maalikunstnik, ,,maalija ei saavuta suurepäraseid tulemusi, kui ta valib eeskujuks teiste kunstnike maalid," Leonardo pidas end võrdseks Giotto ja Masaccioga. Ta võttis enda peale samasuguse raskuse, mis oli neil oma epohhil, kuid vastandina ei läinud Leonardo oma ajast ette. Ja ta ei saanudki seda teha. Talle meeldis rohkem kriitika kui innovatsioon, oli huvitatud rohkem teoretiseerimisest kui tegelikest tulemustest ja pigem kahtles idees kui viis selle ellu. Leonardo astus Verrochio ülerahvastatud töötuppa, kui ta oli seitseteist, tehes meistri ja teiste õpipoistega koostööd. Verrochio kompositsioonide kindlal raamistikul, meistri kõhetute ja väljaulatuvate kujukestel hakkas ta oma pintslitöö peensust harjutama. ,, Oh, sina anatoomiline kunstnik, ole ettevaatlik, et sa ei muutuks jäigaks maalijaks, sest omad liiga palju teadmisi luudest, kõõlustest ja lihastest," kirjutas Leonardo hiljem. Ta ilmselt tuletas
talupoegi; maalikunst oli realistlikum( olustikumaalid); polnud antiigimõjutusi; kunstnike eesmärgiks inimese hingeelu avamine; tahvelmaali tähtsus(eriti peened); palju tiibaltareid e kappaltareid; kasutati õlivärve; kujutleti elu inetut poolt Tempera on maalitehnika, mille puhul temperavärv kantakse (libe)krohvile, paberile, lõuendile või puidule. Vararenes - (tellisid Medicid) Donatello skulptor(Taavat jaGattemelata ratsamonument) ja maalikunstnik; Verrochio- skulptor(Taavet ja Colleoni ratsamonument) ja maalikunstik (frescomaal, tempera, õlimaal) Masaccio- freskomeister, kes lähtub V-Rooma seinamaalist( Paradiisist väljaajamine) Botticelli maalikunstnik, maalis antiikmütoloogia teemadel ( Kevad, Veenuse sünd Kõrgrenes - (tellisid paavstid hertsogid) Leonardo da Vinci mehaanik, luuletaja, filosoof, anatoomik, skulptor, arhitekt, kes kasutas sfumatot(õrn
Skupltuur renessansi ajal Itaalia olí sünnimaa Alustatakse Ghibertiga 1378-1455 Paradiisi väravad- koosnes uks kmnest pronkstahvlist, mis kujutasid sündmusi vanast testamendist Donatello- oli realist, kohati lausa naturalist (inetuma halvema poole väljendamine, realistlikku), mehine ja karge stiil Kaunistas kirikut, kuulsaim püha Jüri kuju Tema tuntim kuju on Taaveti pronksfiguur Lauljate tribüün Gattomelata rartsamonument, esimene ratsafiguur Andrea de Verrochio 1436-1488 Oli mitmekülgne Meister Kuulsaim töö Taaveti pronksfiguur Esimene skulptuur, mis oli loodud vaatamiseks igast küljest On tienud Kristuse ja Uskumatu Toomase Golleoni ratsamonument Veneetisasse Vara-Renessansi tuntumad meistrif olid veel : Perekond della Robbiad, kellest kuulsam on Luca della Robbia Da Settignano- tegi hauamonumente Da Maiano- tegi marmorskulptuure Pisanello- medalikunsti tegija Rizzo- Veneetsa kuulsaim vara-renessansi meister Kõrg-renessans Michelangelo
loodud ehitised Firenzes (eriti Firenze toomkiriku kuppel) ning antiikehitiste uuringud palju imetlejaid ja järgijaid leidsid. Firenze toomkirik Kuppel koosneb sisemisest ja välimisest eraldiseisvast kihist. Seest paistab kuppel küllaltki madal, väljastpoolt aga kõrge. Uus ehitusviis ei nõudnud tugipiilareid ega kandepalke vaid võimaldas ehitada tavalisest suurema kupli. Kõige tipus kroonib teise vararenessansiaja suurkuju Verrochio katuselatern. Toomkirik seestpoolt. Mõjukate elanike kodudeks said palazzod. Nende eeskujuks olid keskaja Itaalia linnade kindlused, mistõttu paistavad nad meile ligipääsmatutena. Hoonete alumised korrused on ehitatud suurtest tahumata kandilistest kividest. Sellist ehitusviisi nim. rustikaks. Alumise korruse aknad on väikesed ja kandilised, ülemisi aknaid ümbritsevad kantkividest laotud kaared. Neljakandilise siseõue poole oli aga hoone rohkem avatud.
Ser Pierro tahtis, et poeg majast kaoks, kuna ta meeldis võõrasemale. Kui isa küsis, kelleks Leonardo tahab saada, vastas viimane kord et maalikunstnikuks, kord skulptoriks, ehitajaks, geomeeriks, metallivalajaks, relvameistriks, sepaks, muusikuks, kirurgiks, kellasepaks, linnupüüdjaks. Ta otsustas poja saata mehe juurde, kes tunneb kõiki käsitöid. Nii läks Leonardo õpipoisiks Verrocchio juurde, kus õppis 6 aastat õpilasena ja 4 sellina. 1472 aastal parandas Leonardo Verrochio tööd “Kristuse ristimine”, kuhu maalis uue ingli pea. Ta kanti Firenze maalikunstnike raamatusse kui Leonardo da Vinci. Verrocchio töökojas osales Leonardo ilmselt paljude maalide loomisel, kuid enamik nendest on hävinud või pole Leonardo käekiri neil tuntav. Esimeseks säilinud Leonardo maaliks peetakse "Maarja kuulutust" (1472–1475). Sageli loetakse esimeseks tööks, mis on suures osas Leonardo
Arhitektuur: Siin on antiikkunsti mõju kõige suurem. Itaalias polnud gootika eriti läbi löönud. Kui Firenze sai keskuseks siis Filippo Brunelleschi tegi esimesena Santa Maria del Fiore katedraali kuppli. Kuppel oli ümmargune ning see andis eeskuju ka teistele. Skulptuur: 15.saj hakati skulptuure uuesti võtma eraldi kunstiharuna. Hakati tegema monumentaalskulptuuri. Tegijad olid Lorenzo Ghiberti, Donatello, Andrea del Verrochio. Kujutati usutegelasi nagu nad oleks tõesti elavad. Kunstnike huvitas looduslähedus ja kujud olid toretsevad ning rõõmsameelsed. Püüti kujutada vaimset ja hingelist tervikut. Relieef: Pildid olid väga tõepärased. Relieefi tehti ustele, maja fassadile jne. Relieef valati pronksist kips vormi sisse. Levinud olid hobusemonumendid. See kujutas endast ratsaniku hobusel. Veel tehti büste mis olid ka realistlikud. Suurkujud olid:
Ser Pierro tahtis, et poeg majast kaoks, kuna ta meeldis võõrasemale. Kui isa küsis, kelleks Leonardo tahab saada, vastas viimane kord et maalikunstnikuks, kord skulptoriks, ehitajaks, geomeeriks, metallivalajaks, relvameistriks, sepaks, muusikuks, kirurgiks, kellasepaks, linnupüüdjaks. Ta otsustas poja saata mehe juurde, kes tunneb kõiki käsitöid. Nii läks Leonardo õpipoisiks Verrocchio juurde, kus õppis 6 aastat õpilasena ja 4 sellina. 1472 aastal parandas Leonardo Verrochio tööd "Kristuse ristimine", kuhu maalis uue ingli pea. Ta kanti Firenze maalikunstnike raamatusse kui Leonardo da Vinci. 1482 lahkus ta Firenzest Milanosse hertsog Lodovico Storza teenistusse. Maalis "Püha õhtusöömaaja" (1495-1497), mis on üks täiuslikemaid kõrgrenessanssi meistriteoseid. Oletatavasti selleks, et vältida frescole iseloomulikke tehnilisi takistusi, katsetas ta maali teostamisel tehnikaga, mis lugas töötada kogu kompositsiooni kallal korraga nagu õlimaali puhul
ilmalik, kuju näojooned on teravalt modelleeritud ja keha kontuurid niivõrd selged, et näib, nagu ta hakkaks kohe liikuma. Donatello Taavet aga on märkimisväärne seetõttu, et on esimene vabalt seisev alasti figuur pärast antiiki, olles igast küljest vaadatuna väljendusrikas. Erinevalt antiikskulptuuridest on tema kuju eluline ja sundimatus poosis, lisaks on Taavet väga peene tehnilise teostusega, siluett on terviklik ja kütkestav. Andrea del Verrochio (1435-1488)- 15.saj II poole tähtsaim skulptor Algul oli kullassepp, tegeles ka maalikunstiga.Tema üks kuulsamatest teostest Taavet. Kondotjeer Colleoni ratsamonument Veneetsias. 15. sajandi itaalia maalikunstis domineeris freskomaal, mis sarnaselt skulptuuriga seadis eesmärgiks inimese elavama kujutamise. Selle tarvis õpiti keha ja ilmeid anatoomiliselt õigesti kujutama, millele järgnes eluslooduse ja ümbritseva ruumi õigesti kujutama õppimine
nurka nii, et valgus langeks vaid maalile, et isa ehmatada, mis tal ka õnnestus ja kinkis maali isale. Isa müüs maali Firenze kaupmehele 100 tukati eest, kes müüs selle edasi Milano Hertsogile 300 tukati eest. Kui isa küsis, kelleks Leonardo tahab saada, vastas viimane kord et maalikunstnikuks, kord skulptoriks, ehitajaks, geomeeriks, metallivalajaks, relvameistriks, sepaks, muusikuks, kirurgiks, kellasepaks, linnupüüdjaks. 1472 aastal parandas Leonardo oma õpetaja Verrochio tööd "Kristuse ristimine", kuhu maalis uue ingli pea. Ta kanti Firenze maalikunstnike raamatusse kui Leonardo da Vinci. 1482 maalis "Püha õhtusöömaaja" (1495-1497), mis on üks täiuslikemaid kõrgrenessanssi meistriteoseid. 1503-1506 maalis oma ainukese meistri enda poolt lõpetatud tahvelmaali "Mona Lise e Gioconda" . 1516 keelati tal Itaalias laipade lahkamine ning ta asus elama Prantsusmaale, kus töötas surmani
Katust polnutki näha. Alumine korrus robustselt laotud. Mida kõrgemale seda korralikumalt laoti. Palazzod olid tellistest laotud. Aknad olid ülevalt kaarjad. Akende vahele ehitati pilastreid mille ülesandeks oli kaunistada. Tekkis arvamus, et hoone ilu peitub õiges proportsioonis. Kuld lõige! SKULPTUUR: 15.saj hakkas skulpt. kohta tagasi võitma taas eraldi kunstiharuna. Hakati tegema monumentaalskulptuuri. Tegijad olid Lorenzo Ghiberti, Donatello, Andrea del Verrochio. Kujutati usutegelasi nagu nad oleks tõesti elavad. Kunstnike huvitas looduslähedus ja kujud olid toretsevad ning rõõmsameelsed. Püüti kujutada vaimset ja hingelist tervikut. Reljeef. Pildid olid väga tõepärased. Reljeefi tehti ustele, maja fassaadile jne. Reljeef valati pronksist kips vormi sisse. Levinud olid hobusemonumendid. See kujutas endast ratsaniku hobusel. Veel tehti büste mis olid ka realistlikud. MAALIKUNST: DA VINCI oli üliinimene
annaabi.ee 
