Kudedest koosnevad elundite osad: parenhüüm, epiteel, limaskest ATPaasne aktiivsus on müosiini peal Peened müofilamendid ei paikne l-vööndis Troponiini sisaldavad peened müofilamendid Serooskestad: kopsukelme, kõhukelme Skeletilihas-, südamelihas- ja silelihasraku kontraktsiooniks on vaja: kaltsiumioonide kontsentratsiooni tõus tsütosoolis, jämedate ja peenete filamentide libisemine üksteise suhtes, kaltsiumiooni seondumine troponiiniga Naha verevoolutuse vähenemine soodustab kehatemperatuuri tõusu Luude kasvu reguleerib: kasvuhormoon, türoksiin, suguhormoonid, mehhaaniline pinge
Ruumalasid, millel puuduvad tinglikud alajaotused, nimetatakse mahtudeks, mitmest mahust koosnevaid ruumalasid aga mahtuvuseks e kapatsiteetideks. Kopsude elulist mahtuvust e vitaalkapatsiteeti ja selle alajaotusi ekspiratoortset reservmahtu, hingamismahtu ja inspiratoorset reservmahtu saab registreerida spirograafi abil. Kopsude residuaalmahu määramise tuntumad meetodid põhinevad mingi testgaasi kopsudesse sisse- või kopsudest väljauhtmisel. Alveolaarventilatsiooni ja kopsude verevoolutuse suhe: Hingamisgaasid difundeeruvad läbi alveolaarmembraani ja venoosne veri arterialiseerub siis, kui ventileeritud alveoole ümbritsevad verega läbivoolutaud kapillaarid, see sõltub kopsude alvolaarventilatsiooni (VA) ja kopsude verevoolutuse e perfusiooni (Q) suhtest. Kui puhkeolekus on kopsude alveolaarventilatsioon umbes 4...5 l/min ja kopsude verevoolutus 5...6 l/min, siis VA/Q = 0,8...1,0. Alveolaarventilatsiooni ja kopsude perfusiooni vastavusest oleneb vere arterialiseerumine
voolamiseks. Lihasetüüpi arterid on distaalsemad ning 0,1-1 cm läbimõõduga. Neil on silelihaskiude rohkem, seetõttu seinad jäigemad ning see takistab soone kokkupitsumist liigese piirkonnas. 2. arterioolid – arterioolid ehk ’’takistusveresooned’’. Väike valendik ja paks muskulaarne sein suurendavad vooalamistakistust. Sooneseina lihastoonust reguleerides on võimalik muuta soone diameetrit ja seega reguleerida verevoolutuse taset. Terminaalarterioolid on arterioolide lõppharud enne kapillaare. Nad mõjutavad oma kontraktsiooni või dilatatsiooniga. 3. Kapillaarid – ehk ’’vahetusveresooned’’. Nad vahetavad rakkudevahelise vedelikuga hapnikku, toitaineid, elektrolüüte, hormoone. Nende seinad on õhukesed ja puudub silelihaskiht. Kapillaaride seintes on poorid, mis on läbitavad veele ja väikesemolekulistele ainetele. Nende läbimõõt on 5-8
O2 osarõhu kõrgema kui venosses veres.Kuna venosses veres on PvCO2 kõrgem kui alveolaargaasis ja alveolaargaasi PAO2 on kõrgem kui venosses veres, diffundeerub CO2 verest alveoolidesse ja O2 alveoolidest verre-veri arteliariseerub. Hingamisgaasid difundeeruvad läbi alveolaarmembraani,venoossne veri arterialiseerub siis,kui ventileeritud alveoole ümbritsevad verega läbivoolutatud kapilaarid,sõltub alvelaarventilatsiooni ja kopsde verevoolutuse suhtest. Veri kannab hapnikku füüsikaliselt lahustunult(veres vähe) ja hemoglobiiniga seotult. Hemoglobiin koosneb 4 polüpeptiidahelast millest igaüks sisaldab heemi,igas heemis kahevalentne rauaaatom.O2 seotakse kergesti pöörduvasse ühendisse- oksühemoglobiiniks.Vere hapnikusisalduse määrab Hb konsentratsioon,Hb küllastatus hapnikuga ja veres lahustunud hapniku hulk(füs lah).Madalate hapniku osarõhkude juures
osarõhu madalama ja O2 osarõhu kõrgema kui venosses veres.Kuna venosses veres on PvCO2 kõrgem kui alveolaargaasis ja alveolaargaasi PAO2 on kõrgem kui venosses veres, diffundeerub CO2 verest alveoolidesse ja O2 alveoolidest verre-veri arteliariseerub. Hingamisgaasid difundeeruvad läbi alveolaarmembraani,venoossne veri arterialiseerub siis,kui ventileeritud alveoole ümbritsevad verega läbivoolutatud kapilaarid,sõltub alvelaarventilatsiooni ja kopsde verevoolutuse suhtest. Veri kannab hapnikku füüsikaliselt lahustunult(veres vähe) ja hemoglobiiniga seotult. Hemoglobiin koosneb 4 polüpeptiidahelast millest igaüks sisaldab heemi,igas heemis kahevalentne rauaaatom.O2 seotakse kergesti pöörduvasse ühendisse-oksühemoglobiiniks.Vere hapnikusisalduse määrab Hb konsentratsioon,Hb küllastatus hapnikuga ja veres lahustunud hapniku hulk(füs lah).Madalate hapniku osarõhkude juures suureneb Hb küllastatus järsult(26mmHg-50%,40mmHg-73%,
seda õhu hulka, mis jõuab ühes minutis alveoolidesse. Seda saab arvutada, korrutades ühe hingetõmbega alveoolidesse pääseva õhu hulga hingamissagedusega. Lokaalsete faktorite mõjul, kus peamist osa mängivad O2 ja CO2 osarõhud, reguleeritakse verevoolu ja ventilatsiooni nii, et verega voolutatakse läbi just neid alveoole, mida ventileeritakse, ja ventileeritakse neid alveoole, mille kapillaarides voolab veri. Normaalse alveolaarventilatsiooni ja kopsude verevoolutuse korral on kõige enam alveoole, kus alveolaarventilatsioon jagatud vere voolutusega on 0,9. Mõistet "hingamismehaanika" kasutatakse tavaliselt väga spetsiaalses tähenduses. Selle all mõistetakse hingamistsükli jooksul ilmnevate rõhu-mahu suhete ja rõhu-voolu suhete analüüsi ning esitamist. Neid suhteid määravad peamiselt hingamistakitsused ja nende muutused patoloogilises tingimustes. Seetõttu on hingamismehaanika küsimused olulised ka hingamiselundite funktsionaalses diagnostikas
vesinikiooniks ja vesinikkarbonaatiooniks. Reaktsiooni kiirendab mõlemas suunas ensüüm karboanhüdraas, vesinikkarbonaat difundeerub erütrotsüütidest vereplasmasse. Arteriaalses veres on 1l 520ml, CO2 sisaldus sõltub osarõhust kudedes. Verevoolu ja ventilatsiooni regulatsioon Kopsude ventilatsioon ehk minutimaht on hingamissageduse ja hingamismahu korrutis(KP). KP=alveolaarventilatsioon(AV)+surnud ruumi ventilatsoon. AV- õhu hulk mis jõuab ühes minutis alveoolidesse. AV ja kopsude verevoolutuse suhtes sõltub vere arterialiseerumine. Verega loovutatakse läbi just neid alveoole, kus toimub ventilatsioon ning ventileeritakse neid alveoole, kus kapillaarides voolab veri. Mitte AV vastava kopsude ventilatsiooni suurendamisega organism hapnikku juurde ei saa, sest sellega saavutatav O2 osarõhu tõus alveolaargaasis hemoglobiini küllastust ei tõsta. Gaasivahetus vastab täpselt organismi ainevahetuse vajadustele. Muutused hüperventilatsioonil organis
tingimuste samaks jäämisel tema osarõhust kudede ja alveoolides resp. Kopsude ventilatsioon: · Kopsude ventilatsioon e minutimaht on hingamissageduse ja hingamismahu korrutis. · Kopsude ventilatsioon = alveolaarventilatsioon + surnud ruumi ventilatsioon · Alveolaarventilastiooniks nim seda õhu hulka, mis jõuab ühes minutis alveoolidesse · Alveolaarventilatsioon ja kopsude verevoolutuse e perfusiooni suhtest sõltub vere arterialiseerumine · Lokaalsete faktorite mõjul, kus peamist osa mängivad O 2 ja CO2 osarõhud, reguleeritakse verevoolu ja ventilatsiooni nii, et verega voolutatakse läbi just neid alveoole, mida ventileeritakse, ja ventileeritakse neid alveoole, mille kapillaarides voolab veri. · Tahtliku, ainevahetusele mittevastava kopsude ventilatsiooni
tingimuste samaks jäämisel tema osarõhust kudede ja alveoolides resp. Kopsude ventilatsioon: · Kopsude ventilatsioon e minutimaht on hingamissageduse ja hingamismahu korrutis. · Kopsude ventilatsioon = alveolaarventilatsioon + surnud ruumi ventilatsioon · Alveolaarventilastiooniks nim seda õhu hulka, mis jõuab ühes minutis alveoolidesse · Alveolaarventilatsioon ja kopsude verevoolutuse e perfusiooni suhtest sõltub vere arterialiseerumine · Lokaalsete faktorite mõjul, kus peamist osa mängivad O 2 ja CO2 osarõhud, reguleeritakse verevoolu ja ventilatsiooni nii, et verega voolutatakse läbi just neid alveoole, mida ventileeritakse, ja ventileeritakse neid alveoole, mille kapillaarides voolab veri. · Tahtliku, ainevahetusele mittevastava kopsude ventilatsiooni
ANP vabastamist südamelihasrakkudest stimuleerib parema koja venitus, millele regeerivaD seal asetsevad mahuretseptorid. ANP on aldosteroonile vastupidine toime. ANP suurendab: -ultrafiltratsiooni -pidurdab naatriumi tagasiimendumist nefroni distaalses osas ning soodustab sellega Na ioonide väljaviimist organismist. ANP vähendab ekstratsellulaarse vedeliku ja vere mahtu. NEERU SÜMPAATILISTE NÄRVIDE STIMULATSIOON 1) Põhjustab ultrafiltratsiooni ja neerude verevoolutuse vähenemise, mis viib ka Na+eritumise vähenemisele. 2) Stimuleerib Na+reabsorptsiooni neerutorukestes. 3) Põhjustab reniini vabanemise, mille tulemusena tõuseb vere angiotensiin II ja aldosterooni tase, mis omakorda suurendab Na+reabsorptsiooni. Sümpaatilise NS aktivatsioon toimub vastuseks suurenenud stressile ja tõstab vererõhku. VEE TASAKAAL Inimorganismist enam kui poole moodustab vesi( täiskasvanul ca 48-60%). Vesi liigub läbi organismi
annaabi.ee 
