Tsüst Tugeva kesta ja vähese veesisaldusega moodustis, mis tekib paljudel ainuraksetel puhkeperioodiks või ebasoodsate keskkonnatingimuste üleelamiseks. Kulendid Tsütoplasma väljasopistused amööbidel liikumiseks ja toidu haaramiseks. Toitevakuool Seedemahla sisaldav põieke algloomade tsütoplasmas, selles seeditakse toit. Pulseeriv Vakuool Põieke algloomade tsütoplasmas liigse vee ja kahjulike ainete eemaldamiseks. Silmtäpp Valgustundlik moodustis viburloomadel ja üherakulistel vetikatel. Tallus Organismi algeline hulkrakne keha, mis pole eristunud varteks, lehtedeks ja juurteks. Pleurokokk Üherakuline rohevetikas on kohastunud eluks õhu käes. Tema Rakud on ümarad ja paksu kestaga, mis kaitseb neid kuivamise eest. Moodustub puutüvedel, kivimüüridel jm rohelise kirme. Elutegevuseks piisab talle õhuniiskusest, Vees ta hukkub. Sama suur kui klorella( 8-14 um). Paljuneb pooldudes. Klorella Üherakuline rohevetikas
9X3 mikrotuubulit) ning nad paiknevad üksteise suhtes risti. Tsentrioolide ülesanne on rakkude jagunemisel kääviniidistiku organiseerimine. Tsentrioolid on loomarakkudel ja osadel seentel. Vibur ja ripsmed Viburid ja ripsmed on valgulised struktuurid. Koosnevad tubuliinist. Neil on väga korrapärane ülesehitus - ristlõikes 2+2X9. Vibur aitab rakul liikuda ning kindlustada tema olemist vesikeskkonnas. Vibur esineb paljudel bakterirakkudel ja ainuraksetel protistidel (viburloomadel). Eukarüootsete rakkude vibur toetub basaalkehale, mis on natuke teise struktuuriga, kui vibur ise (3X9), bakteritel basaalkeha ei ole. Osadel eukarüootsetel rakkudel on raku pinnal ripsmed (nt kingloom on ripsloom). Ripsmed on oma ehituselt viburiga sarnased, aga lühemad ning neid on palju rohkem. Ripsmed liiguvad taktis ning aitavad nii rakul edasi liikuda. NT inimesel on ripsepiteel hingamiselundkonnas, mis liigutab ses
Tsentrioolid koosnevad üheksast kolmekaupa seostunud mikrotorukeste kogumist. 16 * Ülesanne: osalevad raku jagunemisel kujundavad kääviniidistiku (vt õp lk 63 joon 3.28) 12. Ripsmed, viburid Päristuumsete rakkude viburitel ja ripsmetel on korrapärane siseehitus: 2+9x2 (9 paarilist torukest +2) * Viburite leidumine: viburloomadel, spermidel * Viburite ülesanded: raku liikumine keskkonnas * Ripsmete eripära: neid on rohkem, lühemad, peenemad, töö koordineeritud. * Ripsmete ülesanded: raku liikumine, lähikeskkonna muutmine, kinnitumiseks. * Ripsmete leidumine: ripsloomadel, inimese hingamisteedes, munajuhades 13. Rakutuum Tuuma ülesanded: · raku elutegevuse juhtimine · vastutab paljunemise eest Tuuma ehitus ja talitlus:
). Selle tagamiseks peab organism olema võimeline määrama kõiki sise- ja välistegurite poolt põhjustatud normist kõrvale kaldumisi ning rakendama vahendeid nende kõrvalekallete korrigeerimiseks. 4. Sigimise tüübid I Suguta sigimine järglane saab alguse ühe vanema kehaosast. Spetsiaalseid sugurakke ei teki. ainuraksetel, primitiivsetel hulgiraksetel. Suguta sigimine avaldub põhiliselt 3 viisil: Pooldumine ripsloomadel, viburloomadel. 2. Pungumine ainuõõssetel. koloonia N. kurdhüdra. Sisepungumisel (N. mageveekäsnadel ja sammalloomadel) 3. Hulgijagunemine (skisogoonia) väga levinud eosloomadel. 4. Arhiotoomia/paratoomia Arhitoomia korral ussi keha jaguneb mitmeks osaks või üksikuteks segmentideks, millest igaühes võib areneda uus uss. Paratoomia korral tekib selles kohas, kus peab toimuma keha tagumise osa eraldumine, regeneratiivne tsoon. II Sugulisel e
c. Tsütoskelett fikseerib rakustruktuure d. Tsütoskelett tagab tsütoplasma ringliikumise e. Tagab seoseid eri rakustruktuuride vahel f. Kujutab endast vastavate valkude varu jagunemisel 5) Viburid Suhteliselt pikad ja jämedad rakustruktuurid, kuid rakutasandil on neid vähe. Viburid koosnevad tubuliinist (mikrotorukestest). Neil on korrapärane siseehitus. Viburid esinevad: a. Viburloomadel (maksalutikas) b. Viburid esinevad paljunemisrakkudel 6) Ripsmed korrapärane siseehitus, aga viburitest eristab: a. Viburitega võrreldes 10x lühemad ja peenemad b. Neid on oluliselt rohkem c. Ripsmete talitlus on kooskõlastatud (nt. ripsloomadel, ripsepiteel) Viburite ja ripsmete funktsioon: · Tagada raku liikumine · Tagada raku lähikeskkonna muutus · Liikumatud ripsmed võivad olla retseptorid
sültjas aine, mille pinnal paiknevad koloonia üksikisendid. Koloonias elavad viburloomad sarnanevad ehituselt üksikult elavate viburloomdega, kuid koloonias on loomade tsütoplasmaniidikesed, mis ühendavad üksikuid isendeid. Tänu koloonialisele eluviisile on kerasviburlased võimelised liigutama oma vibureid koordineeritult. Tihti hakkab kerasviburlase koloonias mõni viburloom paljunema ja nii moodustuvad kerasviburlase sisse tütarkolooniad. Mõnedel viburloomadel on olemas ka valgustundlik silmtäpp, mille abil nad eristavad valgust ja pimedust. Kui sellised viburloomad tajuvad valgust, ujuvad nad selle poole. Enamik ainurakseid pole aga võimelised fotosünteesiks ja toituvad teistest elusolenditest - bakteritest ja ainuraksetest. Hulkrakse keha koosneb elundeist ehk organeist; elundid kudedest, koed rakkudest. Hulkrakse organismi moodul on elund, mis koosneb paljudest rakkudest; rakud on (nii
Ripsmete talitus on kooskõlastatud Ripsmed esinevad: ripsloomadel(kingloom), ripsepiteel(hingamisteedes ja naistel munajuhas). Ripsmete ülesanded: a) raku liikumine b) raku lähi keskkonna muutmine c) jääkainete eemaldamine hingamisteedest d) liikumatu ripsmed võivad olla retseptoriteks · Viburid: pikemad, jämedamad ja neid on oluliselt väehem Viburid esinevad: viburloomadel(silmviburlasel, koppvetikatel, lamblja maksaparasiit). Iseloomustab enamike sperme. Ülesanded: a) raku liikumine:mis on sõudev või pöördev. b) Tagada raku lähis keskkonna muutmine 2. Tsentrioolid 9x3-kaupa organiseeritud mikrotuubulid, seest õõndsad. Tavaliselt on tsentrioole rakus 2 ja nad paiknevad üksteise suhtes risti, mis kokku moodustavad tsentrosoomi. · Tsentrosoomi ülesanded
5)Ripsmed - on raku pinnalt välja ulatuvad struktuurid. On peened ja neid on palju. Neid esineb : a) ripsloomadel(kingloom, opaalloom) b) ripsepiteel hingamisteedes. c) naistel munajuhades(suunab munaraku munasarjast emakasse) Ripsmete ülesanded : - Raku lähiskeskkonna muutmine. - raku liikumise kindlustamine. 6)Viburid - On ripsmetest umbes 10x jämedamad, kuidneid on rakul suhteliselt vähe. Koosnevad korrapäraselt paigutunud mikrotorukestest. Viburid on : a)viburloomadel(roheline silmviburlane, lambliaad, trihhomonaad) b)spermidel - tavaliselt üks kuid mõnel loomal mitu. Viburite ülesanded : - kindlustavad raku liikumise. - muudavad raku lähiskeskkonda. Sisaldiste süsteem rakus ja inklusioonid. Jaotatakse : 1)toitelised - kuuluvad erinevad toitainete kogumid. N: * lipiidsisaldised.(maks rasvub pühapäevajoodikutel) * süsivesikulised sisaldised a) looma ja seenerakkudes glükogeen. b) taimerakkudes tärklis. *valgusisaldised -
mikrotuubulitest, mis ristlõikes vastavad üldpaigutusele 2(keskel)+9*2 (äärtes) Ripsmete esinemine: protistidest ripsloomad (kingloom); ripsepiteel (hingamisteedel, naistel munajuhas) Ripsmete ülesanded: Ripsmete kooskõlastatud töö tagab rakkude liikumise Raku lähikeskkonna muutmine Viburite esinemine: protistide hulka kuuluvatel viburloomadel (nt. lamblia, koppvetikas, silmviburlane); spermid ja viburitega varustatud (ränd)eosed . Viburi ülesanne tagada raku liikumine Tsentrioolid (2) = tsentrosoom Kaks tsentriooli moodustavad ühe tsentrosoomi Esinevad loomarakkudes, paljudes seenterakkudes ja osades protistide rakkudes (mis vanasti olid alamad taimed). Nüüdisaegsetes taimedes tsentrioole ei ole Ülesanne: osaleda raku jagunemises
annaabi.ee 
