a keset Ida-Saksamaad. majandusblokaadi. verisemaks ja sündmusi hakati kutsuma 13.augustil rajasid Hrustsov paigaldas ulatuslikumaks, sest Praha kevadeks. Nõukogude sõjaväelased Kuubale rakette, kuid dzunglisse kaduvaid Moskva otsustas tsehhide- ühe ööga Berliini müüri, ameeriklased said vietkonge oli võimatu slovakkide eksperimendid mis Lääne-Berliini tihedalt aerofotodelt teada. Kui hävitada. Hirmsaim näide jõuga lõpetada. sulges. Hiljem lisandus Hrustsov nõudmisi ei kui Song My külas Sõjavägede teele saatmise veel lai tõkkeriba, millele täida, siis Ameerika korraldatud veresaun, kus puhul kuulutas Breznev, et tunginud inimene ilma ründab
Kumb üliriik oli vastutav kriisiseisundi tekkimise eest Kuuba piirkonnas? Kas leitud kompromiss lahendas kriisi? Põhjenda. Nsvl vastutav, ostis ära Kuuba suhkru ja paigaldas maa-maa-tüüpi raketid Kuubale. USA sai õhufotodelt aru, nõuti kindlakäeliselt nende eemaldamist. Kompromiss lahendas kriisi, sest sõda jäi ära ning raketibaasid eemaldati tänu USA kindlameeldusele. Miks ei suutnud USA võita sõda Vietmanis ja tõkestada kommunismi võidulepääsu? Dzunglist tulevaid ja minevaid vietkonge(punapartisanid) oli võimatu hävitada. Sõda muutus julmaks, mis demotiveeris usa sõdureid. Maailma ja usa nõudis sõja lõpetamist. 1973 Pariisi rahuleping, ameeriklased lahkusid, kodusõda kestis edasi, kommunism võitis, Vietnam ühendati. Kolmas maailm mõiste, mis ühised tunnused? 1950 aastate keskel nimetati riike, kes ei tahtnud end siduda USA ega NSVL pooltega Kolmandaks Maailmaks. Hiljem laienes see mõiste kõigile majanduslikult maha jäänud
ebademokraatlik ja diktaatorlik, see soodustas kommunistide mõju kasvu riigis. 1957. aastal algas Lõuna-Vietnamis partisanisõda, mida toetas Põhja- Korea valitsus eesotsas Ho Chi Minhiga. Punapartisane nimetati vietkongideks. Ametlikult astus USA vietkongide vastu sõtta 1964. aastal. Põhja-Vietnami küll pommitati, kuid maavägedega sinna ei tungitud. Sõda muutus järjest verisemaks ja ulatuslikumaks. Dzunglist tulnud ja dzunglisse kaduvaid vietkonge oli võimatu hävitada Sõda demoraliseeris Ameerika sõdureid, selle hirmsamaks näiteks on Song My külas korraldatud veresaun Maailm ja USA enda avalik arvamus hakkas aina kõvemal häälel nõudma sõja lõpetamist. Nixon alustas sõja ,,vietnamiseerimist" ja sellega paralleelselt rahuläbirääkimisi. 1973 sõlmiti Pariisis rahuleping, mille alusel pidi sõjategevus lõppema ja ameeriklased lahkuma. Ameeriklased lahkusid, kodusõda kestis edasi
F.Kennedy juhtide vahel nn ,,kuum liin" VIETNAMI SÕDA Toimumisaeg: 1964-1975 Eellugu o 1946-1954 Indo-Hiina sõda, mille käigus Prantsusmaa püüdis peatada oma koloonia Indo- Hiina iseseisvumist. o 1954. a. Genfi kokkulepete põhjal jagati Vietnam 2 ossa 17 paralleeli pidi: 1)Põhja-Vietnam, kus võimul kommunistid. 2)Lõuna-Vietnam Sõja põhjused: Põhja-Vietnam püüdis oma mõju alla saada Lõuna-Vietnami, kasutades nn. punapartisane e. vietkonge. USA hirm nn. ,,dominoefekti" pärast, püüd peatada kommunismi levikut Kagu-Aasias. Osalejad: Põhja-Vietnam, keda toetasid NSVLiit ja Hiina. Lõuna-Vietnam, keda toetas USA. Miks USA kaotas Vietnami sõja? · USA TV näitas sõjakoledusi. · Lihtinimese tasemel ei mõistetud, miks sõditi kaugel dzunglis. · Ei täitunud USA lootus, et Põhja-Vietnamis kujuneb vastuseis kommunistlikule valitsusele. · Vietnamlaste natsionalism oli tugevam kommunismi hirmust.
1964.a. algas USA otsene sõjaline sekkumine Vietnamis toimuvasse. 1973.a. sõlmis USA Vietnami DVga Pariisis rahulepingu. Vietnami sõda muutus kodusõjaks, mis 1975.a. lõppes kommunistide võiduga. 1976.a. ühendati kogu Vietnam Vietnami Sotsialistlikuks Vabariigiks.(johnson) Miks USA Kaotas VIETNAMI SÕJA?-Usa sõdurid ei olnud harjunud sealse loodusega, nad polnud motiveeritud ning USA kodused olid sõja vastu, sest kõike sõjas toimuvat kajastati täpselt, ilustamata.Samuti oli vietkonge tohutult palju. 40. Praha kevad- tähistab liberaliseerimisperioodi Tšehhoslovakkias 1968. aastal. 1968.aprillis kuulutas partei uus juhtkond eesotsas Alexander Dubcekiga välja ulatuslike reformide kava. Praha kevade reformid nägid ette riikliku plaanimajanduse täiustamist turumajanduslike reeglitega ning sõnavabaduse kehtestamist, sealhulgas tsensuuri tühistamist. Brežnevi doktriin- Brežnev kuulutas, et NSVL on õigus ja kohus kaitsta sotsialismi kõikjal ja teeb seda ka tulevikkus.
vietkongidega võidelda. Vajalik oli välisabi. USA lähtus nn. doominoteooriast, mille järgi tuli ära hoida kommunistide edasitung Vietnamis, muidu kukuvad viiaste kätte ka teised Aasia riigid. · Osapooled: USA(Johnson, Nixon)+Lõuna-Vietnam, NSVL(Breznev)+Hiina+Põhja- vietnam. Isikud: Ameerika president Lyndon B.Johnson astub sõtta ning president Nixon väljub sealt. Põhja-Vietnami valitseja Ho Chi Minh toetab Lõuna-Vietnami vietkonge · Sündmused: 1964.a. algas USA otsene sõjaline sekkumine Vietnamis toimuvasse. Song My küla veresaun. 1960.aastate lõpus oli Vietnamis üle poole miljoni USA sõjaväelase, ometi ei suudetud vietkongidest jagu saada. 1968 Nixon tahab sõda ,,vietnamiseerida". USA hakkas vägesid välja viima, kohale jäid ainult nõuandjad. 1973.a. sõlmis USA Vietnami DVga Pariisis rahulepingu USA väljub sõjast. Vietnami sõda muutus kodusõjaks, mis 1975.a
Castro reziimil lasti jääda püsima. Vietnami sõda. 1954. jagunes Vietnam kaheks: NSVLi ja Hiina toetused P-Vietnam ja USA toetusel L-Vietnam. 1957. algas partisanisõda L-Vietnamis, sest seal oli tegu diktaatoriliku ja ebademokraatliku värgiga(soodustas kommuniste..) Punapartisanid ehk vietkongid. P- Vietnami hakati ametlikult pommitama alles 1964.Kardeti, et kui kommunistid lubada võimule L-Vietnamis, siis langeb kogu Ida-Aasa. Sõda kujunes väga julmaks, USAl läks kehvasti, vietkonge ei õnnestunud tappa. Taheti sõja lõpetamist. 1973. aastal Pariisi rahuleping, mille alused pidi sõjategevus lõppema ja ameeriklased sealt lahkuma. Kodusõda kestis edasi, lõunavietnamlased said lüüa. 1976 Vietnam ühendati. Kommunistid tulid võimule ka Laoses ja Kambodzas. Praha kevad. 1968 Tsehhoslovakkias. Rahuolematus partei esimese sekretäri ja presidendiga. Sunniti viimane tagasi astuma, valiti uus juhtkond, mille otsa sai Aleksander Dubcek. Ta
asemele Rocki levik, Beatles, Rolling Stonesi kultus, hard rock populaarseks,Esimese kodus kasutatava arvuti ,,APPLE" kokkupanek. Sõjakoleduste näitamine televisoonis, noorte meeste keeldumine sõjaväkke minemast,Beebibuumi põlvkond" ellu Tekivad noortele orienteeritud majandusharud, noorteajakirjad, -klubid, -riietus, -muusika,- automargid.VÄLISPOLIITIKA: Vietnami sõja eskaleerimine: Püüe Vietnamis peatada vietkonge, 1964.augustist peale Tonkini intsidenti USA sõdurite saatmine Vietnami 1965A- 25 000,1968A- 540 000, Võimsad pommirünnakud kogu Vietnamis. RICHARD NIXON(1969-1974). Lõpetame osalemise sõjas ja suurendada seaduslikkust ja korda kodumaal.SISEPOLIITIKA: Loosung"Seaduslikkus ja kord" Võideldi poliitiliste protestide, narkootikumide kasutamise, seksrevolutsiooni vastu,Rünnati ajakirjandust, püüti oponente vaikima panna, 1972
Punapartisane nimetati vietkongideks. Ametlikult astus USA vietkongide vastu sõtta 1964. aastal. Põhja-Vietnami territooriumi küll pommitati, kuid maavägedega sinna sisse ei tungitud. Indo-Hiinasse minemise põhjuseks oli hirm, et kui lubada kommunistide võimule Lõuna-Vietnamis, siis käivitab see ahelreaktsiooni ja Moskva mõju all langeb kogu Ida-Aasia. Sõda muutus järjest verisemaks ja ulatuslikumaks, väljapääsu aga ei paistnud, sest džunglist tulevaid ja džunglisse kaduvaid vietkonge oli võimatu hävitada. Ühtlasi kujunes sõda äärmiselt julmaks, mis demoraliseeris eriti Ameerika sõdureid. Selle kõige hirmsamaks näiteks oli Song My külas korraldatud veresaun, kus otsekui mõistuse kaotanud ameeriklased tapsid nii naisi, lapsi kui ka vanureid. Maailm ja USA enda avalik arvamus hakkas aina kõvemale häälele nõudma sõja lõpetamist. Tõepoolest on raske ette kujutada midagi, mis oleks „lillelaste“ ajastusse vähem sobinud kui see toores ja halastamatu sõda
● NSVLiidu juhi N.Hruštšovi ja USA presidendi J.F.Kennedy juhtide vahel nn.”kuum liin” Eellugu: 1946-1954 Indo-Hiina sõda, mille käigus Prantsusmaa püüdis peatada oma koloonia Indo- Hiina iseseisvumist 1954.a. Genfi kokkulepete põhjal jagati Vietnam 2 ossa 17 paralleeli pidi: 1) Põhja-Vietnam, kus võimul kommunistid 2) Lõuna-Vietnam Sõja põhjused: 1) Põhja-Vietnam püüdis oma mõju alla saada Lõuna-Vietnami, kasutades nn. punapartisane e. vietkonge 2) USA hirm nn. “doominoefekti “ pärast, püüd peatada kommunismi levikut Kagu-Aasias Toimumise aeg: 1964-1975 Osalejad: Põhja-Vietnam, keda toetasid NSVLiit ja Hiina Lõuna-Vietnam, keda toetas USA ● USA TV näitas sõjakoledusi ● Lihtinimese tasemel ei mõistetud, miks sõditi kaugel džunglis ● Ei täitunud USA lootus, et Põhja-Vietnamis kujuneb vastuseis kommunistlikule valitsusele ● Vietnamlaste natsionalism oli tugevam kommunismi hirmust
o Esialgu osales USA sõjas instruktorite ja erivägede kaudu, ametlikult astus vietkongide vastu sõtta 1964 o P-Vsse sisse tungida polnud võimalik o Indohiinasse minemise põhjuseks oli hirm: kardeti, et kui kommunistid saavad L-Vs võimule, siis käivitab see ahelreaktsiooni ja Moskva mõju alla langeb kogu Ida-Aasia (doominoefekt: kardeti, et kui ei sekkuta, levib kommunism edasi) o Sõda laienes, muutus järjest verisemaks, vietkonge oli võimatu hävitada -> sõda demoraliseeris USA sõdureid o USA võitis sõja lahinguväljal, kuid kaotas avalikkuse silmis o 1968 – Richard Nixon alustas sõja „vietnamiseerimist“ (sõjapidamiseüleandmist lõunavietnamlastele lootuses, et need suudavad USA relvade ja nõuandjate abil vastu pidada) ning sellega paralleelselt ka rahuläbirääkimisi
3. Breznev sõnastas oma doktriini: NSV Liidul on õigus/kohustus kaitsta sotsialismi kõikjal, sh relvadega. (B doktriini tühistas 1987.a. M.Gorbatsov). Vietnami sõda (1964 - 1973) Osapooled: Põhja-Vietnam (+ N.Liit ja HRV) <> USA + Lõuna-Vietnam Põhjused: 1. USA eesmärk peatada kommunismi levik Indo-Hiina poolsaarel, hävitades kommunismi tugipunkt Põhja-Vietnam. 2. Põhja-Vietnam toetas Lõuna-Vietnamis tegutsenud vietkonge, kes võitlesid Lõuna- Vietnami reziimi vastu. Tagajärjed: 1. 1973.a. Pariisis sõlmitud rahulepinguga lõpetas USA sõjategevuse ja ameeriklased lahkusid Vietnamist (juba varem oli alanud vietnamiseerimine). 2. Lõpliku rahu kehtestamine pidi jääma kahe Vietnami riigi enda otsustada. 1975.a. algas Põhja-Vietnami pealetung Lõuna-Vietnamile ning kogu Vietnam läks kommunistide võimu alla: 1976.a. ühendati kaks Vietnami riiki Vietnami
annaabi.ee 
