discus n. opticin. Opticus (läbib canalis opticuse) chiasma opticum (ristuvad mediaalsed kiud) tractus opticuscorpus geniculatum laterale/colliculus superiorisradiatio opticaasulcus calcarineus pk nägemiskeskus Macula, fovea centralis, pimetähn 3. N. Vestibulocohlearis 8 1. N. Cochlearis Karvarakud organum spirales (bipolaarsete neuronite kehad ganglion cochleares) n. cochlearisnucl. Cohlearis post/ant 2. N. Vestibularis Karvarakud tasakaaluelundi neuroepiteelis crista ampullaris ja macula (ruumis orienteerumiseks)(ganglion vestibulare) nucleus vestibularis sup,inf, med, lat ja osalt ka cerebellum Somiidilihaste närvid: peamiselt somaatilis-eferentsed, innerveerivad somiitidest arenenud vöötlihaseid. 1. N. Oculomotorius 3 Nucl nervi oculomotroii: 1. Ramus sup m levator palpebrae sup, m rectus sup 2
aluminekaelapiirkonnas. Tundlikkus siseneb näepooltesse erinevate harude kaudu, ajus on vasaku ja parema närvi jaoks oma tuumad. 6.-eemaldajanärv (n abducens) innerveerib silmamuna välimist sirglihast, mille abil toimub silmamuna pööramine väljapoole küljele lateraalselt. 7.- näonärv (n facialis) innerveerib näolihaseid, miimilised ja neelamislihased. 8.- esikuteonärv ( n vestibula cochlearis) (kõrvuti n vestibularis ja n cochlearis). Slida läbivad ülenwvad ja alanevad juhteteed, suurem osa samad mis piklaju, aga need, mis viivad info ajukesse lähevad otse piklajust ajukesse, sillast läbi ei lähe. Mõned alanevad juhteteed tulevad ajukesest otse lihasesse. Sillas on närvikeskused, mis mõjutavad piklaju hingamiskeskuse talitlust, sisse-ja väljahingamise perioodilist vaheldumist. Keskaju piirneb alt sillaga, ülalt vaheajuga. Keskajus paiknevad 2.-4.peaajunärvi tuumad. 2.-
cochlearis kuulmis- e spiraalelundi, organum spirale neuroepiteelis, tsentraalsed jätked- n Aferentne närv, tüüpiline cochlearis'e tuumades nucleus cochlearis posterior et anterior peaajunärv; algab N vestibularis sisekõrvast neuronite kehad ion meatus acusticus internuse põhjas ganglion vestibulare's; neuronite perifeersed jätked lõpevad tasakaaluelundi neuroepiteelis- crista ampullaris'es ja macula's, tsentraalsed jätked n vestibularis'e tuumades nucleus vestibularis superior, medialis,
- küljed: pilkkõhre-kõripealise kurd – plica aryepligottica (köbrukesed) - taga: pilkkõhrede tipud + kõhredevahelist sälku ümbritsev pilkkõhredevahe-kurd – plica interarytenoidea KÕRIÕÕS JA HÄÄLEAPARAAT - pilkkõhrede hääljätketelt lähtub kilpkõhrenurga sisepinnale hääleside – ligamentum vocale - pilkkõhrede anterolateraalselt pinnalt kilpkõhrenurga sisepinnale esikuside – ligamentum vestibulare - plica vocalis + plica vestibularis - külgeseinas kurdude vasta kõrivatsake – ventriculus laryngis - esikupilu – rima vestibuli + häälepilu – rima glottis - Häälepilu pars intermembranacea (eesmine 2/3) pars intercartilaginea (tagumine 1/3 – pilkkõhrede vahel) - glottis – hääleaparaat - vestibulum laryngis - cavitas infraglottica LIIGESED - Articulatio cricothyroidea sõrmuskõhre plaadi ja kilpkõhre alumise serva vahel
dens premolaris (2) toidu tükeldamiseks, mälumiseks alumised hambad- samanimeline + mediaalsel olev dens molaris (3) toidu mälumiseks 3 hamba koostöö Hamba osad Piimahambad - Corona dentis hambakroon (5 pinda) - jäävhammastest umbes ½ väiksemad facies vestibularis (vaba) - nõrgalt arenenud juured facies lingualis (vaba) - värvuselt sinakasvalged facies mesialis (kontakt) - ilmuvad 6. kuust kuni 3. eluaastani - puuduvad eespurihambad ja III purihammas facies distalis (kontakt)
neuroepiteelis. 1. Neuroni keha: bipolaarsete neuronite kehad vastavas tundeganglionis ganglion cochleare 2. Neuroni keha (lõpevad tsentraalsed jätked): vastavas sensoorses tuumas: nucl cochlearis ventralis et dorsalis 3. Neuroni keha: nuclei corporis trapezoidei, aksonid tõusevad lemniscus lateralisena (pmst tractus) 4. Neuroni keha: colliculus inferior, corpus geniculatum mediale 1.3.2 N. vestibularis, aferentne Tasakaalutee/vestibulaartee: Perifeersed jätked lõpevad tasakaaluelundi neuroepiteelis crista ampullarises ja maculas. 1. Neuron: ganglion vestibulare, meatus acusticus internuse põhjas. 2. Neuron (lõpevad tsentraalsed jätked): n. vestibularise tuumades nucl vestibularis superior, inferior, medialis, lateralis 3. The axons of III neuron take part in the formation of fasciculus longitudinalis medialis (MLF is the main central connection for the oculomotor
sellest kummalgi pool piirivagu – sulcus limitans (A8) - piirivaost mediaalsemalt projetseeruvad basaalplaadi, lateraalsemalt alaarplaadi derivaadid - Basaalplaadi ala – eminentia medialis (A9) colliculus facialis (C10) – närvivaokünkake – ülal trigonum nervus hypoglossi (A11) – keelealuse närvi kolmnurk – all - alaarplaadi piirkond locus coeruleus (A12) – sinav koht - ülal area vestibularis (A13) – suur kolmnurkne esikuväli – keskel trigonum nervus vagi (A14) – uitnärvikolmnurk – all TEGMEN VENTRICULI QUARTI - NELJANDA VATSAKESE LAGI Eesmine osa - pedunculi cerebellares superiores (AC4) - velum medullare superius (AC15) ülemine ajupuri õhuke valgeainest leste eelmiste vahel Tagumine osa - cerebellum nodulus (BC16) pedunculus flocculi (C17) - velum medullare inferius (C18) alumine ajupuri
Mõlemat tüüpi rakkude pinnal on mikroskoopilised peened karvakesed (ciliae) ja sellepärast nimetatakse neid karvarakkudeks. Karvakestes eristatakse stereotsiile (igal retseptorrrakul 60-80) ja kinotsiile (igal retseptorrakul üksainus). Retseptorid on sekundaarsed närvirakud, see tähendab, et neil puuduvad omad närvirakujätked. Retseptorrakkudel lõpevad nii aferentsed kui eferentsed närvikiud. Aferentsed närvikiud (moodustavad nervus vestibularis`e) edastavad informatsiooni kesknärvisüsteemi. Eferentsed kiud muudavad retseptorite tundlikkust, selle mõju tähendus aga ei ole veel selge. Karvakesed ulatuvad sügavale sültjasse massi, mida ärritaja meeleepiteeli suhtes nihutab, kusjuures karvakesed kõverduvad/kallutuvad. Karvakeste kõverdumine on nendele retseptoritele adekvaatseks ärritajaks. Kui karvakesekimp kõverdub kinotsiili suunas, siis retseptori juurde kuuluv aferentne närvikiud aktiveerub, s.t
Kardiogeenne56 (südamepuudulikkus, Jõuetus, kollaps58 müokardiinfarkt, paroksüsmaalsed57 rütmihäired) Lokaalne Insult, transitoorne isheemiline Kindla kohaga seotud (ühe kehapoole) atakk59 (TIA) nõrkus, nägemis- ja kõnehäired Pearinglus Vertiigo60 Perifeerne vestibulaarne 61põhjus Erineva kestusega n-ö karussellitunne, mille (sisekõrvas); (nt neuritis vestibularis, ajal võib patsient kukkuda või oksendada, morbus Ménière) nüstagm62, m. Ménière’i korral ka kuulmishäired ja tinnitus63 Kesknärvisüsteemiga seotud (nt Koordinatsioonihäired, ebakindlus käimisel väikeaju haigused) 55 Düspnoe – õhupuudus 56 Kardiogeenne – südamega seotud 57 Paroksüsmaalne – äkki tekkiv, hootine 58
annaabi.ee 
