kommunistlik partei. Teise sekretäri institutsioon liiduvabariigi parteijuhiks oli kohaliku rahvuse esindaja, keda saadeti kontrollima mujalt saadetud sekretär. Meelsasti kasutas Moskva ära ka pealekaebamisi. Poliitilised olud Võitlus kodanliku natsionalismiga Eesti NSV sisepoliitiliseks tunnusjooneks sõjajärgsetel aastatel oli võitlus nn kodanliku natsionalismi vastu. Võitluse olemust põhjendas Gustav Naan, kes väitis, et kodanlikud natsionalistid on eesti rahva verivaenlased. Kodanliku natsionalismi mõistet üksmeelselt ei defineeritud, see kujunes üldmõisteks, mis tähendas igasugust kõrvalekaldumist ametlikust ideoloogiast, klassikuuluvust, sotsiaalset päritolu jms. Selle ilminguid leiti kõikjalt: kirjandusest, kunstist, teadusest, majandusest. EKP VII pleenum ja selle tagajärjed Kõigepealt hakati kodanliku natsionalisti silti kaela kleepima Eesti Vabariigi aegsetele loovharitlastele
Nad tegutsesid kogu eesti alal asuvates metsades ning olid punaarmee poolt tagaotsitavad. Nõukogude võim kasutas metsavendade vastu võitlemiseks sõjaväe regulaarüksusi ja julgeoleku väeosi, miilitsaüksusi, aga ka kohalikke nõukogude meelseid aktiviste. PILET 18 1.Poliitilised olud Eesti NSV's Eesti NSV sisepoliitilise arengu keskseks tunnuseks sõjajärgsetel aastatel oli võitlus kodanliku natsionalismi vastu. Andrei Zdanov tõdes, et kodanlikud nationalistid on eesti rahva verivaenlased ning võitlus nendega ei ole lõppenud. Vene võimumeestele tundus, et eesti NSV tippjuhtkond on samuti nakatunud kodanlikust natsionalismist. 1950. Märtsi keskel tuli kokku EK(b)P VIII Pleenum, et arutada otsust selle kohta ja mõeldi ka meetmeid olukorra parandamiseks. Tagajärgedeks olid: vähene kolhooside loomine ning võitlus natsionalismiga, puudulik kaadrivalik(parteis valed inimesed), vähe kriitikat ja enesekriitikat, mõõdukas laveerimispoliitika
*NSV võim kasutas nende vastu sõjaväe regulaarüksusi ja julgeoleku väeosi, miilitsaüksusi ning kohalikke nõukogude aktiviste. *1949. a. toimunud küüditamine nõrgendas metsavendade vastupanu. *1950. aastaks surus NSV võim relvastatud vastupanuliikumise maha. Metsavendlus tõestas, et Eesti ei alistunud võitluseta. *ENSV sisepoliitilise arengu üheks tunnuseks sõjajärgsetel aastatel oli võitlus kodanliku natsionalismi vastu, kes olid eestlaste verivaenlased. *EV aegsetele loovharitlastele hakati külge kleepima kodanliku natsionalisti silti. *Järjest avalikumaks muutus ka sisemine võitlus tollases ENSV võimuladvikus eelkõige juunikommunistide ja Venemaa eestlaste vahel. *1949 saadeti kõrge parteikomisjon ENSVsse kontrollima tippjuhtkonna tööd (arvati, et liiduvabariigi tippjuhtkond on nakatunud kodanlikust natsionalismist), komisjoni aruande põhjal võeti Moskvas vastu eraldi otsus vigadest ja puudustest EK(b)P juhtkonna töös.
Ülejäänud jagas osavõtjate vahel ära. Selline tegu tegi temast hoobilt kõrbes kuulsa ning populaarse mehe. · Amir al-Mumin tähendab usklike juhti, sellest sai hiljem kaliifi tiitel. IV ptk. · Mekalased ei pööranud sellele röövile suurt tähelepanu, ning 623 novembris varustasid nad karavani Süüriasse minekuks. Selles osales 1000 kaamelit kallite kaupadega. Nii Abu Sufjan ning kui Abu Dzahl, Muhamedi verivaenlased, osalesid suure osaga selles karavanis. Karavani saatis kõigest 70 meheline sõjavägi,sest teekond läks läbi sõbralike hõimude maade. Märtsis pidi karavan süüriast tagasi tulema. Vahepeal leppis Muhamed hõimudega kokku,et tasu eest lubavad nad karavani rünnata. · Muhamed kutsus kokku kõik,kes tahtsid Allahit ja tema prohvetit teenida. Kokku tuli 300 meest. · Abu Sufjan sai Muhamedi plaanidest teada, ning muutis kurssi ja saatis Mekasse abi
kohalike juhtide ohjamisel erinevaid meetodeid: ÜK(b)P KK Eesti büroo, sekretäri intstitutsioon, parteilised otsused ja valvsate kodanike pealekaebamine. *Poliitika Eesti NSV sisepoliitilise arengu üheks keskseks tunnusjooneks sõjajärgsetel aastatel oli võitlus nn kodanliku natsionalismi vastu. Seda põhjendas Gustav Naan oma raamatus. Tema seisukohad langesid kokku Andrei Zdanoviga. Ta tõdes, et "kodanlikud natsionalistid on eesti rahva verivaenlased". Kodanliku natsionalismi mõistet ei defineeritud see kujunes mingiks üldmõistetavaks lööksõnaks, mis tähendas igasugust kõrvalekaldumist ametlikust ideoloogiast. Kõige eestimeelse ja eestlastele omase halvustamine, oma rahvuse väärtustamine. 21.-26. märts 1950 kutsuti kokku EK(b)P VIII pleenum suur koosolek. Selle otsene põhjus: kodanlik natsionalism Üldisemad põhjused: NSVL üldine vaimne surutus, ideoloogiline võitlus, võitlus parteiridade puhtuse eest.
Loobumine liisutõmbamisest. Mehed kutsuti teenistusse kutsealuste nimekirjade alusel. Sõjaväekohuslik oli kuni 43-aastane meeselanikkond. Kohustuslik riiklik maakitsevägi pidi sõja ajal olema toeks alalisele armeele. 1875-1913 võeti Eestist noorsõduritena vene armeesse u. 100 000 meest. Enamik suunati teenima väljaspool Eestit. Eestlased osalesid ainult Venemaa poolel. Eestlaste jaoks sakslased olid verivaenlased. Mõni 100 meest jõudsid Lääne rindele, Prantsusmaale. Mobilisatsioon: 1) Üldmobilisatsiooniga kutsuti teenistusse need mehed, kes väes ei teeninud. 2) Reservväelased- Mehed, kes läbisid kohustusliku aja Vene armees, omasid kogemust. Neid võis kohe välja saata rindele, neid kohe mobiliseeriti. 1914. aastal võeti Eestis 17 600 meest reservväelasi (I/II armee, kes ründas Ida- Preisimaad).
Meie üsi ei võ iialgi käe suure riigi,vastu hakata.» «Meie ei ole üsi, kui meie aga üsmeelsed oleme!» hü udis munk väkuval pilgul. «Meie pool on õgus, üine pü udmine, ütsuse tugevus. Peale selle on rootslased, venelased ja leedulased valmis meile appi tulema. Ja kui sa arvad, et vaenlased praegusel ajal tugevamad on kui enne, siis oled sa eksituses. Saksamaal on vana rü utlite ja ristisõtjate vaim ammugi kadunud. Keiser ja paavst on teineteise verivaenlased; nende vaen, kõu-sõad ja katk on riiki nõda nõgestanud, et ordurü utlid sealt abi ei võ loota. Liivimaal vätab alaline sõa ordu ja piiskoppide vahel, venelased ja leedulased varitsevad rajadel, rü utlid ise ja nende vasallid on prassijad ja hooplejad, kes ennast üsi rö ovitud rikkuse ja palgatud sõaväede abil üeval hoiavad. Kui meie kõk koos ja korraga nende peale langeme ja kõgepealt nende rikkuse käst ara võame, siis on nad nõgemad kui lapsed