Kõnekujundid: Isikustamised "piinad kõik mu rinnast pudenevad nagu vöö" "süda vöötles sala end tundidele neile" Võrdlused "sääl, kus punab paas, kui palvetaja, hardalt põrmus maas" "piinad kõik mu rinnast pudenevad nagu öö" "Põgenik" IV loominguperiood raskemeelsed ja traagilised luuletused, mis põhinevad elusündmustel. Meeleolu on väsinud, kurb ja traagiline. Kõnekujundid: Isikustamine "vasemal surusid mäed" "paremal ahistas laine pais" "orjavits veristas käed" Metafoor "orjavits veristas käed"-orjus Epiteet "lahtine haav" "Agulis" Pärineb kolmandast loominguperioodist. Ballaad jutustab agulis elavatest inimestest ja nende kehvast elust. Aguli kirjeldus: vanad pruuni värvi majad. On kosta hõikeid lähedalasuvast tehasest. Tube üüritakse välja ja naised koristavad, aga tube puhtaks ei saagi, igas sopis on ise lehk. Mõndades tubades on sooritatud enesetapp, mõnedes elavad haiged või hullud. Lutikad. Värava juures on lapsed
vKus hõõgumas on suudluste rubiin . vÖö hellusesse päeva pärleid plehti. vRohus kobrutab valgeid õisi. vKevad nüüd külvab oma esimese idu. vNii raske üksi kõike ilu kanda ... vKuis luksub heledust su väike rind. Epiteedid v Kõrge rammus hein . v ..purpurlisi marju . v ..nägin tarretuses seisatlevalt. v Punanokaline merelind. v Helge suvepäev v Hallrõske sügisõhtu. Ekspressionism v Kahlasin kaelani ohakais , orjavits veristas käed, paremal ahistas laini pais vasemal surusid mäed. Puhkuseks piskuks vaid maanteekraav- varju ei vähemat. Valusas südames lahtine haav , lainetes lähimat TÄNAN KUULAMAST
keegi täpselt kelle või mille poeg ta oli. Adonis suri metssea kihvade läbi. Looma saatis kas Artemis või Artemise armastaja Ares, kes oli Adonise ilu peale kade. Kolmanda versiooni järgi oli seaks moondunud jumal Apollon: ta maksis kätte Aphroditele, kes oli Apolloni poja Erymanthose pimedaks teinud, sest oli näinud Aphrodite alasti suplemist pärast armuembusi Adonisega. Iga tilk Adonise verest muutus veripunaseks ülaseks (anemooniks). Appi tõttav Aphrodite veristas oma jalgu ning tema veri värvis valged roosid punaseks. Adonist austati sageli müsteeriumireligioonides. Suvisel pööripäeval peeti Adonise pidustusi: naised külvasid "Adonise aedadesse" tilli ja salatit ning nisu- ja odrateri. Taimed võrsusid ja närtsisid ning naised leinasid vegetasioonijumala enneaegset surma.
Luuletaja hingeustavus mere taha jäänud kodumaale on muutumatu. Ta mõtleb kaasatundvalt endast õnnetumatutele ("Kusagil"). Tõelisuse paistel on mälestus kodust valushell ja igatsev, võõrsil viibimine mõjub rusuvalt ja põgus rõõmuhetk on otsekui varastatud ("Põgenik", "Võõrsil", "Rõõm"). "Põgenik" 1954 Murede keskel ma magasin, vahel vaevade, Kord veel tahaksin tagasi... ära lõigat on tee. Kahlasin kaelani ohakais, orjavits veristas käed, paremal ahistas laini pais, vasemal surusid mäed. Puhkuseks piskuks vaid maanteekraav varju ei vähimat. Valutas südames lahtine haav, leinates lähimat. http://www.abiks.pri.ee Kord veel tagasi tahaksin leida kodutee, kodumullas siis magaksin välja kõik silmavee.
Eesti sümbolistlikku luulet mõjutasid prantslane Baudelaire, sakslane Rilke, saksa kirjanik ja filosoof Friedrich Nietzsche Põgenik Marie under Murede keskel ma magasin, vahel vaevade. Kord veel tahaksin tagasi... Ära lõigat on tee. Kahlasin kaelani ohakais, orjavits veristas käed, paremal ahistas laini pais, vasemal surusid mäed. Puhkuseks piskuks vaid maanteekraav varju ei vähimat. Valutas südames lahtine haav, leinates lähimat. Kord veel tagasi tahaksin leida kodutee, kodumullas siis magaksin välja kõik silmavee. Eesti kirjandus aastatel 18901910 aastatel1890
Oma loomingu põhiteemasid arendab Under edasi paguluseski. Luuletaja hingeustavus mere taha jäänud kodumaale on muutumatu. "Põgenik" 1954 Murede keskel ma magasin, vahel vaevade, Kord veel tahaksin tagasi... ära lõigat on tee. Kahlasin kaelani ohakais, orjavits veristas käed, paremal ahistas laini pais, vasemal surusid mäed. Puhkuseks piskuks vaid maanteekraav – varju ei vähimat. Valutas südames lahtine haav, leinates lähimat. Kord veel tagasi tahaksin leida kodutee, kodumullas siis magaksin
Luuletusi 1927–1930 1935 – KIVI SÜDAMELT. Luuletusi 1930–1935 1943 – MURELIKU SUUGA. Luuletusi 1935–1942 1954 – SÄDEMED TUHAS. Luuletusi 1943–1954 1963 – ÄÄREMAIL. 10 algupärast luuletust ja 36 tõlget 1981 – MU SÜDA LAULAB. 6 PÕGENIK Murede keskel ma magasin, vahel vaevade, Kord veel tahaksin tagasi... ära lõigat on tee. Kahlasin kaelani ohakais, orjavits veristas käed, paremal ahistas laini pais, vasemal surusid mäed. Puhkuseks piskuks vaid maanteekraav – varju ei vähimat. Valutas südames lahtine haav, leinates lähimat. Kord veel tagasi tahaksin leida kodutee, kodumullas siis magaksin välja kõik silmavee. Marie Under kirjedab selles luuletuses põgenikku. Kirjeldades ennast tolle põgenikuna, väljendab ta kurba ja rusuvat meeleolu, mis teda läbib. Ta kirjeldab halba tunnet, mis on
Kuna öö heegeldas oma urus ning iga suletõmbega lähenes kangem vaikus Puudelt tilkus tõrva, mesilased veensid teid, kaaslasi, astuma sest üle... sest peegeldusse, muresse mattunust. Kuni saabus hommik oma põhimõtetega. Veristas teid, anus ja alandas nii, et õed poleks uskunud. Jah, nüüd on kevad kõrvale jäänud. Mõelge talle, kui loete, mis kirjutati vettinult ning laisalt, raamatu järgi. Mina saan luuletusest ,,Ja päikest valgendati" aru nii, et see räägib, kuidas Eesti taasiseseisvus ja paljud olid selle vastu. Esimeses salmis on kõik elu ja ümberringi toimuv
annaabi.ee 
