välja. See tuli aga välja, sest Kriemhild ütles seda vihahoos Brünhildile. Mõni aeg hiljem läks Siegfried koos kuningate ja muidugi Hagenida metsa küttima. Kriemhild oli unes näinud, et Siegfried saab seal surma ning teda palunud mitte minna, kuid Siegfried jäi endale kindlaks. Hagen läks Kriemhildi juurde küsima kas on mingit kohta, kus Siegfried on haavatav, et teda kaitsta. Kuid tegelikult tahtis teda tappa. Kriemhild ütles seda talle ning märgistas selle ristiga enda kootud vestil Siegfriedile. Aga metsas Hagen tappis ta. Lein toimus mitu aastat ja Kriemhild oli väga kurb. Aga lõpuks palus teda kosja hunnide kuningas Etzel, kes oli pagana usku nind kartis, et Kriemhild ütleb talle ei. Kuid vendade ja ema õhatusel ta läks sinna ja abiellus. Aastad hiljem tahtis Kriemhild oma vendi näha ja lasi nad külla kutsuda. See aga osutus halvaks, sest Hagen tuli ka ning Kriemhild vihkas teda ikka veel. Seal läks asi kakluseks ning alguses surid paljud Eltzeni sõdurid
ületõmmatud puunööbid. Tagaküljel olev värvli lõhandik linase paelaga kinni köidetud. Vatt õmmeldi samuti kui püksidki lambapruunist või mustast villasest riidest. Ida Saaremaal oli 19. sajandi keskpaigas kandma hakatud püstkraega lühikest vatti. Hõlmad kinnitati neil ühe või kahe tina või vasknööpide reaga. Vest õmmeldi lambamustast villasest kangast valgele linasele voodrile. Püstkrae kinnitati 2 vasknööbiga. Mõnel vestil olnud üks, mõnel kaks rida nööpe ees, seljatagunegi olnud mõnel linasest, mõnel hõlmariidest. Pidulik peakate oli pealt laieneva rummuga kübar, lakk. Lakk tehti lambapruunist vildist, 6 cm laiuse äärega, rummu ümber seoti punane või valge pael. Suvel kanti ka linast tuttmütsi ning murumütsi. Jalas valged, pruunid või hallid villased sukad ja mustad kingad. Igapäevaselt kanti riidest pealsete ning tugevasti läbinõelutud ja tõrvatud taldadega pättisid
Rõivaste eest maksti hiigelhindu. Meeste ehtimishimu muutus nii pööraseks, et valitsus pidi kulla ja hõbeda kasutamist seadusega piirama. 17.sajandi lõpul tõi Charles II meestemoodi pärsia stiili. Kolmeosaline komplekt, mis koosnes kuuest, vestist ja põlvpükstest, sai vaimustatud vastuvõtu ning pani tõenäoliselt aluse hilisemasele klassikalisele meesteülikonnale. 18.sajandi mees kandis vesti ja põlvpükse. Vest oli meeste kõige dekoratiivsem rõivaese.Tolleaegsel vestil olid taskud ja pikad varrukad, kuld-, hõbe-, või emailnööbid ning lilli, loomi ja maastikke kujutav maitsekas tikand. Põlvpüksid ulatusid veidi allapoole põlvi, sääri katsid valged paeltega siidsukad. Kuuesabasid tugevdas vaalaluust kõvendi. Meestel oli moes kuub frac, hilisema fraki eelkäija, kahvaturoheline, kahvatukollane ning vahel ka must poole sääremarjani ulatuv kitsaste varrukatega kehakate. Põlvpükse hakati sajandi lõpu poole kandma traksidega, sääred pikenesid
õpilane seisab nende vastas ja näeb tahvlil olevaid sõnu. Nüüd hakkab ta kehakeelega näitama, mis sõna ta teeb. See õpilane, kes esimesena sõna ütleb vahetab ettenäitajaga kohad. Mäng jätkub. KES KAUA ISTUB, SELLELE VÕIB SAMMAL SELGA KASVADA. TÕUSE PÜSTI, TULE RINGI KESKELE. LEIA ENDALE UUS KOHT VÕIMAKULT KAUGELE OMA EELMISEST KOHAST. 25. KÕNEKÄÄNUD KÄRBSEID PÄHE AJAMA JALAD SELGA VÕTMA JÄI KAHE SILMA VAHELE KEEL VESTIL KÕHT LÖÖB PILLI ÕPILASED NÄITAVAD KLASSILE LIIGUTUST JA NINAPIDI VEDAMATEISED ARVAVAD. 1. KES OSKAB KÕNEKÄÄNDU PEAD KAOTAMA ÖELDA HÜPPAB PÜSTI . 2. KES TEAB NII KÕNEKÄÄNDU KUI SELLE TÄHENDUST HÜPPAB PÜSTI JA TEEB PLAKSU KA. 26. HÄÄLIKUPIKKUSTE MÄÄRAMINE. MILLIS(T)E HÄÄLIKU(TE) PIKKUST ME MUUDAME? TIGU- TIKU- TIKKU
kunagi. Väliselt ei paku Mäeküla mõisnik nägijaile aastate kaupa silmahakkavat vaheldust: seesama vormist veninud tumesinine kuub valkjaks istutud saba ja läikima kulunud käiste ning hõlmadega, seesama sinine vest vanade ja värskete toidujälgedega, nende seas tunnistusega, et härra von Kremeri einelaual naljalt vedelad munad ei puudu. Varalisest inimesest annab märku ainult jäme pitsatsõrmus ta esimese sõrme arutu suure nüki taga, vestil punakalt hiilgav tukatikuldne soomuskee ning selle kütkes olev ja väga harva nähtavale tulev Genfi kuldkronomeeter. Mees ise on parajasti selles juba püsivas vanusejärgus, kus mõni uus kurd lõua all suuremat muutust ei tähenda, niisama vähe kui pisut enam härmatist habemes, kumerust kuklas ja kõverust õndlas. Kremerid vananevad üldse aeglaselt - võib-olla sellepärast, et nad ehk sündideski enam päris noored ei ole. Jalutuskäigul olles ei vaata ta naljalt kunagi peremehelikult
44 kroogitud seelik, sageli Prantsuse trikoloori värvides. Vabariiki pooldavate naiste rõivastuseks sai valge kleit, sügavsinine redingotjakk ning punasevalgetriibuline krae. Rojalistid riietusid seevastu musta. Meeste riietus: 18.sajandi mees kandis vesti ja põlvpükse. Vest oli meeste kõige dekoratiivsem rõivaese, mille materjaliks oli damast, atlass või samet. Tolleaegsel vestil olid taskud ja pikad varrukad, kuld, hõbe, või emailnööbid ning lilli, loomi ja maastikke kujutav maitsekas tikand. Nööpidest pandi kinni ainult mõned, et jääks nähtavale peen särk, mille pitskaelus ehk zaboo seoti kaela nagu sall. Põlvpüksid ulatusid veidi allapoole põlvi, sääri katsid valged paeltega siidsukad. Kraeta kuub ehk justacorps liibus ülaosas tihedalt ümber piha, mida mehed mõnikord korsetiga saledamaks tõmbasid.
44 kroogitud seelik, sageli Prantsuse trikoloori värvides. Vabariiki pooldavate naiste rõivastuseks sai valge kleit, sügavsinine redingotjakk ning punasevalgetriibuline krae. Rojalistid riietusid seevastu musta. Meeste riietus: 18.sajandi mees kandis vesti ja põlvpükse. Vest oli meeste kõige dekoratiivsem rõivaese, mille materjaliks oli damast, atlass või samet. Tolleaegsel vestil olid taskud ja pikad varrukad, kuld, hõbe, või emailnööbid ning lilli, loomi ja maastikke kujutav maitsekas tikand. Nööpidest pandi kinni ainult mõned, et jääks nähtavale peen särk, mille pitskaelus ehk zaboo seoti kaela nagu sall. Põlvpüksid ulatusid veidi allapoole põlvi, sääri katsid valged paeltega siidsukad. Kraeta kuub ehk justacorps liibus ülaosas tihedalt ümber piha, mida mehed mõnikord korsetiga saledamaks tõmbasid.
Ilus on see, kui on kordus ja see mingil määral varieerub. Nt triibud- kuid ei ole ühe laiused. Kangas ei ole ilus, kui sel pole mustrit (sel pole variatsiooni). Ilus kui on mustri korduvus, kuid lisaks ka varieeruvus (kas või vähene)- et meile meeldida, peab kas või vähesel määral esinema variatsiooni. ad) Rõhuasetus- tähelepanu koondub millelegi (olgu selleks mõni aksessuaar või mõned muud geameetrilised kujundid). Tihedalt paigutatud ilunööbid vestil....... Vahel ei ole millelgi rõhuasetus (nt mõnel klounil)- ei tundu meie jaoks vaadates ilus. b) Värvide valik riietuses: ba) Dominantse värvitooni valik (ükskõik milline toon võib olla dominantne, kuid üks tuleb paletist välja valida). Põhiline värvitoon haarab enda alla kõige suurema ala. Kromaatilised värvid jagunevad põhivärvideks ja nende segunemisel tekkivateks värvusteks. Värvused küllastatuse astmetelt jaotatakse selle järgi kui palju pn neis musta
annaabi.ee 
