võib sattuda organismi mitte ainult läbi hingamisteede ja limaskestade vaid ka läbi naha. õhu käes seismisel oksüdeerub kiiresti, muutudes mustaks põleb tahmava leegiga, sest süsinikku palju, vesinikku vähe (nagu ka teised areenid) reageerib broomiveega + 3Br2 + 3HBr C6 H 5 NH 2 + 3Br2 C6 H 2 Br3 NH 2 + 3HBr reageerib hapetega moodustades sooli Aniliini vesilahusel ei ole aluselist reaktsiooni, kuna benseeni tuum seob endaga lämmastiku aatomi vaba elektronpaari. + C6 H 5 NH 2 + HCl C6 H 5 NH 3 Cl - Aniliini saamine: saadakse etapiviisiliselt, lähteaineks on benseen, vahesaaduseks nitrobenseen aniliini saadakse benseenist üle nitrobenseeni 1. etapp: benseeni nitreerimine: C6 H 6 + konts HNO3 H C6 H 5 NO2 + H 2O 2 SO 4 2
Füüsikalised omadused Aniliin on vees raskesti lahustuv (3,6g/100cm3) Värvusetu õlikas vedelik Lahustub hästi alkoholis, eetris ja benseenis Aniliin on väga mürgine Keemistemperatuur on 184°C Keemilised omadused Õhu käes seismisel oksüdeerub kiiresti, muutudes mustaks Põleb tahmava leegiga, sest süsinikku palju, vesinikku vähe (nagu ka teised areenid) Reageerib broomiveega Reageerib hapetega moodustades sooli Aniliini vesilahusel ei ole aluselist reaktsiooni, kuna benseeni tuum seob endaga lämmastiku aatomi vaba elektronpaari C6 H 5 NH 2 + 3Br2 C6 H 2 Br3 NH 2 + 3HBr ... Näiteks aniliin reageerib palju aktiivsemalt, kui benseen, broomiveega, tekkib 2,4,6- tribromoaniliin (valge sade) (joonis.1.3) Reageerimisel kloorlubjaga tekkib lilla värvusega värvaine Kasutamine Aniliin on oluline keemiatööstuses Tänapäeval toodetakse maailmas üle miljoni tonni aniliini aastas
elektrone. · Kasutamine 11. Võrdle fluori, kloori, broomi, joodi · Olekut i. Vedel Br2 ii. Tahke I2 iii. Gaas Cl2, F2 · Värvust i. Kollane F2 ii. Rohekaskollane Cl2 iii. Must I2 iv. Punakas Br2 · Mürgisust kõik on mürgised 12. Miks on ammoniaagi vesilahusel aluseline keskkond? · 13. Millisel lihtainel ja millisel liitainel esineb sublimatsioon? · I2, H2O 14. H2SO4 ja HNO3 eriomadused. · H2SO4 · HNO3 15. Oska kirjutada võrrandeid H2, O2, NH3, H2SO4, HNO3 saamise kohta. · H2 keskmise aktsiivsusega metalli reakts. Lahjendatud happega. · O2 vee katalüüsil · NH3 ammooniumsool + leelis · H2SO4 · HNO3
3. reageerib broomiveega + 3Br2 + 3HBr C6 H 5 NH 2 + 3Br2 C6 H 2 Br3 NH 2 + 3HBr Asendus toimub kergemini kui benseenis, kuna aminorühm lõhub (delokaliseerib) - elektronsüsteemi 4. reageerib hapetega moodustades sooli + HCl + C6 H 5 NH 2 + HCl C6 H 5 NH 3 Cl - Aniliini vesilahusel ei ole aluselist reaktsiooni, kuna benseeni tuum seob endaga lämmastiku aatomi vaba elektronpaari. Aniliini saamine: saadakse etapiviisiliselt, lähteaineks on benseen, vahesaaduseks nitrobenseen aniliini saadakse benseenist üle nitrobenseeni. 1. etapp: benseeni nitreerimine: C6 H 6 + konts HNO3 H C6 H 5 NO2 + H 2O 2 SO 4 2. etapp: nitrobenseeni redutseerimine: C6 H 5 NO2 + 6 H C6 H 5 NH 2 + 2 H 2O NB
3. reageerib broomiveega + 3Br2 + 3HBr C6 H 5 NH 2 + 3Br2 C6 H 2 Br3 NH 2 + 3HBr Asendus toimub kergemini kui benseenis, kuna aminorühm lõhub (delokaliseerib) - elektronsüsteemi 4. reageerib hapetega moodustades sooli + HCl + C6 H 5 NH 2 + HCl C6 H 5 NH 3 Cl - Aniliini vesilahusel ei ole aluselist reaktsiooni, kuna benseeni tuum seob endaga lämmastiku aatomi vaba elektronpaari. Aniliini saamine: saadakse etapiviisiliselt, lähteaineks on benseen, vahesaaduseks nitrobenseen aniliini saadakse benseenist üle nitrobenseeni. 1. etapp: benseeni nitreerimine: C6 H 6 + konts HNO3 H C6 H 5 NO2 + H 2O 2 SO4 2. etapp: nitrobenseeni redutseerimine: C6 H 5 NO2 + 6 H C6 H 5 NH 2 + 2 H 2O NB
1. õhu käes seismisel oksüdeerub kiiresti, muutudes mustaks 2. põleb tahmava leegiga, sest süsinikku palju, vesinikku vähe (nagu ka teised areenid) 3. reageerib broomiveega C6 H 5 NH 2 + 3Br2 C6 H 2 Br3 NH 2 + 3HBr Asendus toimub kergemini kui benseenis, kuna aminorühm lõhub (delokaliseerib) - elektronsüsteemi 4. reageerib hapetega moodustades sooli + C6 H 5 NH 2 + HCl C6 H 5 NH 3 Cl - Aniliini vesilahusel ei ole aluselist reaktsiooni, kuna benseeni tuum seob endaga lämmastiku aatomi vaba elektronpaari. Aniliini saamine: saadakse etapiviisiliselt, lähteaineks on benseen, vahesaaduseks nitrobenseen aniliini saadakse benseenist üle nitrobenseeni. 1. etapp: benseeni nitreerimine: C6 H 6 + konts HNO3 H C6 H 5 NO2 + H 2O 2 SO 4 2. etapp: nitrobenseeni redutseerimine: C6 H 5 NO2 + 6 H C6 H 5 NH 2 + 2 H 2O NB
· matt 37. Värvide omadus on: · veeimavus · nakkuvus · kulumiskindlus 38.Alküüdvärvi lahustiks on: · nitrolahusti · lakibensiin 39. Kriidiga või lubjaga värvitud laepuhul sobilik eeltöötlus: · eemaldada vana kiht mehhaaniliselt · kruntida kuivvärviga · pahteldada niiskete ruumide pahtliga 40. Levinuimaks pigmendiks lateksvärvis on: · karoliin · raudoksiid · titaandioksiid 41. Vesilahusel värvi kile on täiesti kuiv ning saavutanud oma lõpliku tugevuse umbes paari tunni jooksul: · õige · vale · enamasti õige 42. Enamkasutatavad sideained värvides on: · linaõli · alküüdvaik · tsement 43. Õlivärvidel on iseloomulik: · pikk kuivamis aeg · kiire kuivamine · pind kriidistub ja pleekib 44. Läikeastme suurenedes: · langeb värvi pesukindlus · tõuseb värvi pesukindlus
3. reageerib broomiveega + 3Br2 + 3HBr C6 H 5 NH 2 + 3Br2 C6 H 2 Br3 NH 2 + 3HBr Asendus toimub kergemini kui benseenis, kuna aminorühm lõhub (delokaliseerib) - elektronsüsteemi 4. reageerib hapetega moodustades sooli + HCl + C6 H 5 NH 2 + HCl C6 H 5 NH 3 Cl - Aniliini vesilahusel ei ole aluselist reaktsiooni, kuna benseeni tuum seob endaga lämmastiku aatomi vaba elektronpaari. Aniliini saamine: saadakse etapiviisiliselt, lähteaineks on benseen, vahesaaduseks nitrobenseen aniliini saadakse benseenist üle nitrobenseeni. 1. etapp: benseeni nitreerimine: C6 H 6 + konts HNO3 H C6 H 5 NO2 + H 2O 2 SO 4 2. etapp: nitrobenseeni redutseerimine: C6 H 5 NO2 + 6 H C6 H 5 NH 2 + 2 H 2O NB
elektronidega ja seetõttu ei saa ta prootonit nii hästi siduda. Aniliini füüsikalised omadused: vees raskesti lahustuv, värvusetu, õlitaoline mürgine vedelik, lahustub eetris, alkoholis, benseenis. Aniliini keemilised omadused: 1. õhu käes seismisel oksüdeerub kiiresti, muutudes mustaks 2. põleb tahmava leegiga, sest süsinikku palju, vesinikku vähe (nagu ka teised areenid) 3. reageerib broomiveega. Aniliini vesilahusel ei ole aluselist reaktsiooni, kuna benseeni tuum seob endaga lämmastiku aatomi vaba elektronpaari. Aniliini saamine: saadakse etapiviisiliselt, lähteaineks on benseen. Aniliini kasutamine: riide- ja toiduvärvide valmistamiseks, ravimite valmistamiseks. ___________________________________________________________________________ Kresool- aromaatne alkohol ___________________________________________________________________________
annaabi.ee 
