Eestis on enam kui 165 000 sood, mille suurus ületab ühe hektari. 132 neist on enam kui 1000- hektarised turbamaad. Ligikaudu 7000 raba katab 22,3% Eesti maismaast. Suurem osa turbamaid leidub vaid Soomes. Mõned rabad on üle 10 000 aasta vanad. Enamik Eesti rabadest sai alguse järvedest, mis umbes 6500 aastat tagasi rannataimestiku vohamise tagajärjel järk-järgult mülgasteks muutusid. Mõned rabad on aga tekkinud vastupidise protsessi põhjavee tõusu ja mineraalirikka maa vettimise tagajärjel. Rabad moodustavad ühe huvitavama elupaiga lindudele, eriti tundraliikidele, nagu Euroopa rüüt ja väikekoovitaja. Eesti rabades kasvavatest metsa- ja tundrataimedest on levinuimad põõsalaadsed kääbuskased ja murakataimed. Ligikaudu pooled Eesti taimeliikidest kasvavad rabades. Eesti rabad sobivad suurepäraselt matkamiseks ja marjade korjamiseks, kuid võivad kogenematutele ka ohtlikeks osutuda. Ära matka rabas kunagi üksi ning kaalu giiditeenuse kasutamist.
Eestis on enam kui 165 000 sood, mille suurus ületab ühe hektari. 132 neist on enam kui 1000 hektarised turbamaad. Ligikaudu 7000 raba katavad 22,3% Eesti maismaast. Vaid Soomes on suurem osa turbamaid. Mõned rabad on enam kui 10 000 aastat vanad. Enamik Eesti rabadest sai alguse järvedest mis umbes 6500 aastat tagasi rannataimestiku vohamise tagajärjel järk-järgult mülgasteks muutusid. Mõned rabad on aga tekkinud vastupidise protsessi põhjavee tõusu ja mineraalirikka maa vettimise tagajärjel. Rabad moodustavad ühe huvitavama elupaiga lindudele, eriti tundraliikidele nagu Euroopa rüüt ja väikekoovitaja. Eesti rabades kasvavatest metsa- ja tundrataimedest on levinuimad põõsalaadsed kääbuskased ja murakataimed. Ligikaudu pooled Eesti taimeliikidest kasvavad rabades. Eesti rabad sobivad suurepäraselt matkamiseks ja marjade korjamiseks, kuid võivad kogenematutele ka ohtlikeks osutuda. Ära matka rabas kunagi üksi ning kaalu giiditeenuse kasutamist.
edasisel külmumisel võetakse vesi rakkudest ja rakumembraanid purunevad. · Haudumise kui lumi tuleb sulale maale, siis lume all soojas taimedel jätkub intensiivne hingamine, kulutatakse ära toitained ja taim hukkub. Kui lumi tuleb lopsakale taimikule, siis muld ei külmu ära, kahjustuste vältimiseks tuleb niita. Lund võib rullida. Kevadel on võimalik lumele tuhka külvata, et lumi kiiremini ära sulaks. · Vettimise taimed hukkuvad õhupuudusel, seisvas soojas vees hukkuvad taimed kiiremini, kui külmas ja liikuvas vees. Vettimise all kannatab rukis rohkem kui nisu. Selle vältimiseks teha vesivagusid. · Jääkooriku jää tekitab mehaanilisi vigastusi; tähtis on, et ei koguneks liigne vesi. · Külmakergituse esineb peamiselt kevadel, muld kerkib jäätudes, võib juured katki rebida. Mulla sulades kevadel surutakse taim mullast välja
jaos kirjeldatud jäätumisparandusi. 3. "Soovitused kalalaevade kipritele laeva vastupidavuse tagamiseks jäätumistingimustes", mis on toodud ISC lisas 2, võivad jäätumise korral olla kasulikuks juhendiks ka muudele laevadele. Abinõud negatiivse GMc puhul 1. Kuigi korralik püstuvuse paikapanek laeva väljumisel peaks põhimõtteliselt välistama negatiivse GMc tekke reisi jooksul, on kogemused näidanud, et negatiivne GMc võib ilmneda äärmise vettimise, jäätumise või tankioperatsioonide kvaliteedi puudulikkuse tagajärjel. 2. Olenevalt käesolevatest meretingimustest võib GMc vähenemine jääda märkamatuks kuni kerge püsikalde (list) tekkeni väikese kreeniva momendi toimel. See olukord on sedavõrd kriitiline, et esimese reaktsioonina võidakse püüda laeva õgvendada kütuse ja ballasti põiki laeva ümberpaigutuse teel. Siin peab olema ettevaatlik ümberpaigutuse ulatuse
ilmadega. Talvekindlust aitavad tõsta õige külviaja valik (taime jõudmine võrsumisfaasi) ja piisav taimetoitelementide (eeskätt kaalium ja fosfor, ka lämmastik) olemasolu mullas. Teraviljadel on kasvu alguses vajalik läbida jarovisatsioonistaadium (vernalisatsioon), mil moodustuvad peaalgmed. Taliviljad vajavad selle perioodi läbimiseks madalaid (alla +5 °C) temperatuure 30...70 päeva jooksul. Talveperioodil võivad taimed hukkuda külmumise, haudumise, vettimise ja külmakergituse tagajärjel. Kahjustatud taimed on nõrgad ning langevad kergesti lumiseene ja teiste parasiitseente ohvriks. Enamlevinumad on nisu ja rukis, väiksemal pinnal kasvatatakse tritikalet ja otra. Rukis Rukis pärineb Aasia edelaosast, teiste sealt pärinevate teraviljadega võrreldes hakati teda kasutama suhteliselt hilja. Eesti praegusel territooriumil kasvatati rukist juba 4...5. sajandil alepõldudel ning 11. sajandist alates kolmevälja-külvikorras.
.4 võrsega taimed, kus on piisavalt varu toitaineid. Talvele vastupidavaks muutuvad taimed sügisel karastumisperioodil. Üheks karastusperioodiks taimedes on päevapikkus. Karastumist soodustab sügisene ilmastik. Madalad temperatuurid ja päikesepaiste. Pilves ilmaga ja sooja peävaga põhjustab taimede väljavenimist. Taimed võivad ka siis hukkuda, kui nad on sügisel kasvu lõpetanud ja hiljem soojade ilmadega hakkavad kasvama. Taimed võivad hukkuda külmumise, haudumise, vettimise, jääkooriku, külmakergituse ja lumeseene kahjustuse tõttu. Külmatõttu tekivad taime rakuvahe ruumidesse jääkristallid. Ja edasisel külmumisel võetakse vesi rakkudest ja raku membraanid purunevad. Pärast ülessulamist rikneb kiiresti. Lume all soojas, jätkub intensiivne hingamine, paljunemine. Kulutatakse ära toitainete varud, (ainevahetus jääb seisma suure külma puhul) taim jääb nõrguaks. Kui liiga lopsakas taimik ei lase mullal enne lume tulekut külmuda
Suudavad vastus pidada ebasood-satele tingimustele- talvekindlus, külmakindlus.Karastumine-2faasi:1)temp on päeval üle 5C,öösel 0C ringis,normaalse valgustatuse,mullaniiskuse ja min toitumise korral on fotosüntees taimedes intensiivne.Jahedas kogunevad taimedesse varuained. taimed taluvad 10-12C külma.2)valgus pole vajalik,temp peab langema alla 0C. Toimub vee vähenemine,suureneb rakumahla kontsentratsioon.Talub 20C külma. Talivijade puudused:võivad hukkuda külmumise,haudumise,vettimise,jääkooriku, külmakergituse,lumiseene kajustuse tagajärjel.Külmumine-taime rakuvaheruumides tekivad jääkristallid, mis kasvades purustavad rakke.Et ära hoida tueb külvata õigeaegselt või lumekogumine.Haudumine-taimed kasut varuained ära hingamiseks ja jäävad nõrgaks.Nii on lume all, ei saa fotosünteesida.Sulas mullas tarvitavad taimed suhkruid 3-5mb 1g kuivaine kohta ööpäevas,s.o.3 korda rohkem, kui külmas mullas.Vettimine-hukkuvad õhupuuduse
Suudavad vastus pidada ebasood- satele tingimustele-talvekindlus, külmakindlus.Karastumine-2faasi:1)temp on päeval üle 5C,öösel 0C ringis,normaalse valgustatuse,mullaniiskuse ja min toitumise korral on fotosüntees taimedes intensiivne.Jahedas kogunevad taimedesse varuained. taimed taluvad 10-12C külma.2)valgus pole vajalik,temp peab langema alla 0C. Toimub vee vähenemine,suureneb rakumahla kontsentratsioon.Talub 20C külma. Talivijade puudused:võivad hukkuda külmumise,haudumise,vettimise,jääkooriku, külmakergituse,lumiseene kajustuse tagajärjel.Külmumine-taime rakuvaheruumides tekivad jääkristallid, mis kasvades purustavad rakke.Et ära hoida tueb külvata õigeaegselt või lumekogumine.Haudumine-taimed kasut varuained ära hingamiseks ja jäävad nõrgaks.Nii on lume all, ei saa fotosünteesida.Sulas mullas tarvitavad taimed suhkruid 3-5mb 1g kuivaine kohta ööpäevas,s.o.3 korda rohkem, kui külmas mullas
annaabi.ee 
