VHS VHS (lühend inglise sõnadest (Video Home System 'Video Kodusüsteem') on videomagnetofonide salvestus- ja taasesitusstandard, mis pärineb aastast 1976. Algselt omas VHS tähendust (Vertical Helical Scan, mis viitas seadmes kasutatavale salvestusseadmele), kuid hiljem otsustati muuta ümber Video Home System'iks. Video Home System on tarbia taseme analoogse salvestamise videokassett, mis on standardselt aretatud Jaapani Victor Company poolt. 1970. aastad oli periood, kui videosalvestamine muutus suureks toetajaks televisiooni tööstuses. 1980. ja 1990. aastatel oli VHS üldine standard mis on nüüdseks asendunud DVD- formaadiga. Hiljemastel aastatel hakkas optiline disk pakkuma palju paremat kvaliteeti. Kõige varajasem formaat, laserdisk, ei olnud laialdaselt adopteeritud, aga järgnev DVD formaat sai
ümbrispaber (lamineeritud paber), zilett, tabletileht (plast + metall), taldrik, tampoon, teflonnõud, teip, tekstiil, termos, tikud, toidukile, toiduõli, tolmuimejakott, traat, tsellofaan, tubakas, tuhk (väike kogus jahutatuna!), tuub (metall koos korgiga!), tuub (plast koos korgiga!), vaakumpakend (nt viilutatud juustu, vorsti ümbert), vahtplastist toidualus , vahukoorepudel (metall), vaip, vannisool, vatt, videokassett, vihmavari, villased esemed, viltpliiats, vinüülplaat, võipaber (foolium), võtmed, õhuvärskendaja ümbris (plast), ühekordsed nõud (kasutatud papist taldrik, tops), ühekordsed nõud (kasutatud papist taldrik, tops), ühekordsed söögiriistad (plast), ühekordsed söögiriistad (puit), ümbrik (mullikilega vooderdatud). Järjest enam on viimasel ajal räägitud olmejäätmete kasutusest energia tootmiseks, mis on seaduste kohaselt jäätmete taaskasutus.
Ülesanne 1. Leia mõistetele seletus · Kõvaketas- on andmesäilitusseade, põhiline üksus, mida arvuti kasutab informatsiooni salvestamiseks. (mis kasutab andmete talletamiseks pöörlevaid jäiku alumiiniumplaate, mis on kaetud ferrooksiidlakiga) · Flopiketas- Andmekandja. · CD-laserketas. Kettalt on võimalik andmeid lugeda optilise mäluseade kaudu nagu: CD-pleier, CD-lugeja. Väiksema mäluga ,kui DVD. · DVD- digitaalne videokassett optiline andmesalvestusvahend, millel on suurem võimsus kui CD-l. · Mälupulk- kaasaskantav mäluseade andmete talletamiseks · Põhimälu (RAM)- arvutimälu andmete ja programmide säilitamiseks. Kustub arvuti välja lülitamisel. Säilitamiseks tuleb salvestada. · Bait- 1 bait võimaldab 256 erinevat ühtede ja nullide kombinatsiooni, millest piisab, et väljendada 256 erinevat väike ja suurtähte ja tähemärki. Piltlikult öeldes on 1 bait
koopiad (nt amatöörpraktikas heliplaadid). levinud salvestise- ja mahamängimise nimikiirused on 19,05; 9,53; 4,76 ja 2,38 cm/s. Digitaal-magneetiline helisalvestis ehk helikassett SÄILITAMINE: Hoitakse tolmukindlates originaalkarpides. DAT kasett ja helikasett, videokasett VIDEOSALVESTISED Videokassett on magnetlinti mahutav lame plastkarp. Helikassetid hoitakse tolmukindlates originaalkarpides. Kuna kassetides on magnetlint, kehtivad samad tingimused nagu helilintide ja helikassettide puhul – hoida vertikaalselt ja vältida magnetväljade mõju. HELIPLAATIDE JA –LINTIDE HOIUTINGIMUSED KESKKOND HELIPLAADID VIDE JA HELILINDID Temperatuur 15 - 20℃ 15 - 23℃ Õhuniiskus 25% - 45% 25% - 55%
VHS Üldiselt VHS on videomagnetofonide salvestus- ja taasesitusstandard, mis pärineb aastast 1976. VHS on tarbia taseme analoogse salvestamise videokassett, mis on standardselt aretatud Jaapanis poolt. 1970. aastad oli periood, kui videosalvestamine muutus suureks toetajaks televisiooni tööstuses. Nagu paljud teised tehnoloogilised innovatsioonid, iga mõnest ettevõttest üritas luua televisiooni salvestus standardi, mida suurem osa maailmast kasutaks. Selle kõige tipus oli koduvideote tööstus kaasahaaratud videoklipi formaadi sõdades. Kaks nendest formaatides, VHS ja Betamax, said kõige rohkem paljastust
o auvis teavik, milles valdava osa moodustavad heli ja/või pilt ning mida saab vaadata ja/või kuulata eriseadmetega. Auvised võivad olla nii analoog- kui ka digitaalkandjal või võrgu kaudu kättesaadavad. o Audiaalteavik heliplaat, -lint, -kassett analoogkandjal, laserplaat (CD) digitaalkandjal. o Visuaalteavik diapositiiv, -film, kileleht analoogkandjal, foto digitaalkandjal. o Kombineeritud auvis-helifilm, videokassett (VHS) analoogkandjal, DVD digitaalkandjal; o muu teavik mitte-elektrooniline teavik või muu üksus, mida eespool ei ole märgitud (nt lauamäng, Braille' kirjas raamat ja pisitrükis). Heliraamatud näidatakse auviste hulgas; o digitaalteavik meediumile salvestatud digitaalkujul teavik, mis on üldjuhul loetav arvuti abil. Hõlmab e- raamatuid, elektroonilisi patendikirjeldusi, võrgu kaudu kättesaadavaid auviseid ning muid digitaalteavikuid;
on vale. Niimoodi lasi ta kuulajatel jõuda tõeni ise. 399 a eKr mõisteti Sokrates süüdi noortele vale tee näitamises ja ta pidi linnast lahkuma või surema. Mehe jaoks oli tõde tähtsam ja ta otsustas mürki võtta. Sokrates teadis, et ta ei tea midagi ning see häiris teda, seepärast hakkas ta filosoofiks. Sokrates otsis üldiseid tõdesid heast ja halvast, reegleid, mis kehtiksid igas olukorras. Sofie saab ümbriku, kus see on videokassett. Kassetil näeb ta videot Albertost, kes jalutab mööda Ateenat ja tutvustab talle linna vaatamisväärsusi. Järsku muutub ümbruskond samasuguseks nagu see oli 2000 aastat tagasi. Ta kohtub Platoniga, kes esitab tüdrukule kolm küsimust ja sellega video lõppeb. Platon (428-347 eKr) oli Sokratese õpilane. Platon kirjutas üles Sokratese õpetused ja ta lõi oma kooli, mille nimeks sai Academia. Akadeemias õpetati filosoofiat, matemaatikat ja gümnastikat kõiki neid arutluste käigus
· publitseeritud o trükised (raamatud, ajakirjad, ajalehed, raamatud, perioodika, jätkväljaanded), o elektroonilised publikatsioonid (elektrooniline ajakiri või ajaleht, el. andmebaas, kodulehekülg Interetis, raamat CD-ROMil või veebis; e-raamat), o auvised (audioteavikud [helisalvestised, laser-või vinüülplaadid, helilindid, kassetid], visuaalteavikud[digifotod] või audiovisuaalteavikud[videokassett, CD-ROM, DVD-ROM]), o erilaadid (graafilised trükised, noodid, kartograafia, trükised pimedatele, plakatid). · publitseerimata (käsikirjaline raamat või artikkel, sahtlisse kirjutatud asjad, isiklik kirjavahetus, väljaprinditud tekst, kursuse- ja diplomitööd, projektid jms). Tüübid 1) ametlikud teavikud (ühiskonnas või organisatsioonis kehtestatud seadused, määrused, korraldused, juhendid standardid jms)
annaabi.ee 
