte midagi, millest inimene saaks elada ja toituda. Ilma mullata ei saaks elada ka loomad, putukad, linnud ega taimed. Muld on väga tähtis. 3 MULLAELUSTIK Mullas elab tohutu hulk organisme. Neid võib jaotada nelja suurusjärku. 1. mikroskoopilised organismid ehk mikroorganismid (bakterid, vetikad, ainuraksed, nematoodid) 2. mikrofauna asustab mulla õhuruume (lestad, hooghärnalised) 3. mesofauna uuristab käike mulla tahkete osade vahel (putukavastsed, vihmaussid) 4. makrofauna (mullamutt, pimerott) Nende mitmekesisus on tunduvalt suurem kui maa pealt arvata võiks.
soojenevad ja kuivavad kiiremini, põhjapoolsed aeglasemalt. Järskudel nõlvadel kantakse mullakiht nõlva jalamile Veereziim- Veereziimist sõltub taimestik. Samuti võivad niiskes kliimas veed mullast mineraalaineid välja uhtuda. Taimestik- Taimestik mõjutab mulla viljakust- taimed saavad mullast toitaineid ning nende lagunemisel tekib mulla orgaanilist osa- huumust. Loomastik- Bakterite elutegevuse tulemusena toimub kõdunemine. Loomade ja taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa. Mullas elavad organismid segavad mulda ja eritavad mitmesuguseid aineid, mis muudavad mulla koostist. Mulla vanus- Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks ning kujunevad mulla horisondid Inimtegevus- Inimtegevus võib põhjustada muldade hävimist- niisutamisega võivad mullad soolduda ning muutuda viljatuks vale põlluharimine võib muuta mullad viljatuks külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane,(Näiteks tundra) on mullad eriti
Mulla veereziim on nähtuste kompleks, mis Mulla õhu tähtsus: Mulla soojusreziim on soojuse Mullavesi on seotud vee mulda tungimise seal liikumise 1. Avaldab mõju mullas mulda tungimise, seal leviku ja Tähtsus: ja kaoga mullast. toimuvatele reaktsioonidele. Kui mullas on soojuse äraandmisega seotud · vajalik kivimite murenemisel Reziimi mõjutavad tegurid: õhku küllalt siis on tegemist oksüdatsiooni nähtuste tervikut. Päikeseenergia
mulla veemahutavus: näitab kui palju vett suudavad mulla veepoorid kinni hoida ja mahutada maksimaalne e. täielik veemahutavus: näitab maksimaalset veemahutavust mullas, mida poorid suudavad kinni hoida kapillaarne veemahutavus, väliveemahutavus: näitab suuurimat seotud ja rippuva kapillaarvee hulka, mida mulda suudab kinni hoida kapillaarvee katkemise veemahutavus: on mulla veesisaldus, mille juures rippuva kapillaarveega täidetud kapillaari mingisse ossa tungib õhk, mistõttu kapillaarvee liikumine mullas katkeb omastava vee diapasoon e. aktiivveemahutavus: iseloomustab taimede poolt omastavate
Muld kui ressurss, muldade kaitse Muld on Maa ökosüsteemile tähtis, kuna mullas kasvavad fotosünteesivad taimed. Muld ja taimestik aitavad süsinikku maismaal mittegaasilisse ja energiarikkasse vormi siduda peale seda kui inimene on tootnud fossiilsete kütuste põletamisega õhu CO2 järjest juurde. Muldade degradatsioon ja hävitamine Inimese kõige parem viis muldi kaitsta on arvestamine nii looduslike kui kultuurmaade kasutamisel kliima, reljeefi ja mulla iseärasustega. Muldade erosioon Kõige rohkem kahjustavad muldi erosioonid
labürintides. Toitumine Toitumine oleneb kõik sellest, kus vihmauss elab. Muld on nagu maja, millel on mitu korrust ja iga korruse elanikel on omad toidueelistused. Kõige ülemisel korrusel elavad hästi tumedat värvi vihmaussid (nt. tume vihmauss, peen kõduuss). Tumepunane nahapigment kaitseb neid juhusliku päikesepõletuse eest. Nemad söövad vähelagunenud taimejäänuseid. Keskmisel korrusel, paarikümne sentimeetri sügavusel mullas rändavad ringi harilik mullauss ja roosa mullauss, need on heledad ja läbipaistva nahaga. Nad on aeglasemad, aga lihaselise tihke kehaga. Neelavad lagunenud huumust. Viimasel kihil vihmausside kodu võib ulatuda nii ühe kui isegi ka kahe meetri sügavusele. Seal elavad näiteks harilik vihmauss ja suur mullauss. Nemad toituvad savist, kuid mitte ainult sellest. Elukoht Vihmaussi võib leida niidul, põllul, metsas, aias, aasal - kõikjal, kus mullas vähegi niiskust ja toitu leidub
kõrge temp kiirendab keem. protsesse, hädavajalik ka piisav kogus sademeid, et moodust. lahused. *Hästi lahustuvad mineraalid on naatrium,kaalium ja kaltsiumi soolad*lahustunud soolade ärakandumist lahust kohast nim leostumiseks.selle tüüp. nt on ka eestis levinud karstumine.BIO.MUR.eriti oluline mullatek protsessis*algab lihtsate elusorganismide(vetikad,samblikud) kinnitumisega kivimi pinnale.MULLA TEKE-mineraliseerumine-orgaaniliste ainete lahunemine mullapinnal ja mullas lihtsateks mineraalaineteks,nt CO2, veeks, ammoniaagiks. Humifitseerumine-on mullapinnal ja mullas toimuv org jäänuste mikrobioloogiline ja biokeemiline muundumine lihtsatest orgaanilistest ühenditest keerukateks mineraalosaga seotud polümeerseteks ühenditeks,nn huumuseks.MULLA TEKE-lähtekivim annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja keem om.(mulla lõimise, õhu ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja
MULLA KOOSTIS Mulla tahke osa koosneb mineraalsest ja orgaanilisest osast. Mulla mineraalne osa tekib kivimitest. Temperatuuri, vee ja tuule mõjul kivimid murenevad. Sellepärast on mullas suuremaid ja väiksemaid kivikesi, kruusa, liiva ja savi. Mulla orgaaniline osa koosneb lagunenud ja poollagunenud taime- ja loomajäänustest. Taimede ja loomade hukkumisel ladestub surnud orgaaniline aine pidevalt maapinnale. Seal see laguneb ja muutub mulla koostisosaks huumuseks. Huumus tekib aeglaselt ja pika aja jooksul mullas elavate bakterite ning seente abil. Huumus sisaldab taimede kasvamiseks vajalikke toitaineid. Huumuse abil moodustuvad mullasõmerad.
MULD Muld on maakoore pindmine kobe kiht. Ta on tekkinud eluslooduse ja eluta looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. Mulla koostises on kivid, liiv, saviosakesed, huumus, samuti vesi ja õhk. Huumus on tumepruuni või musta värvusega viljakas aine, mis sisaldab taimedele vajalikke toitaineid. Poorides asub vesi ja õhk. Kogu mullas olevat vet taimed kasutada ei saa. Mullaõhus olevat hapnikku vajavad mullaorganismid ja taimede juured hingamiseks. Mullateke on pidev ja lakkamatu protsess. Muld hakkab tekkima siis kui selleks sobivale pinnale asuvad elama rohelised taimed ja teised organismid. Mullateket mõjutavad keskkonnatingimused: · Temperatuur · Organismid · Mulla vanus · Maapinna kuju · Inimtegevus · Veeolud
faas Mullalahus Juur osa Joonis 1. Juurtoitumine. Juureväline toitumine Juurevälisel toitumisel sisenevad taimetoitained taimesse maapealsete osade kaudu. Taimed omastavad juureväliselt peamiselt CO2, O2. Juureväline väetamine võib kasulik olla juhtudel, kus mullas esineb eeskätt lämmastiku või mikroelementide puudus ja ka ilmastikutingimuste korral, kus väetiste omastamine juurte kaudu on pärsitud. Juureväliselt antud väetised vähendavad ekstreemsetest ilmastiku- tingimustest ja muudest ebasobivatest mõjutustest põhjustatud taimede stressi ja soodustavad põhiväetistega antud makroelementide omastamist taimede poolt. Juureväline toitumine aga ei rahulda taimede vajadusi täielikult, kuid aitab üle saada kriitilistest
ühenditest(CO2,H2O ja mineraalsoolasid) osad toitaineid. MULLA org aine kvaliteet näitab kinnitumine Hüdroskoopsus-mulla omad mulla org ainest pärineb loomade ja huumusfitseerumise adsorbeerida õhust veeauru.Maksimaalne mikroorganismide kehadest.Org aine 1)satub aste:C(huumusained)/C(üldine) hüdroskoopsus-Wmh. Kilevesi e. mulda 2)muundub mullas Liigniisketes ting.-aste madal;parasniisketes Kirmevesi(nõrgalt seotud vesi) 4)vaba vesi 3)lagundeb(mineraliseerub) 4)eraldub mullast ting.-aste kõrge;tuhaelemendirikkas mullas-aste 4.1)kapillaarvesi: a)rippuv kappillaarvesi-tekib CO2-na(vesi jääb mulda) Org.aine sisaldus ja kõrge(enamik mulla organeid pärineb huumusest) pärast sademeid pindmises kihis. b)toetuv
Rio de Janeiro. Mulla teke Selleks, et muld hakkaks arenema, on vaja, et mineraalne materjal oleks piisavalt poorne. See võimaldab kinni hoida vett ja õhku. Keemiline murenemine vabastab vajalikud toiteelemendid, mida saavad oma elutegevuseks kasutama hakata taimed ja mikroorganismid. Kui murenemiskoorikut asustavad juba üksikud kõrgemat taime, siis võib kindlalt rääkida mulla kujunemisest. Taimede kasvuks peab mullas lisaks mineraalainetele olema ka orgaanilist ainet (C,N,S) Mineraliseerumine on orgaaniliste ainete lagunemine mullapinnal ja mullas lihtsateks mineraalaineteks, näiteks süsihappegaasiks, veeks, ammoniaagiks (NH3). Humifitseerumine on mullapinnal ja mullas toimuv orgaaniliste jäänuste mikrobioloogiline ja biokeemiline muundumine lihtsatest orgaanilistest ühenditest keerukateks mineraalosaga seotud polümeerseteks ühenditeks, nn huumuseks. Passiivsed mullateketegurid:
niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse, mineraalse koostise, mulla läbilaskevõime, värvuse). Reljeef: Künklikel aladel kannab erosioon mulla viljakama osa jalamile. Mägisel alal soojeneb ja kuivab päikesepoolse nõlva muld kiiresti, varju jäävad mullad jäävad jahedaks ja niiskeks Mulla vanus: Mida vanem on muld, seda paksem on mullaprofiil ja rohkem on mullas horisonte ning seda vähem mõjutab teda lähtekivim. Põllunduseks sobiva mullakihi moodustumiseks kulub ~3000 12000 aastat Aktiivsed Veereziim: Määrab ära mis suunas liigub vesi mullas ja seega määrab ta ka ära, mis suunas liiguvad osakesed mullas. Kliima: Sellest sõltub murenemise kiirus, mulla viljakus, mulla niiskus sõltub samuti kliimast. Otsene mõju aineringe
Murenemist haaratud kivimilist pinda, millele muld hakkab tekkima, nim mullateaduses lähtekivimiks. Selleks, et muld saaks hakata tekkima, on vaja, et mineraalne materjal oleks piisavalt poorne. See võimaldab kinni hoida vett ja õhku. Keemiline murenemine vabastab vajalikud toiteelemendid, mida saavad hakata oma elutegevuseks kasutama taimed ja mikroorganismid. Muld on eelkõige tänu bioloogilisele murenemisele murenemiskooriku kõige maapinnalähedasem ja aktiivsem osa. Taimede kasvuks pea mullas lisaks mineraalainetele olema ka orgaanilist ainet, mis sisaldab selliseid elutähtsaid elemente nagu süsinik, lämmastik ja väävel ning hoiab tänu oma peensusele kinni vett. Orgaanilise aine kogunemine paralleelselt toimuva protsessiga: mineraliseerumise ja humifitseerumisega. Mineraliseerumine on orgaaniliste ainete lagunemine mullapinnal ja mullas lihtsateks mineraalaineteks, nt süsihappegaasiks, veeks, ammoniaagiks. Humifitseerumine on mullapinnal ja mullas toimuv orgaaniliste
aktiivselt kasutavad. 3.Murenenud kivimit või pinnakatte pudedaid setteid, kuhu asuvad taimed ning millest ja millele muld tekib, nim. mulla lähtekivimiks. 4.Füüsikalisel murenemisel e. rabenemisel omandab kivim parema õhtustatuse ja veeläbilaskmise toob taimedele ja mikroorganismidele sobiva elukeskkonna. 5.Rabenemisega samal ajal toimub keemiline murenemine e. porsumine. 6.Kliimatingimused ( eelkõige sademete hulk ja temp.) mõjutavad kivimite murenemist ning põhjustavad vee liikumist mullas. 9.Mullas on esindatud aine oleku kolm faasi: tahke, vedel, gaasiline. 10.Mulla ruumalast 45% mineraalne aine, 5% orgaaniline aine, 25% vesi, 25% õhk. 11.Mullas lõimise järgi jaotatakse muldi liiv-, savi-, liivsavi ja savimuldadeks. 12.Huumus on mulla orgaanilise aine põhiosa, pruun või must keeruka kooslusega orgaaniliste ühendite kompleks, mis on seotud mulla mineraalosaga. 13.Huumus tekkib taimejäänuste ja mulla mikroobide murendumisel, s.o kui need
Mulla orgaaniline aine kujuneb mullatekkeprotsessis. Mulla kuumutamisel osa „põleb“- mida nim. Mulla orgaaniliseks aineks( olulised C ja N) Lagundamine- peamiselt bakterite ja seente poolt LAGUNDAMISE JA SÜNTEESI VAHEKORRAST SÕLTUB MULLA ORGAANILISE AINE HULK Ladestumine- metsas toimub see peamiselt mulla pinnale. Rohumaataimestikuga aladel ladestub mulla pindmisse kihti 12. Orgaanilise aine muundumised mullas ja seda mõjutavad tegurid. Mulla pinnale ja mulda ladestunud taime jäänused alluvad mitmesugustele muutustele. Orgaaniline aine laguneb ühendiks( CO2, H20, mineraalsoolad). Lagunemise kiirust mõõdetakse eralduva CO2 hulga järgi. Mõjutavad tegurid Õhustatus e. Aeratsioon- aeroobne lagunemine(kõdunemine)[ lõppsaadused lihtsad ühendid, kiire lagunemine. Nt kompostimine]
Harilik vihmauss Referaat VIHMAUSSI LÜHITUTVUSTUS Eluvormina on vihmauss palja silmaga nähtav ja käega katsutav pehme, jalgadeta, lülistunud loomake. Igal lülil on kaheksa pisikest harjast, mida tunneme vastukarva silitades. Loom koosneb kahest üksteise sisse monteeritud torust: välimine on kehasein, sisemine soolikas, muud siseelundid mahuvad nende kahe toru vahele. Eesotsas paikneb suu, tagaotsas pärak. Silmi ega kõrvu pole. Elab mullas, sööb mulda. Täiskasvanul on ümber mitme kehalüli heledam, näärmeline nahapaksend, mida nimetatakse vööks; seda läheb vaja sigimisel. EESTI VIHMAUSSID · Harilik vihmauss- kuni 30 cm pikk, kõige suurem, elab sügaval. · Punane vihmauss- kuni 15 cm, väga liikuv, elab kõdukihis ja mulla ülemises kihis. · Tume vihmauss- kuni 85 mm elab mullas ja kõdukihis, pole haritavates muldades.
Mullatekke tegurid Lähtekivim: Annab mullale mineraalse osa ja määrab ära mulla omadused (niiskus, happelisus, viljakus jne). Reljeef: Künklikel aladel kannab erosioon mulla viljakama osa jalamile. Väga tasasel alal võib aga muld olla liigniiske. Mägisel alal kuivab päikesepoolse nõlva muld kiiresti ja krobeliseks ning seal ei kasva eriti midagi. Mulla vanus: Mida vanem on muld, seda paksem on mullaprofiil ja rohkem on mullas horisonte ning seda vähem mõjutab teda lähtekivim. Veereziim: Määrab ära mis suunas liigub vesi mullas ja seega määrab ta ka ära, mis suunas liiguvad osakesed mullas. Kliima: Sellest sõltub murenemise kiirus, mulla viljakus ehk millised taimed seal kasvavad, mulla niiskus sõltub sammuti kliimast. Taimestik: oma juurtega kinnitavad taimed mulda, taimede jäänustest tekib mulda huumust ja orgaanilist ainet. Loomad: kobestavad, lagundavad ehk tekib huumus.
keemiline koostis ei muutu.kõige intensiivsem kuivas kliimas, nt. kõrb. Keemiline murenemine- ehk porsumine, kivimis olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku,süsihappegaasi või keemiliste saaste ainetega. Leostumine- lahustunud soolade ärakandumine. Bioloogiline murenemine- taimejuurte, mkroorganismide elutegevuse tulemusena toimuv murenemine. Korrosioon- krobelisus, karedus. Mineraliseerumine- org. ainete lagunemine mullapinnal ja mullas lihtsamateks mineraalaineteks. Humifitseerumine- mullapinnal ja mulas toimuv org. jäänuste mikrobioloogiline ja biokeemiline muundumine. Lähtekivim- annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja keeilised omadused. Aluskivim-lähtekivimi alune kivim. Reljeef ehk maapind, Aeg- aja jooksul muutub muld nö. küpsemaks ehk soodsamaks taimeksvuks. Kliima mõjutab murenemis protsesse: 1) Sialiitne murenemine- toimub mõõdukas kliimas keskmise sademe hulga juures.
osa lahustuvaid aineid eraldub, kuid kivide väliskuju muutub esialgu suhteliselt vähe. Kivinpindade uuristumist ja krobeliseks muutumist nimetatakse korrosiooniks. Lahustunud soolade ärakandumist lahustumise kohast nimetatakse leostumiseks. · Bioloogiline murenemine. Eriti oluline mullatekke protsessis. Algab lihtsate elusorganismide kinitumisega kivimi pinnale. Mineraliseerumine oraaniliste ainete lagunemine mullapinnal ja mullas lihtsamateks mineraalaineteks. Humifitseerumine mullapinnal ja mullas toimuv orgaaniliste jäänuste mikrobioloogiline muundumine lihtsatest orgaanilistest ühenditest keerukateks polümeerseteks ühenditeks, nn huumuseks. Tekketegurid: 1. Lähtekivim. Annab mullale mineraalse aluse ja määrab füüsikalised ja keemilised omadused. 2. Reljeef. Tasandikul on tingimused ühtlasemad kui künklikul reljeefil. 3. Aeg
23) Mg- taimetoitelemendina ja Mg- väetise liigid Mg kuulub klorofülli koostisesse. Võtab osa valkude ja süsivesikute ainevahetusest. Mg kiirendab taimede valmimist ja soodustab tärklise ja suhkru ladestumist. Mg puudus lehtede serv esmalt kollane, muutub tumepruuniks. Lehetipp paindub ülespoole. Mg puudus esineb happelistel muldadel, mis on Al, Fe ja Mn rikkad. Mg puudus esineb ka siis, kui lubiväetisi antakse rohkem, kui mulla pH on >8, siis on Mg puudus sage. Kui mullas on Mg vähem kui 3 mg/1kg mulla kohta, siis tuleb anda väetisi. Loomasööda kuivaines peab olema Mg minimaalselt 0,2%. Teraviljad eemaldavad saakidega igal aastal Mg/ha 10-15 kg. Kartul, peedid, ristik, lutsern eemaldavad saakidega 40-75 kg/ha. Mg-väetise liigid : a) dolomiidijahu b) kaaliummagneesia sisaldab Mg 8-9% c) magneesiumsulfaat 5) Cu- taimetoitelemendina ja Cu-väetise liigid Cu esineb taimede seemnetes, fermentides ja kloroplastides. Cu võtab osa lämmastiku
Mulla peenes – osakesed alla 1mm läbimõõduga Füüsikaline savi – osakeste läbimõõt alla 0,01 mm Füüsikaline liiv – osakeste läbimõõt 0,01 – 1 mm Mulla kores – osakesed üle 1mm läbimõõduga 8. ! Mulla lõimis, klassifikatsioon, sõrmeproov ! Mulla lõimis – näitab mehaanilise mulla protsentuaalset jaotust Klassifikatsioon – Eestis Katšinski klf., mille aluseks on füüsikalise savi sisaldus mullas. • Kerged mullad – l, sl • Keskmised mullad – ls1, ls2, sl/ls • Rasked mullad – ls3, s Sõrmeproov – 1tl mulda niisutatakse nii, et vesi ei jää vastu läikima. Proovid voolida palli, kui ei saa, siis on tegmist liivmullaga. Kui saad palli teha, aga sellest edasi midagi voolida ei saa, siis tegemist saviliivmullaga. Raskema fraktsiooniga mullad Kui võimalik voolida pallist kepike, kuid siis kohe murdub – liivsavi1
juures 15 minutit. Nüüd viiakse 1 ml vastavaid lahjendusi neljale Petri tassile. Peale lahjenduste viimist Petri tassidele, valatakse kahte neist (105, 106) mikroobide üldarvu ning ülejäänud kahte (104, 105) klostriidide söödet. Järgnevalt paigutatakse Petri tassid termostaati vastavalt 37°C (klostriidid) ja 22°C (mikroobide üldarv) juurde. Arvutused , PMÜ/g Mikroobide üldarv mullas: , PMÜ/g Klostriidide arv mullas: , PMÜ/g Tulemus Mikroobide üldarv mullas on 23 090 909 PMÜ/g ja klostriidide arv 427 273 PMÜ/g. Küsimused 1. Kirjeldage mikroobide jaotumist mulla erinevates kihtides. © EeeOoo Mikroobid on peamiselt mulla peamistes kihtides huumus ja leetkihis, kuna neis leidub küllaldaselt toitaineid ja hapnikku
* Reljeef mõjutab osakeste, vee ja soojuse jaotumist * Aeg aja jooksul muld muutub ja saavutab arengu käigus küpsusseisundi. Aktiivsed mullatekketegurid: * Kliima mõjutab oluliselt murenemisprotsesse * Organismid taimed toovad mulda orgaanilist ainet ja tarbivad mullast toiteelemente ning vett. * Inimtegevus - niisutamisega võivad mullad soolduda, metsade mahavõtmine põhjustab erosiooni ja mullad võivad hävida. 5. Kirjelda peamisi mullas toimuvaid protsesse: Leetumine orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul mulla mineraalosa lagunemine lahustuvateks ühenditeks; viimased kantakse mullas liikuvate vete toimel mullast ära, mistõttu mulla viljakus langeb. Toimub happelises keskkonnas. Kamardumine - mullatekkeprotsess, mille käigus maapinna lähedale tekib huumushorisont. Eriti intensiivne kamardumine toimub mõõdukas kliimas keemiliste elementide rikastel lähtekivimitel, kus kasvab palju rohttaimi.
Murenemise käigus kivimid peenestuvad: kaljud->rahnud->kivid->kruus->liiv (ja pehmematest mineraalidest koosnevatest liivateradest savi). Kivide kruusaks muutumisel hakkab füüsikalise murenemise osakaal vähenema, sest väikese ruumalaga kehad soojenevad ühtlaselt ja ei teki enam lõhesid. Kõrbetes, kus liivaterad üksteise vastu hõõrdudes oma pinnakihte kulutavad, võivad liivaterad tolmuks peenestuda. Mullas, kus on orgaanilisi aineid ja niiskust, püsivad osakesed paigal ja murenemine jätkub keemilisel teel. Maismaa pinnakihti, kus murenemine toimub, nimetatakse murenemiskoorikuks. Selle paksus sõltub kivimite mineraalkoostisest (kõvadusest), mullavee omadustest (happelisusest) ja ajast. -Füüsikaline murenemine e. rabenemine toimub kivimiosakeste e. mineraalide temperatuuri kõikumisest tingitud soojuspaisumise ja kokkutõmbumise toimel. Päeval
6. Iseloomusta, kuidas tekkivad mullad? Mulla tekkes on kõige tähtsamad siiski kivimmurendile kasvama asunud rohelised taimed, mis loovad orgaanilist ainet. 7. Kuidas mõjutab lähtekivim mulla arengut? Lähtekivimi tera suurusest, mineraalsest ja keemilisest koostisest olenevad mulla areng ja omadused. 8. Kuidas mõjutavad kliimatingimused mulla arengut? Kliimatingimused mõjutavad kivimite murenemist ning põhjustavad vee liikumist mullas, mõjutavad ka taimede ja mikroorganismide liigilist koosseisu ja elutegevust sellest omakorda oleneb orgaanilise aine koostis ja hulk mullas. 9. Millised aine oleku kõik kolm faasi on mullas esindatud? Mulla teket ja arengut mõjutavad ka kliima, pinnamood, veereziim ja inimene kelle tegevus on suuresti häirinud muldade loodusliku arengut ning muutnud muldade omadusi. 10. Milline on mulla ruumala (protsendid) ?
annaabi.ee 
