raiuda. Karistuseks saatsid jumalad Enkidule haiguse, mis ta tappis ja selle tagajärjel muutus Gilgames väga kurvaks. Teose peategelane Gilgames on hooliv, seda näitab see, kui Enkidut tabas inimese saatus ja ta suri ning Gilgames teda taga nuttis ja oli pikka aega kurb. Ta ei kaota ka lootust, et Enkidu võib veel ellu ärgata ,,Päevad ja ööd ma teda itkesin, Ei ma lasknud teda mullasse matta Ehk tõuseb mu sõber, kuuldes mu häält?" Gilgames elas Uruki linnas ja ta oli 2/3 jumal ja 1/3 inimene. Gilgames sundis oma rahvast väga kõvasti tööle, kuid see käis inimestele üle jõu ja nad kaebasid sellest jumalatele, kes saatsid Maa peale Gilgamesile võrdväärse vastase, et tema julmusele lõpp teha. Jumalate saadetud vastase nimi oli Enkidu, kes elas metsades. Kui ta lõpuks Gilgamesiga kokku sai,
3. mulla mesofauna (uuristab käike mullaosakeste vahele - (putukavastsed, vihmaussid) 4. mulla makrofauna ( mullasse kaevuvad imetajad mutid, roomajad) MULDA OHUSTAB: · erodeerumine · deflatsioon (tuule ärakanne) · tihenemine · kemikaalid Hapestumise tagajärjel mullast välja uhutud ühendid, sh. raskmetallid, ohustavad veekogude ökoloogilist tasakaalu. Raskmetallid, mis satuvad mulda põllumaid läbivatel teedel sõitvate autode
kokku ja tekib sidrunitaoline kookon. Ühes kookonis areneb harilikult üks kuni paar-kolm muna. Kookonist väljunud vihmaussid on oma vanemate sarnased, ainult et tibatillukesed. Koorunud noored vihmaussid alustavad kohe iseseisvat elu KOKKUVÕTE Vihmaussid mängivad tähtsat rolli mullaviljakuse säilitamisel. Mullas liikudes kobestab ja väetab ta seda. Tuhnides mullas, segab ta selle kihte, sõeludes ja peenendades neid. See kergendab taime juurtel mullasse tungimist, ka õhk ja vesi pääsevad hõlpsamini mulda. Nii töötab vihmauss varakevadest hilissügiseni, olles aedniku ja põllumehe parim abiline. Talveks ja põuaajal tungivad vihmaussid sügavamale pinnasesse, kaevates urge 2 - 3 meetri sügavuseni. KASUTATUD KIRJANDUS http://en.wikipedia.org/wiki/Lumbricus_terrestris http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_vihmauss http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/0008/vihmauss.html
7. Mis juhtuks, kui vihmausside arvukus väheneks või see liik Eestist üldse kaoks? Vihmauss toitub kõdunevatest taimejäänustest, mida ta neelab mullaga koos. Suu on toidu haaramiseks, see toitu ei peenenda. Toit peenendatakse maos, soolestikus aga seedib ja imendub. Seedimata osad ja muld heidetakse päraku kaudu välja. See on väärtuslik, huumust sisaldav aiamaa väetis. Mullas liikudes kobestab ja väetab ta seda. See kergendab taime juurtel mullasse tungimist, ka õhk ja vesi pääsevad hõlpsamini mulda. Nii töötab vihmauss varakevadest hilissügiseni, olles aedniku ja põllumehe parim abiline. Talveks ja põuaajal tungivad vihmaussid sügavamale pinnasesse, kaevates urge 2 - 3 meetri sügavuseni. Suured pinnase selgrootud mängivad olulist osa pinnaseprotsesside regulatsioonil, kuid nende seas on vihmaussid kõige tähtsamad pinnase viljakuse ülalhoidmisel ja toiteelementide efektiivsel ringlusel. 8
..12 cm. Tüükoorimise eesmärk on muuta mulla füüsikalisi ja bioloogilisi karakteristikuid veesisalduse suurendamise, mikroorganismide tegevuse soodustamise ja umbrohutõrje tõhususe tõstmise suunas. See eesmärk on saavutatav järgmiste ülesannete kaudu: 1) põllu tihenenud pinnakihi pööramine ja kobestamine niiskuse väljaaurumise takistamiseks ja taimejäänuste lagunemise soodustamiseks; 2) mulla pinnakihi kapillaarkanalite lõhkumine niiskuse ülesvoolu takistamiseks ja sademete mullasse imendumise soodustamiseks; 3) umbrohujuurte ja -võsundite läbilõikamine ja tükeldamine nende arengu pidurdamiseks ning halvendamiseks; 4) põllupinnale varisenud umbrohuseemnete mullakihiga katmine nende idanemise ja tärkamise kiirendamise ning energiavarude ammendamiseks enne sügiskündi. Peamised agronõuded tüükoorimisel on järgmised: 1) koorida tuleb õigeaegselt: hiljemalt 2...3 päeva pärast viljakoristust 12...14 päeva enne sügiskündi;
Siin elutsevad mitmed mikroorganismid (bakterid, vetikad, ainuraksed jt.), lagundavad mulda või selle pinnale sattuvat orgaanilist ainet. Bakterite elutegevus kulgeb neutraalses ja nõrgalt happelises keskkonnas. Seened elavad ka happelises. Baktereid, seeni, vetikaid 5- 10 t/ha, juurte ümbruses 10-20 korda rohkem. Mullas elutsevad veel lestad, hooghännalised jt.(mulla mikrofauna), samuti putukad ja nende vastsed ning vihmaussid (mesofauna). Mullasse kaevuvad ka imetajad (mutt) ja roomajad (makrofauna).
täielikuks oleluskeskkonnaks. Seda organismide kogumit nim mullaelustikuks ehk edafoniks, mida saab jaotada nelja suurusjärku: 1. Mikroskoopilised organismid Need, kes asustavad mullavett: bakterid, vetikad, ainuraksed, nematoodid. 2. Mikrofauna Need, kes asuatavad mulla õhuruume: lestad, hooghännalised. 3. Mulla mesofauna Need, kes uuristavad käike mulla tahkete osade vahel: putukavastsed, vihmaussid. 4. Mulla makrofauna Sinna kuuluvad mullasse kaevuvad imetajad (mutt, pimerott) ja reptiilid. Edafon edendab suurt osa taimejäänuste muundamisel ja mullaviljakuse kujundamisel. Suurima arvu ja välispinnaga on esindatud mikroobid, kelle arv 1 grammi mulla kohta ulatub miljonitesse, nende välispind 1 ruutmeetri põllupinna kohta ulatub 500 ruutmeetrini. Lisaks orgaanilise aine lagundajale on siin tähtis osa lämmastikuseondajail (nt kiirikseened, sinivetikad), nitriftseerijail, fosfori-ja väävlibakteritel
kohast liigitatakse kive kahe tunnuse alusel: 1) suuruse (läbimõõdu) järgi eristatakse väikesi (kuni 30 cm), keskmisi (30...70 cm), suuri (70...100 cm), väga suuri (100...150 cm) ja ülisuuri kive (üle 150 cm); 2) peitumusastme järgi on: - pinnakivid ehk lahtised kivid, millede eemaldamisel ei teki tasandamist vajavat aset; - poolpeitkivid ehk poolmaetud kivid, mis asuvad osaliselt mullas ja on seega loendatavad; - peitkivid ehk täielikult mullasse maetud kivid, mida nimetatakse ka sala- ehk irdkivideks. Üldjuhul on koristatavad pinna- ja poolpeitkivid, millede koristusviise saame liigita-da järgmiste tunnuste alusel: 1) koristatava ala ulatuse järgi: - lauskoristus, mis seisneb kogu põllu pinna läbikammimises (koristus üle kogu pindala); - laikkoristus, mis seisneb põllu üksikosadel (laiguti) leiduvate kivide eemalda- mises;
ümber pöörlevaid aga vurräketeks. Kui on orasheina palju, siis tuleks nugaäkkega põllule minna sügisel. Nugaäkke tööorganiteks on nugajatest labadest kujundatud tähikbiitrid. Äkke töö tulemus sõltub kolmest asjaolust: töökiirusest (äestamiskiirus peab olema suurem), masina massist ja tähikute (biitrite) töönurgast (mida suurema nurga all biitrid on, seda sügavamalt ta künnab). Vurräke kui passiväkke tööorgannid jätavad mullasse ainult masina liikumissihilise sirgjoonelise jälje, siis aktiiväkkel on see jälg kõverjooneline, tagades niiviisi mulla täielikuma ja mitmesihilise läbitöötluse. Kahvelvurräke kaksikpulkadega kahvlikujulised tööseadised saavad ajami traktori käitusvõllilt kardaani ja reduktori vahendusel. Võrkäke on pulkäkke eriliik; see on kujundatud silmusjatest pulgalülidest, mistõttu moodustub maapinna konarusi hästi kopeeriv liigendiline lüliraam. Seepärast on
kirves tal õlast sisse tungis. Õnnetu kukkus raskelt maha. Sulane kiskus kirve haavast niisuguse tuhinaga välja, et ise tagurpidi vastu seina tuikus. Sel silmapilgul tungis kellegi oda tema kaelast läbi. ja naelutas ta. seina külge kinni. Pistja oli junkur Klopfleisch,, kes langenud hobuse alt õnnega oli pääsenud. Ta puhkes oma osava teo üle suure häälega naerma. See oli tal viimne naer siin maailmas, sest' juba vuhises Jaanuse mõõk õhus ja naerja pea nuttis verd mullasse. Jaanus nägi, kuidas sulased viimse jõuga vastu panid; silmanähtavalt nõrkes nende vastupanek, aga hädakisa ei tulnud nende suust. Nad ei otsinud pääszteed, nad püüdsid oma elunatukest kallilt müüa. Kaua ei saanud nad oodata. Oks neist surus peagi jälle käe vastu rinda, kuhu i oda sisse oli tunginud, oigas korisedes hinge välja ja langes kummuli. Tema surmaja hobune astus tuksuva keha peale, aga viimane elus sulane kee-rutas kirvest ja hobune ning ratsaline prantsatasid maha.
vahele puistama, -- just niisama kui enne. Kui ta oli seda kolmandat korda teinud, ütles ta: «Ütlen orgia, mitte et tavaliselt nii öeldakse, seda mitte-- tavaliselt öeldakse peied -- vaid sellepärast, et see on õige. Muud sõna Inglismaal enam ei tarvitata -- ei, mitte sugugi. Me ütleme nüüd Inglismaal orgia. Orgia on parem, sest see nimetab asja täpsemalt. Orgia tuleb kreekakeejsest sõnast orgo, mis tähendab: väljas, lahti, võõrsil; ja heebreakeelsest Zisum, see tähendab mullasse istutama, varjagia, niisiis: maha matma. Nagu näete, sõbrad, matuseorgia on lahtine või avalik matusetalitus.» Midagi nii hullu pole enne nähtud. Noh, tõsise näoga mees naeris talle otse näkku.. Kõigil oli piinlik. Kõik hüüdsid: «Oi, doktor!» Ja Abner Shackleford ütles: «Aga, Robinson, kas te uudist pole kuulnud? See on Harvey Wilks.» Kuningas naeratas kõigest väest, ajas käpad laiali ja ütles: «On's see mut vaese venna armas hea sõber ja arst? Ma . . . »
annaabi.ee 
