0,26 2 1,6 *10 C Katse 2. 2 * 5mm 2 *1120v * 9,1 *10 -31 kg Bh= -19 = 1,67 *10 -5 0,26 2 1,6 *10 C Katse 3. 2 * 5mm 2 *1120v * 9,1 *10 -31 kg Bh= -19 = 1,67 *10 -5 0,26 2 1,6 *10 C Rainer Vestel 2007/2008
· eestikeelse linnakultuuri algust · modernismi ja uusromantismi võitu realismi üle · eesti keeleuuenduse raamliikumist Vahetuv Valitsus · I Riigikogu avamine 4 Jaanuar 1921 · II Riigikogu avamine 7 juuni 1923 · III Riigikogu avamine 22 juuni 1926 I Riigikogu · Asutaja kogu Esimees A. Rei · Riigikogu esimees O. Strandmann Eesti Vabariigi Valitsus 02.08.1923 26.03.1924 · Riigivanem - Päts, Konstantin Rahaminister - Vestel, Georg Siseminister - Einbund (Eenpalu), Karl (Kaarel) Välisminister - Akel, Friedrich Karl Haridusminister - Veidermann (Veiderma), Aleksander Sõjaminister - Anderkopp, Ado Teedeminister - Ipsberg, Karl Kaubandus-tööstusminister - Rostfeld (Roostfelt), Põllutööminister - Kerem, August Töö- ja Hoolekandeminister - Amberg, Kohtuminister - Gabrel, Rudolf II Riigikogu lõpetamine · Mindi laiali sest tulijad kes tahtsid saada
Kormel 1926 N. Köstner 1919 J. Holberg 1927 Th. Pool 1919 A. Oinas 1928 J. Kriisa 1919 J. Zimmermann 1929 J. Kukk 1919 M. Pung 1931 V. Pihlak 1920 A. Juurman 1931 O. Virkhaus 1920 O. Suursööt 1932 P. Johanson 1920 P. Kurvits 1933 G. Vestel 1922 K. Selter 1933 K. Upsberg 1923 I. Sepp 1938-1940 B. Roosifeld 1923 10 KOKKUVÕTE Kokkuvõtteks selle töö puhul arvame meie, et seda tööd ei old üldse niiväga raske grupis teha. Kõik panustasid end võimalikult palju selle töö tegemisse. Kõige raskemad tegevused selle töö koostamisel oli grupiga ühtse aja leidmine ning materjali otsimine.
- t ja d esinevad ainult kindla kõneviisi mineviku jaatusvormides, kus neile järgneb mineviku tunnus i, näiteks ela/t/i, `laul/d/i - ta ja da esinevad ülejäänud vormides, näiteks ela/ta/vat, `laul/da/vat, ela/ta/ks, `laul/da/ks, ela/ta/gu, `laul/da/gu, `ei ela/ta, `ei `laul/da. Valik kolme sarja vahel sõltub sõnatüübist. dakse jne I pk-st `või/dakse, `saa/dakse III pk-st `laul/dakse IV pk-st vestel/dakse, mõtel/dakse ~ `mõel/dakse (t)akse jne III pk -st `murtakse takse jne I pk-st `trei/takse II pk-st ela/takse, `jälgi/takse, `pes/takse III pk-st õpi/takse, saade/takse, `jäe/takse, `tõus/takse, `mõs/takse, `loe/takse, `käs/takse, maitse/takse ~ `maits/takse IV pk-st hüpa/takse
,,I mark = 100 penni; I kroon = 100 penni; I kuldar = 100 muldari; I esta = 100 sajakut; I estu =100 setut; I nahk = 100 saba" Ajaleht Vaba Maa (12.04.1927) kirjutab, et J. Tõnissoni sõnul on kroon raske Lõuna-Eestis välja ütelda. Kõige kohasem on ikkagi ,,kuldar". See oleks Eestile omapärane. Peeti vaidlusi rahaseaduse eelnõude arutelu üle, kas Eesti rahaühikuks kroon või mark peavad jääma. J. Laidoner soovitas jääda kas kroonile või margale. Riigikogu liige G. H. Vestel arvas, et kroon jääda võiks, kuid marga asemele võiksime ka tsent (sent) võtta, mis siis üks sajandik kõrgema raha väärtusest on. 1927. aastal võttis Riigikogu rahaseaduse vastu, kus paragrahv 1 ütleb: ,,Eesti rahaühikuks on kroon, mille väärtus võrdub 100/248 grammi puhas kulla väärtusele. Kroon jaguneb 100 sendiks. Iga liikvel oleva marga väärtus võrdub ühele käesoleva seadusega maksmapandavale sendile." Vabariigi valitsus teatas, et 1928. aastal 1
tegevuse võistluste korraldamise kohapealt. Isegi Tartu lammutas oma uhke velodroomi. Lisaks suikujäämisele hakati rattasporti ka pilkama. Seda peeti mõttetuks. Ei olnud kohane kanda liibuvaid riideid ja üksteisega võidu sõita. Lisaks veel suure vaatajaskonna silme all. Võistlejad vigastavad end ning kõige tipuks jagati parematele veel raha ka. See väikene tagasilöök kangeid eestlastest talupoegi aga ei heidutanud. Kaks kanget Saadjärve rattameest Voldi karskustegelane ja Kaarel Vestel kaupmees otsustasid endid ja oma sõpru Tartu Jalgrattaseltsi liikmeteks pakkuda. Otsus tagasi lükatud, rajasid mehed ise seltsi. 20. detsember 1896 saadi luba luua esimene maaspordiselts kogu Vene riigis. Rajati oma võistlusrada ning hakati usinalt ka võistlusi korraldama. Pikka aega tegutseti edukalt, kuni 1912. aastal rendilepingute tüliga seltsi tegevus lõpetati. 1898. aastal leidis aset meie tollase rattaspordi esimene suurvõistlus Riiast- Tallinnasse,
mistõttu valitsus võttis kõik Tallinna trükikojad enda kontrolli alla (ajutiselt). Aktsiaselts Revalis oli riiklik kaubandusettevõte ja selle kaudu toimus kauba sisseostmine välismaalt. Nüüd peale Vabadussõda üritati riiklikust sekkumisest pääseda - parempoolsed püüdsid riigi domineerimisest pääseda, vasakpoolsed seevastu soovisid riigi osakaalu majanduses suurendada. Põllumeeste Kogu - Konstantin Päts, kes oli tol ajal riigivanemaks 2 korda, Georg Vestel - oli kogu selle aja Eesti Vabariigi rahaminister, Karl Ipsberg - mõlemas Pätsi valitsuses teedeminister ja ajutiselt täitis ka kaubandus-tööstusministrit. Kõik nad kolm lõid aktiivselt kaasa ka erakapitali arenduses, olid otseselt seotud, mida nad ise valitsusjuhtidena tegid. Likvideeriti kõik riiklikud asutused, saadeti laieli Eesti Kaubaagentuur, Likvideeriti litsentsisüsteem ja edaspidi üritati suunata riigi majandust ainult väga ettevaatlikult ja minimaalsel määral.
II RK esimene valitsus sai kokku 56 päeva 2 kuud kestnud valitsuskriisi tulemusena. Pätsi II valitsuse võimulolekuaeg jäi maj kriisi tõttu lühikeseks. 1923-24 maj kriis oli puhtalt lokaalne nähtus tegemist oli eesti pollitikute ja maj meeste valearvestuste tulemusea. Ennekõike oli süüdi senise valitsuse maj poliitika (Pätsi I, Kuke ja Pätsi II kabinet). Kõik maj võtmekohad olid 1921-23 samade meeste käes. Juhtrolli maj poliitika kujundamisel mängis rahaminister Georg Vestel ja teedeminister Karl Ipsberg. Häda oli ennekõike selles, et valitsus teadlikult distantseerus maj protsesside juhtimiselt ja andis vabad käed eraettevõtjatele. Maj vabaduse ja riigipoolse tagasitõmbumisega mindi liiale. Algul oli küll tulemused positiivsed, 20-ndate algus majbuum, palju uusi tööstusev-teid, mis olid sageli ühe profiiliga. Valitsus ei teinud sellise kapitalistliku stiihia ohjeldamiseks midagi, vaid lasi ohjad enda käest täiesti ära ka krediidipoliitika kujundamisel
RK II koosseis kogunes 1923 juuni alguses, valis juhatuse. Suurim fraktsioon andis valitsusjuhi ja suuruselt teine parlamendi esimehe. Esimeheks Jaan Tõnisson kuni 1925 aastani. Selline poliitiline killustyatus tõi kaasa valitsuste loomise raskendamise. II RK esimene valitsus sai kokku 56 päeva 2 kuud kestnud valitsuskriisi tulemusena. Pätsi II valitsuse võimulolekuaeg jäi maj kriisi tõttu lühikeseks. Juhtrolli maj poliitika kujundamisel mängis rahaminister Georg Vestel ja teedeminister Karl Ipsberg. Häda oli ennekõike selles, et valitsus teadlikult distantseerus maj protsesside juhtimiselt ja andis vabad käed eraettevõtjatele. Maj vabaduse ja riigipoolse tagasitõmbumisega mindi liiale (vt eespoolt majanduskriis). Välitmaks riigi rahanduslikku kokkukutsumlist, andsis Georg Vestel Eesti Pangale loa müüüa oma kullavarud. 1923 aasta lõpuks jäi 15 000 kuldrublast järele 2,5 miljonit
annaabi.ee 
