c. Aldehüüdide hüdrogeenimine 2) Mitte-ensümaatiline a. Glükosiidide hüdrolüüs b. Hüdroksühapetest tekkivad laktoonid c. Di-, tri- ja polüoolide tsükliseerumine d. Tert-allüül alkoholide veetustumine ja ümberkorraldus e. Tioolide, amiinide ja aldehüüdide reaktsioonid aroomi kontsentratsioonis f. Disulfiidide alanemine Maillard'i reaktsiooni reduktoonide tõttu g. Vesinikperoksiidide killustumine/fragmenteerumine Destilleerimine, ekstraheerimine Destillatsiooniaparaat 1 - Lehter 2 - Destillatsioonikolb 3 - Destillaatoripealis 4 - Vastuvõtja 5 Dewar'i kolb Likens-Nickerson'i aparaat 1 vesivannil olev kolb koos vedela prooviga 2 vesivannil olev kolb koos lahustiga 3 jahuti 4 kondensaadi eraldaja: ekstrakt on ülemine ja vesi alumine faas Gaas-ekstraktsioon Inertgaasiga läbipuhumisel: 1) N2 2) CO2 3) He
b) Lipoksügenaas katalüüs katalüüsib mõnete küllastumata rasvhapete autooksüdatsiooni vastavaks monovesinikperoksiidiks. Iseloomulikud jooned on substraadi spetiifilisus, perooksüdatsiooni selektiivsus, optimaalse pH olemasolu, vastuvõtlikkus kuumtöötlemisele. Reaktsiooni kiirus on suur vahemikus 0C-20C. Vesinikperoksiidi ja valgu koostoimed: 1) Vesinikperoksiidid lagunevad ning reageerivad. 2) Tekivad lipiid-valk kompleksid. 3) Valgud regeerivad vesinikperoksiidide ja nende laguproduktidega: muutub toidu tekstuur, valgu lahustuvus väheneb, muutub toidu värvus (pruunistumine), muutub toidu toiteväärtus (asendamatud aminohapped kaovad). 4) Valgud lagunevad Lipiidide peroksüdatsiooni inhibeeritakse (keemilise reaktsiooni kiiruse vähendamine) 1) Hapniku kõrvaldamisega 2) Säilitamisega madalatel temperatuuridel pimedas 3) Antioksüdantide lisamisega toidule Antioksüdatiivse aktiivsuse peamiseks rolliks on radikaalide eemaldamine.
Nendest ühenditest toimub metallide tootmine(vesilahuses või sulatatud olekus)-saab selliseid metalle nagu Naatrium, Kaalium, Magneesium ja Alumiinium. . Ülepinge: () on lagunemispinge ja süst-s moodust GE emj vahe (=Elag-EGE). Elektrolüüsi abil toodetakse: 1)H2, Cl ja Fl ning halogeemühendeid; 2)Me (Na, K, Mg, Al, Ni, Cu jne), nt Al toodetakse sulast A13O4*nH2O+Na3AlF6 (t°>940°C, pinge 4,2-4,5V) 3)leeliste ja raskevee tootmine 4)vesinikperoksiidide jt peroksoühendite saamine 5)õhukeste metst kattekihtide saamine (galvaanotehnika). 35. Faraday I seadus: elektrolüüsil eraldunud aine mass on võrdeline voolutugevusega (I) ja elektrolüüsi kestusega (t) seega elektrolüüti läbiva elektrihulgaga (It). Faraday II seadus: võrdsete elektrihulkade (It) mõjul elektrolüüsil eraldunud erinevate ainete masside (m1 ja m2) suhe võrdub vastavate ioonide molaarmasside ja ioonlaengute jagatise suhtega (m1/m2) = (M1/z1) / (M2/z2)
elektrolüüt, alalisvoolu allikas, vann. Lagunemispinge: (Elag) on elektroodidele antav pinge, mille juures algab elektrolüüs. Ülepinge: () on lagunemispinge ja süst-s moodust GE emj vahe (=Elag-EGE). Elektrolüüsi abil toodetakse: 1)H2, Cl ja Fl ning halogeemühendeid; 2)Me (Na, K, Mg, Al, Ni, Cu jne), nt Al toodetakse sulast A13O4*nH2O+Na3AlF6 (t°>940°C, pinge 4,2-4,5V) 3)leeliste ja raskevee tootmine 4)vesinikperoksiidide jt peroksoühendite saamine 5)õhukeste met- st kattekihtide saamine (galvaanotehnika). Mis eesmärkidel ja kuidas töödeldakse puitu kemikaalidega: Keemilise töötluse eesmärk on sisestada puitu seent surmav kogus kemikaali. Mõned ained suurendavad hüdrofoobsust. Pinnaviimistlusmaterjalid sisaldavad sideainet, lahustit, pigmenti ja fungitsiidi (kaitse hallitusseente vastu: nt Pb, Sn, Zn, antiseptikud). Jaotatakse: 1) surve- ja vaakumimmut
Metallidele tekitatakse elektrolüütiliselt metallkatteid. Elektrolüüsi abil toodetakse näiteks NaOH-i, mida ongi võimalik ainult elektrtolüüsi teel saada. See protsess on energiamahukas: seetõttu on NaOH aine, millesse on kaudselt akumuleeritud energiat. Elektrolüüsi abil toodetakse: 1) H2, Cl ja Fl ning halogeenühendeid; 2) (liht)metalle (Na, K, Mg, Al, Ni, Cu jne), nt Al toodetakse sulamist A13O4 nH2O + Na3AlF6 (t° > 940°C, pinge 4,2-4,5V) 3) leeliste ja raskevee tootmine 4) vesinikperoksiidide jt peroksoühendite saamine 5) õhukeste metallist kattekihtide saamine (galvaanotehnika). 40. Mida käsitlevad ja formuleerige Faraday seadused? Kuidas viiakse läbi elektrokeemilist oksüdeerimist. Miks alumiiniumi kui materjali oksüdeeritakse ? Miks on enamikel juhtudel saadav oksiidikiht värviline ? Faraday seadused käsitlevad elektrolüüsi:
kogu ulatuses ühe värvusega 6. Keemiliste ainete tootmine 7. Elektroforees laetud osakeste migratsioon elektroodil 8. Elektrodialüüs kolloidosakeste eemaldamine elektrolüüdist Elektrolüüsi abil toodetakse: 1)H2, Cl ja F ning halogeenühendeid; 2)Me (Na, K, Mg, Al, Ni, Cu jne), nt Al toodetakse sulast Al3O4*nH2O+Na3AlF6 (t°>940°C, pinge 4,2-4,5V) 3)leeliste ja raskevee tootmine 4)vesinikperoksiidide jt peroksoühendite saamine 40. Mida käsitlevad ja formuleerige Faraday seadused? Kuidas viiakse läbi elektrokeemilist oksüdeerimist. Miks alumiiniumi kui materjali oksüdeeritakse? Miks on enamikel juhtudel saadav oksiidikiht värviline? Faraday 1. seadus: Elektrolüüsil eraldunud aine mass on võrdeline voolutugevusega (I) ja elektrolüüsi kestvusega (t) st. elektrolüüti läbiva elektrihulgaga (I*t). Faraday 2
elektrolüüdi lahusesse ja oksiid on kogu ulatuses ühe värvusega, keemiliste ainete tootmine, elektroforees laetud osakeste migratsioon elektroodil, Elektrodialüüs kolloidosakeste eemaldamine elektrolüüdist Elektrolüüsi abil toodetakse: H2, Cl ja Fl ning halogeenühendeid; (liht)metalle (Na, K, Mg, Al, Ni, Cu jne), nt Al toodetakse sulamist A13O4 nH2O + Na3AlF6 (t° > 940°C, pinge 4,2-4,5V); leeliste ja raskevee tootmine; vesinikperoksiidide jt peroksoühendite saamine; õhukeste metallist kattekihtide saamine (galvaanotehnika). 41. Mida käsitlevad ja formuleerige Faraday seadused? Kuidas viiakse läbi elektrokeemilist oksüdeerimist. Miks alumiiniumi kui materjali oksüdeeritakse ? Miks on enamikel juhtudel saadav oksiidikiht värviline? Faraday seadused käsitlevad elektrolüüsi: Faraday I seadus: Elektrolüüsi ajal on elektroodidel toimuvates
annaabi.ee 
