95-100 % niiskuse juures. 8. Plastne deformatsioon- materjali kuju mõjuva jõu eemaldamisel ei taastu 9. Betooni hooldamine-> luuakse soodsad kivistumistingimused: *niiskuse säilimine 10-15 päeva jooksul(selleks pealispind kinni katta kilega) *kasta 1-3x päevas *kui tsement ei ole tardunud, tuleb betooni kaitsta sademete eest, et tsementi minema ei uhutaks 10. Mahukahanemist põhjustab: *suur tsemendi hulk betoonis *suur vesitsement tegur * peene täitematerjali suhteliselt suur osakaal *kuiv kasutuskeskkond 11. Aastarõngad, säsi(kõige sees), korp(koor; kõige peal)->niin->mähk; maltspuit(lülipuit seal sees pool ei ole eristatav), lülipuidul on malts ja lülipuit eristatavad 12. Külmakindlus on materjali omadus veega küllastunud olekus taluda paljukordset vahelduvat külmumist ja ülessulatamist vees ilma nähtavate murenemistunnusteta ja ilma tugevuskaotuseta. Isel külmatsüklitega-> vees
1 ööpäeva möödudes rakestati proovikehad lahti, markeeritakse ja paigutati lõplikuks kivistumiseks vette. 6. Pärast 28-päevast kivistumist proovikehad mõõdeti nihkkaliibriga ja kaaluti ning katsetatati paindele ja survele. Tulemused Tabel 1 Betoonisegu töödeldavus erineva plastifitsaatori sisaladuse, löökide arvu ja vesitsementteguri korral lisandi töödeldavus (ø)mm Seg vesitsement Proovik hulk 10 lööki 20 lööki 30 lööki u tegur v/t eha nr (%) üksik keskmine üksik keskmine üksik keskmine 112 116 123
Segu segatakse täiendavalt 1 minuti jooksul. Kõik segamised teostatakse segisti aeglasel käigul. 1.5.4. Katsed tehakse võrdsel segu töödeldavusel - orienteeruvalt 135±5 mm (pärast 10 lööki standardsel raputuslaual). Et tagada etteantud töödeldavus tehakse eelkatsed segude veevajaduse (vajaliku vesitsementteguri) hindamiseks. 1.5.5. Mõlema liivaga valmistatakse segud vahekorras 1:3 ja 1:5. Etteantud töödeldavuse saavutamiseks vajaliku vesitsement-teguri leidmiseks tehakse eelkatsed, mille käigus muutes vee hulka segudes leitakse vesitsementteguri väärtused, mis võimaldavad etteantud töödeldavusega segude (125±5 mm) valmistamist. 1.6. Katsetulemused Proovikehad valmistati: 13.03.2012 Proovikehad katsetati: 10.04.2012 Tabel 1. Betoonisegu andmed. Segu Segu laiali
Raskebetoonide olulisimad omadused Tähtsaimaks betooni omaduseks on kindlasti survetugevus, sest betooni kasutatakse ehituses just peamiselt survejõudude vastuvõtmiseks. Survetugevus määratakse betoonist valmistatud kuubiliste või silindriliste proovikehade surve katsetega, peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. Betooni tugevus oleneb paljudest teguritest, kõige rohkem aga tsemendi tugevusklassist ja vesitsement- tegurist. Mida tugevam on tsement seda tugevam tuleb ka betoon ja mida suurem on vesitsement-tegur, seda nõrgem. . Veepidavus. Õige koostisega ja hästi tihendatud betoon on vett mitte läbilaske. Surve all olev vesi võib betooni tungide vaid vähesel määral. Veetiheda betooni eelduseks on sobiva terastikulise koostisega täitematerjal. Külmakindlus iseloomustab betooni võimet taluda paljukordseid külmumis- ja
ühtlustab proovikeha suurusest tingitud tugevuse erinevust. R28 = k X Rs (N/mm2) Koefitsiendi k suurus sõltub proovikeha mõõtudest ja on 10 cm kuubi puhul 0,9; 15 cm puhul 1,0 ja 15 cm puhul 1,1. 15 cm-st kuupi loetakse proovikeha põhisuuruseks. Betooni tõmbetugevus on survetugevusest 8- 15 korda väiksem. Seepärast käsutatakse betooni eelkõige survele töötavates konstruktsioonides. Betooni tugevus oleneb paljudest teguritest, kõige rohkem aga tsemendi tugevusklassist ja vesitsement-tegurist. Mida tugevam on tsement, seda tugevam tuleb ka betoon ja mida suurem vesitsement-tegur, seda nõrgem. Tsemendi kivistumiseks vajalik vesitsement-tegur on 0,1...0,2, st tsement kivistumisel seob endaga 10...20% vett. Sellise vee hulgaga tehtud betoon on peaaegu kuiv ja ei ole normaalselt valatav. Vajaliku plastsusega betooni saamiseks tuleb käsutada mitu korda rohkem vett. Kivistumisel mitteseotud vesi aurab hiljem betoonist välja, tekitades tsementkivisse mikropoore
VESI Peab olema joogiveekõlbulik Merevett võib kasutada, kui soolade sisaldus ei ole suurem 2% Plastus Betoonisegu plastsus oleneb: veesisaldusest, tsemendi hulgast, tsemendi liigist, täitematerjali terade kujust ja plastifikaatorite sisaldusest Katsetakase Abramsi koonusega Betooni tugevuse arvutamine: R28=A*Rt(T/V-0,5) R28 – eeldatav betooni survetugevus 28 päeva vanuselt Rt – tsemendi tugevusklass T/V - vesitsement teguri pöördväärtus A - tegur, mis võtab arvesse betooni koostismaterjalide kvaliteeti Betooni koostise määramise meetodid Tabelimeetod Järkjärgulise lähenemise meetod Absoluutsmahtude meetod Katseline meetod Betooni tugevuse arvutamine : R=log n/log 28 * R28 (n/mm2) __________________________ Mahukahanemine – betooni omadus kivistumisel oma mahus väheneda Mahukahanemise arenemine on seotud betooni struktuuri ajaliste muutustega
Õhupoorid viiakse sisse betoonisegusse, et vähendada tihedust ja suurendada külmakindlust (poorbetoon). Kapillaarpoorsus aga vähendab betooni püsivust ja külmakindlust. Tihedus iseloomustab betooni omadusi kõige üldisemalt, määrates ära betooni kasutamisala ja otstarbe. Tugevust mõjutavad asjaolud: · Tsemendi lubatud minimaalne kogus betoonis oleneb betooni kasutustingimuste klassist, betooni liigist (armeeritud, armeerimata, pingebetoon) · Vesitsement-teguri piirsuurus · Täitematerjalide tera suurus ja terastikuline koostis · Täitematerjalide kuju ja terade pinnakaredus · Betooni niiskus · Terase ja betooni paindetugevus vähenevad oluliselt temperatuuri tõustes ja seetõttu tulekahju korral võivad betoonehitised puruneda. · Betooni tugevus oleneb suurel määral vesitsementtegurist mida suurem on vee hulk, seda rohkem tekib väljaauravast veest kapillaarpoore ja seda
5. Plastifikaatorite sisaldus. Plastifitseerivateks lisanditeks nimetatakse aineid, mis suurendavad segu plastilisust. Mida rohkem on betoonis tsementi, seda plastsem betoon on. Suurem plastilisus võimaldab teha betoonisegu väiksema vee hulgaga. Kui vett on segus vähem, saab ka väljaauratavat vett olla vähem. Väiksema vee hulgaga betoon tuleb tugevam. 8.4. Betooni tugevus Tugevus on raskebetooni tähtsaim omadus. Betooni tugevus sõltub tsemendi tugevusklassist ja vesitsement–tegurist. Mida tugevam on tsement, seda tugevam tuleb ka betoon. Mida suurem on vesitsement-tegur, seda nõrgem on betoon. 8.5. Betooni koostise määramine. Betooni koostis antakse seguvahekorraga. Näiteks: 1 : 0,8 : 2,4 : 5,2 Sel juhul on betooni koostis järgmine: 1 osa tsementi, 0,8 osa vett, 2,4 osa liiva, 5,2 osa killustikku või kruusa. Betooni koostis tuleb valida selline, et oleks võimalikult väikese tsemendi
annaabi.ee 
