TUNICA ALBUGINEA. Tavaliselt on 3 väänilist seemnetorukest. Seemnetorukeste kogupikkus on umbes 250m Tekivad spermid ja meessuguhormoonid- androgeenid. TESTOSTEROON Pärast sündi kuni teismeeani on minimaalne produktsioon. Saavutab maksimumi 20-30 aastasena. Munandites ja natuke neerupealiste kooreosas. Selle defitsiit on üks peamine südamelihase infarkti põhjus noorte meeste seas. Seemnejuha- 50cm, paariselund. Ülessanne- sperma välja juhtimine. Seemnepõieke- VESICULA SEMINALIS- näärme funktsioon, vedeldab spermat et oleks aktiivselt liikuv. Eesnääre POSTATA 4-4,5 cm, 20-25g (kastanimuna) läbib kusiti Sugutisibulanäärmed- hernesterasuurused paarisnäärmed, mille juhad avanevad kusitisse. Näärme limajas nõre lisandub seemnevedelikule Suguti PENIS Eesmine osa- lukk GLANS PENIS Keskmine osa- keha CORPUS PENIS Tagumine osa- sugutijuur RADIX PENIS Käsnkeha ja korgaskeha Munandikott SCROTUM vaheseinaga kaheks SEPTUM SCROTI
saj DNA struktuur Ennetamine Ainus ennetusviis vaktsiin Vaktsiin Vaccina viirus Sarnane variona viirusele aga ohutum Vaccina virus ei põhjusta rõugehaigusi. Sümptomid ja kulg Palavik külmavärinatega (39...40°C) Valud nimme piirkonnas Iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus 2...3 päeva möödudes eellööve (leetritaoline) 5. haiguspäevast tõeline rõugete lööve (nägu kare, jäsemete sirutuskülgedel; macula - papula- vesicula - pustula) Ravi Ravi puudub Meditsiiniline abi Palju vedelikku ennetamaks dehüdratsiooni Rohtude andmine Isolatsioon Haigete, kontaktsete ja vahetu ümbruse kontroll 1.Informatsioon WHO-le igast haiguskahtlusest ja laborat. uuringu tulemusest 2.Range isolatsioon kuni koorikute kadumiseni 3.Lõppdesinfektsioon 4.Karantiin 17 päeva viimasest kontaktipäevast - 7. päev alates esimesest kontaktist kuni 17 päeva viimasest kontaktist alates
tuberositas köprus impressio jäljend incisura sälk valva klapp insula saar vas soon isthmus kitsus vena, venae (v.; vv.) veen,veenid vesica põis labium mokk vesicula põieke RT 1 vestibulum esik INIMESE KEHA PÕHIOSAD pea ................................. otsmik ................................. kiir .................................
tuberositas köprus impressio jäljend incisura sälk valva klapp insula saar vas soon isthmus kitsus vena, venae (v.; vv.) veen,veenid vesica põis labium mokk vesicula põieke RT 1 vestibulum esik INIMESE KEHA PÕHIOSAD pea ................................. otsmik ................................. kiir .................................
Neerud renes Neer - ren Kusejuha - ureter Kusepõis - vesica urinaria Koorollus - cortec Säsiollus - medulla Toomasoon - vas afferens Viimasoon - vas efferens Kusiti - urethra Naise kusiti - urethra feminina Mehe kusiti - uretha masculina Munand - testis Munandimanus - epididymis Seemnejuha - ductus deferens Seemnepõieke - vesicula seminalis Seemneväät - funiculus spemraticus Eesnääre - prostata Suguti - penis Munandikott - scrotum Munasari - ovarium kreeka keeles oophoron Munajuha - tuba uterina salpinx Emakas - uterus metra Emaka seina kestad: Sisemine limaskest e endomeetrium - endometrium Keskmine lihaskest e müomeetrium - myometrium
MEHE REPRODUKTIIVORGANITE ANATOOMIA. Mehe välissuguelundid- Organa genitalia externa: munandikott- scrotum suguti- penis Sisesuguelundid- Organa genitalia interna: munand- orchis, testis munandimanus- epididymis seemnejuha- ductus deferens (kubemekanalis seemneväädi- funiculus spermaticus koosseisus) purskejuha- ductus ejaculatorius lisasugunäärmed- glandula genitalia accessoria: eesnääre- prostata, seemnepõiekesed- vesicula seminalis, bulbouretraalnäärmed ehk Cowperi näärmed- glandula bulbourethralis seu Cowperi meessuguhormoonide üldnimetus - androgeenid konkreetset suguhormooni - testosteroon, androstendioon. Sertoli rakud Sertoli rakud asuvad ääniliste torude seintes, on seotud sugurakkude tootmisega. Sertoli rakkude ülesandeks on hoolitseda seemnerakkude kasvamise, arengu ja küpsemise eest. Leydigi rakud Leydigi rakkude ülesandeks on meessuguhormooni (testosterooni) tootmine
kops pulmo naise kusiti urethra feminina välisnina nasus externus mehe kusiti urethra masculina kopsuvärat hilus pulmonis munand testis paariline kopsujuur radix pulmonis munandimanus epididymis paariline kopsukelme pleura seemnejuha ductus deferens paariline keskseinand mediastinum seemnepõieke vesicula seminalis paariline neel pharynx seemneväät funiculus spermaticus söögitoru oesophagus paariline magu ventriculus, gaster eesnääre prosata peensool intestinum tenue suguti penis jämesool intestinum crassum munandikott scrotum keel lingua munasari ovarium paariline elund
maks hepar munand testis paariline kõhunääre pankreas munandimanus epididymis limaskest tunica mucosa paariline lihaskest tunica muscularis seemnejuha ductus sidekest või serooskest tunica deferens paariline serosa seemnepõieke vesicula suuesik vestibulum oris seminalis paariline põsed buccae seemneväät funiculus igemed gingivae spermaticus paariline huuled labia oris eesnääre prosata pärissuuõõs cavum oris suguti penis proprium munandikott scrotum
b) kaela osad - portio vaginalis, portio supravaginalis c) mis on parametrium sidekude, närvid ja veresooned, mis paiknevad emaka servadel mesometrium'i lestmete vahel ! ! 5. Mehe suguelundid a) mis algab rete testisest ductulus efferens testis b) millises kusiti osas paikneb colliculus seminalis, mis sinna avanevad colliculi seminalis asub pars prostatica’s, sinna avaneb ductus ejaculatorius c) nimetada mehe lisa- e. abisugunäärmed glandula bulbourethralis, prostata ja vesicula seminalis d) nimetada seemneväädi katted seemneväädi katted – tunica vaginalis testis, fascia spermatica interna, m. cremaster, fascia spermatica externa
seemnejuha seemnepõieke seemneväät eesnääre sugutisibulanääre Munand (lad.k) testis Munandimanus (lad.k) epididymis Seemnejuha (lad.k) ductus deferens Seemnepõieke (lad.k) vesicula seminalis Seemneväät (lad.k) funiculus spermaticus Eesnääre (lad.k) prostata Kui palju kaalub munand? Umbes 30g kuse ja suguelundid 3 Kus asub munand? Keha väliselt suguti taga Mis on munandi funktsioon? Valmivad seemnerakud Millest koosneb munand
- paariline urogenitaaldiafragmas paiknev hernesuurune (immissio penis’t viljastamisvõimele teenindav) limanääre, mille viimajuha avaneb kusitisse – bulbus penis’e Seemnevedelik piirkonnas - sperma ehk ejakulaat -> pH 7.2 VESICULA SEMINALIS – SEEMNEPÕIEKE - abisugunäärmete sekreet + seemnerakud ehk spermatosoidid ehk spermid - paariline nääre, arenguliselt seemnejuha mitu korda lühem keerdunud - spermid külgsopis nööpnõelakujulised, ~50m, saba abil aktiivselt liikuvad rakud
MEHE SUGUELUNDID Mehe suguelundites toimub meessugurakkude (spermatosoidide) paljunemine ja valmimine, mis koos seemnevedelikuga väljutatakse ning toodetakse meessuguhormoone. Mehe sisemiste suguelundite hulka kuuluvad munand testis paariline munandimanus epididymis paariline seemnejuha ductus deferens paariline seemnepõieke vesicula seminalis paariline seemneväät funiculus spermaticus paariline eesnääre prostata sugutisibulanääre paariline Tartu Tervishoiu Kõrgkool 6 Koostanud Merle Kolga 2007 sügis Kuse- ja suguelundid http://www.uh.edu/~tgill2/image010.jpg
seemnevedelikuga (spermaga) väljutatakse; ka meessuguhormoonide tootmine Kuseelundite süsteemis: 1) Neerud - RENES 2) Kusejuha - URETER 3) Kusepõis - VESICA URINARIA 4) Kusiti - URETHRA: Naise kusiti - URETHRA FEMININA Mehe kusiti - URETHRA MASCULINA Suguelundite süsteem: Mees: sisemised suguelundid 1) Munand - TESTIS -paariline 2) Munandimanus - EPIDIDYMIS - paariline 3) Seemnejuha - DUCTUS DEFERENS - paariline 4) Seemnepõieke - VESICULA SEMINALIS - paariline 5) Seemneväät - FUNICULUS SPERMATICUS - paariline 6) Eesnääre - PROSTATA - paaritu 7) Sugutisibulanääre - paariline Välimised: 1) Suguti ehk peenis - PENIS 2) Munandikott - SCROTUM Naine: sisemised 1) Munasari - OVARIUM, OOPHORON - paariline 2) Munajuha - TUBA UTERINA, SALPINX - paariline 3) Emakas - UTERUS, METRA 4) Tupp - VAGINA, COLPOS Välimised: 1) Suured ja väiksed häbememokad 2) kõdisti
Alakõhus paiknevad kaksteistsõrmiksoolega liituv peensool ja jämesool kuni pärasooleni. Kõhukelmeõõne kõige alumist osa võib pidada väikese vaagna ruumiks, milles asuvad vaagna elundid. Nendeks on mõlemal sugupoolel kusepõis (vesica urinaria) ja pärasool (rektum) ning naisel sisemised naissuguorganid: munasari (ovarium), munajuha (tuba uterina), emakas (uterus) ja tupp (vagiina), mehel sisemised meessuguorganid: eesnääre (prostata), seemnepõiekesed (vesicula seminalis) ja seemnejuha (ductus deferens). Munandid (testis) ja munandimanused (epididymis) asuvad väljaspool väikest vaagnat. Maks Maks on vahelihase parempoolse kupliga kokku kasvanud, kaalub umbes 1,5 kg ja on inimese suurim nääre. Eespoolt on näha vasak ja parem maksasagar. Sissepoole poole pööratud küljel asub maksavärat, kust väljub sapi väljaviimisjuha (maksajuha: ductus hepaticus) ning kust sisenevad maksaarter (a. hepatica) ja värativeen (v
annaabi.ee 
