Alluvaid on palju ning ülemusi vähe. Kreeka kuulub multi-aktiivsete kultuuride hulka. Kreeklased on puudutuslembesed, vestluse ajal nad puudutavad vestluskaaslast ning väljendavad ennast tihti ka kehakeele abil. Nende jaoks on oluline ka silmside olemasolek. Nad näitavad enda emotsioone väga välja ja ei jää kunagi vestluste juures ükskõiksete nägudega. Vestlused on paljusõnalised ja nad räägivad palju, tihti sekkuvad ka teiste vestlustesse vahele. Sageli räägivad mitu inimest korraga, kes üritavad teineteisest lihtsalt üle karjuda, et ennast kuuldavaks teha. Vestlusstiil on neil väga kaudne, nad lähenevad jutule kaudselt, mitte ei ole otsekohesed. Ka vaidlemine on neile väga omane. Pered on Kreekas üldiselt suured ning nad on ühtekuuluvad. Suhted on perekonnas väga olulised ja vastutus võetakse üldiselt kollektiivselt, mitte ei lükata vastutust peres ühe inimese kaela
Ilukirjanduse üks põhiliike, elamuste vahetu kujutamine seotud kõnes. 9. Nimeta klassikalise ajastu proosa liigid ja iga liigi tähtsamad esindajad Ajalooline proosa Herodotos ajaloo isa, Kreeka ja Pärsia sõjad Retooriline proosa kohtud ja kõnekunst - Demosthenes Filosoofiline proosa Sokrates, Platon, Aristoteles 10. Sokrates (470-390 eKr) ei hoolinud välisest edukusest. Ta kõndis mööda tänavaid ja jutles inimestega. Üritas nendega vestlustesse astuda ja neid oma seisukohti põhjendama panna. Tema põhiseisukoht oli: "tunne iseennast". Sellega üritas ta inimesi mõistusele tuginema panna. Teistele näis ta kui tüütu targutaja. Talle esitati süüdistus väärjumalatesse uskumises. Vastupidiselt oodatud vabandamisele hakkas ta kohtuga vaidlema. Lõpuks mõisteti ta napi häälteenamusega surma. Kuigi tal oli võimalik põgeneda ei teinud ta seda. Sokratesel polnud endal kirjalikku õpetust
Konto- ris töötav Niels tuli sisse ja ajas Dina minema. Hiljem läks naine Jacobi juurde, et küsida luba arve- raamatuid pikemalt vaadata. Kahjuks Jacob ei lubanud seda tookord. „Kõige alavääristavamad olid need korrad, kui Dina katkestas vestluse, et korrigeerida arve, aastaarve, seda, mis võiks tasuv olla või mis oli ajalehtedes seisnud.“ („Dina raamat“ lk 180) Oma nina ei peaks toppima teiste vestlustesse. Kui rääkida kellegagi ja siis tuleb kolmas isik, kes hakkab vigu parandama, on see väga ebamugav. Võib-olla polegi see ebamugav parandajale, kuid kindlasti on see seda algsetele vestlejatele. Esiteks muidugi sellepärast, et kolmandal isikul ei olnud vestlusega mingit pistmist ja teiseks seepärast, et teiste jutuajamisse sekkumine on ebaviisakas. „Ludvig Napoleon Bonabarte oli Prantsusmaal keisriks saanud.“ („Dina raamat“ lk 211)
Üldiselt saavutavad naised ja mehed läheduse erinevatel teemadel vesteldes. Paljudele meelstele meeldib rääkida spordist, poliitikast, välissuhetest ja ärist. Naisi aga tõmbab rohkem emotsionaalne, enast paljastav vestlus isiklikel teemadel. Samuti meeldib neile rääkida teistest inimestest. Keskealised mehed ja naised muutuvad teineteisega sarnasemaks, ent vaatamata eale laskuvad tähelepanelikud võrgutajad püüdlikult armsamaga veetlevatesse vestlustesse, lootes nii suurendada lähedust, mis võiks sütitada romantilise armastuse. 3.3.2 Seks kui lähedus Ka seks võib viia läheduseni ja vallandada võimaliku romantilise ekstaasi. Mehed võrdsustavad seksi emotsionaalse lähedusega neli korda suurema tõenäosusega kui naised. Naiste sõnul tunnevad nad partneriga suuremat lähedust, kui saavad temaga rääkida vahetult enne seksi. Säärane vestlus näitab naistele, et nende partner suudab kuulata, olla kannatlik ja
vestelda umbes 45 minutit. Korraldada nii, et intervjuu ajal ei segataks nt. lülitada välja telefonid, paluda teavitada külalisi ja kolleege oma hõivatusest, panna uksele selgitav teave. Alustada intervjuud lihtsate küsimustega, nt. sellest, kuidas nad intervjuule saabusid. Selline käitumine intervjueerija poolt aitab intervjueeritavatel lõdvestuda ja tunda enda mugavalt. Intervjuu teostamise ajal ei tohi laskuda pikkadesse vestlustesse, kalduda kõrvale põhiteemast , vaid tuleb jääda rangelt eeldatava teema ja küsimustiku piiridesse. Temaatika ja kitsam teema on eelnevalt paika pandud. Kui küsitletav hakkab soovitud teemast kõrvale kalduma, tuleb püüda teda viisakalt suunata tagasi. Kui vastaja jutustab ladusalt teemal, mis seondub huvitava teemaga, siis ei tohi vahele segada, tuleb hoolega kuulata täpsustusi võib teha kõige lõpus, esitades täiendavaid küsimusi. Esitada tuleb üks küsimus korraga.
arengus esinevaid lahknevusi tavapärasest. Enamasti on vanemad need, kes loovad toetava koduse miljöö, julgustavad ja innustavad last huvipakkuvate asjadega tegelema (enamikul juhtudel tutvustavad ka uusi vaatenurki ja ideid, mis üldse võimaldavad lapse huvi tekke) ning avardavad lapse õppimisvõimalusi, varustades 2 teda informatsiooni, raamatute ja tarkvaraga või kaasates ta innustavatesse vestlustesse (Pittelkow, Jacob 2004: 12). Paljudel juhtudel ei tule lapse potentsiaalsed eeldused mitmesugustel põhjustel kohe välja, vaid esinevad varjatud kujul; need tuleb üles otsida. Sageli on eredaid andeid avastatud lastel, keda oli peetud tuimalt keskpäraseks. Üldistavalt võib öelda, et praegu suhtutakse lapse annete arengu ja arendamise võimalustesse hoopis optimistlikumalt kui sada aastat tagasi, mil neid esimest korda tõsiteaduslikult uurima hakati (Unt 2005: 7).
Vastutus õpilaste heaolu eest pole vaid klassiõpetajate pärusmaa. Kolmandas kooliastmes/ Ma olen näinud, kuidas õpetajad gümnaasiumis on klassi- ja kursusejuhendajatel eriline kohustus aineõpetajatega sidet pidada, laskuvad sellise kambaslõõpimise et hoida suhtluskanalid avatud selles osas, kuidas nende õpilased kohanemisega toime tulevad. peale pikkadesse, aega raiskavatesse vestlustesse; vastates küsimustele; tegeledes liigselt „tähe- lepanu otsivate“ õpilastega – pole kahtlustki, et just lootuses aegsasti sõbralikke suhteid luua. Õpilased tajuvad asja sageli teisiti; nad üritavad saada kontrolli õpetaja-õpilase suhte „käigu“ üle.
Töötab klienditeeninduse osakonnas juba mitmeid aastaid. Sageli meenutab ta aegu, kui töötas juhina koolis ning annab mõista, et tema võiks teha Maie tööd ilma igasuguste raskusteta ja ilmselt ka paremini. Mart Tammekoor: On töötanud klienditeeninduse osakonnas selle loomisest saadik juba väga pikka aega. Pensionile minekuni on tal jäänud aega 1 aasta. Ta on tagasihoidlik ja endasse tõmbunud. Tavaliselt ei sekku vestlustesse oma initsiatiivil. Ka siis, kui tema poole pöördutakse, on tema vastused rõhutatult lakoonilised. Oma tööd teeb hästi. Tal on väga märkimisväärne kogemus ja teadmiste pagas, mida võiks teistega jagada. Merlecons ja Ko OÜ 93 Külli Õietolm: Väga aktiivne suhtleja. Teda iseloomustab pigem kiirus kui põhjalikkus
annaabi.ee 
