Tegu on mustade käte haigusega, sest viirus kandub edasi otsese kontakti, pesemata käte, saastunud vee ja toiduga. B-hepatiidi viirus levib nii otsese kontakti kaudu nakatunud verega kui ka kehavedelikega. Erinevalt C-hepatiidist on B-hepatiidi vastu võimalik nakatumise vältimiseks vaktsineerida. C-hepatiit on C-hepatiidi viirusest põhjustatud maksapõletik. C-hepatiidi viirus levib peamiselt nakatunud vere kaudu, viiruse ülekandumiseks piisab isegi ühest veretilgast. Tüüpilised nakatumisteed on vere- ja verekomponentide ülekanded, ühiste süstlanõelte kasutamine, saastunud või ebapiisavalt steriliseeritud instrumentide ja nõelte kasutamine meditsiiniliste ja stomatoloogiliste protseduuride juures, kõrvade või kehaosade augustamine, tätoveerimine. Sellised viiruse ülekandeteed on iseloomulikud ka B- hepatiidi viirusele. Parim kaitse A- ja B- hepatiidi vastu on vaktsineerimine. B-hepatiidi vastu
Chepatiidi viirusest põhjustatud kahjustus tekib aeglaselt aastate jooksul. Erinevalt A ja Bhepatiidist on Chepatiidist ülesaamine organismi immuunsüsteemi jaoks tunduvalt raskem ülesanne. Siinjuures võivad tekkida fibroos, maksatsirroos, maksakoe armistumine, lõppstaadiumis ka maksapuudulikkus. Arvestada tuleb ka maksavähi tekkevõimalusega. Chepatiidi viirus levib peamiselt nakatunud vere kaudu. Viiruse ülekandeks piisab isegi ühest veretilgast. Viirus võib isegi kuivanud veres kauem püsida kui paljud teised viirused, isegi kuni kolm kuud. Chepatiidi tüüpilised nakatumisteed: kõrvade või kehaosade augustamine tätoveerimine ühiste süstlanõelte kasutamine veenisiseste narkootikumide tarbimisel vere ja verekomponentide ülekanded. Kogu maailmas on u 170 mln Chepatiidi viirusega nakatunud inimest. Igal aastal esineb 3 4 mln uut haigusjuhtu. Chepatiit levib harva sugulisel teel. Täname kuulamast!
Paide Gümnaasium Punarind Referaat Marko Kõiv 7a Paide 2008 Sissejuhatus Legendi järgi olevat punarind saanud oma punase rinna veretilgast, mis kukkunud linnupeale, kui hallikas pruun lind tundis kaasa Kristuse kannatustele ristil ja tõmbas välja kibuvitsaoksa, mis oli Kristuse laupa lõikunud. Bioloogilisest vaatepunktist on selgitus proosalisem: punane värv mõlemast soost linnu rinnal on signaal, mis aitab neil väikestel lindudel kaitsta oma territooriumi. Talvel teevad seda ka emaslinnud üks kõik missuguse teise punarinna eest, soor olenemata. Punarinna uudishimulikus ja lapselik välimus on kindlasti selle linnu
võtab aega ligikaudu 520 aastat, enne kui tõsist muret tegema hakkab. Maailmas on ligi 170 miljonit viirusega nakatunud inimest ja igal aastal esineb 3 kuni 4 miljonit uut haigusjuhtu.Eestis on 1%haigestunuist ehk ligi 14 000 inimest. KUIDAS NAKATUTAKSE CHEPATIITI? Chepatiit viirus levib peamiselt nakatunud vere kaudu, viiruse ülekandeks piisab isegi ühest veretilgast. Viirus on kuivanud veres püsinud kauem kui palju teised viirused,isegi kuni kolm kuud. Tüüpilised nakatumisteed: *vere ja verekomponentide ülekanded(doonorlus) *ühiste süstlanõelte kasutamine *saastunud või ebapiisavalt steriliseeritud instrumentide ja nõelte kasutamine meditsiiniliste ja stomatoloogiliste protseduuride juures *kõrvade või kehaosade augustamine *tätoveerimine
B- hepatiit levib nii otsese kontakti kaudu nakatunud verega kui ka teatud kehavedelikega nagu sülg, rinnapiim, sperma ja tupevedelik. Ohustatud isikud: Vältimine: · meditsiinipersonal · kaitsekindad, -maskid, prillid · päästeteenistujad · vaktsineerimine on võimalik · sõjaväelased C-hepatiidi viirus levib peamiselt nakatunud vere kaudu. Viiruse ülekandeks piisab isegi ühest veretilgast. Viirus võib isegi kuivanud veres kauem püsida kui paljud teised viirused, isegi kuni kolm kuud. Tüüpilised nakkusteed: · kõrvade või kehaosade augustamine · tätoveerimine · ühiste süstlanõelte kasutamine veenisiseste narkootikumide tarbimisel ja kõrte jagamine kokaiini tarvitamisel · vere- ja verekomponentide ülekanded. Eestis kontrollitakse doonoriverd alles alates 1994. aastast · saastunud või ebapiisavalt steriliseeritud instrumentide ja nõelte kasutamine
B- hepatiidi vastu on võimalik vaktsineerida. Alates 2003. aastast vaktsineeritakse Eestis B- hepatiidi vastu vastsündinuid, alates 1999. aastast neid 13-aastaseid, kes pole sünnitusjärgselt vaktsiini saanud. Soovi korral saab lasta end vaktsineerida ka hilisemas vanuses. C-hepatiit on maksapõletik, mida tekitab C-hepatiidi viirus. See levib peamiselt nakatunud vere kaudu (näiteks ühiste süstalde või nõelte kasutamisel), viiruse ülekandeks piisab ühest veretilgast. Seksuaalsel teel levib nakkus harva. Erinevalt A- ja B-hepatiidist on organismi immuunsüsteemil C-hepatiidist tunduvalt raskem vabaneda. Seetõttu areneb enam kui 80 protsendil ägeda C-hepatiidi viirusega nakatunud haigetel kauakestev või krooniline C- hepatiit. Võivad tekkida maksa kärbumine ja maksavähk. C-hepatiiti ei ole alati võimalik välja ravida, kuid kroonilist C-hepatiiti põdev inimene võib ravist siiski abi saada. C-hepatiidi vastu vaktsiini ei ole.
üldse haigusnähte neid märkab ainult üks kolmest B-hepatiiti põdevast inimesest. Sümptomid võivad ilmneda alles kahe kuni kuue kuu jooksul pärast nakatumist, kui kogetakse näiteks väsimust, iiveldust, oksendamist, isutust või kõhuvalu. C-Hepatiit C-hepatiit on maksapõletik, mida tekitab C-hepatiidi viirus ehk HCV. See levib peamiselt nakatunud vere kaudu (näiteks ühiste süstalde või nõelte kasutamine uimastite tarvitamisel). Viiruse ülekandumiseks piisab isegi ühest veretilgast. Seksuaalsel teel levib nakkus harva. Rase naine võib nakkuse sünnitusel oma lapsele edasi anda, kuid ka seda juhtub harva. Samuti ei levi C-hepatiidi viirus olmekontaktide, vee ega toidu kaudu. Paljudel nakatunutel ei pruugi esineda aastaid ühtki haigusnähtu ega kaebust ning mõnel ei tekigi kaebusi. Teised võivad seevastu kogeda selliseid sümptomeid nagu väsimus, naha ja silmade kollasus, seedehäired, tume uriin ja hele väljaheide, kõhuvalu või palavik.
soikeseisundis. Tavaliselt neil sümptomeid ei esine, kuid nad on viirusekandjad ja seega nakkusohtlikud. B-hepatiidi levimise oht on suurem kui HI-viiruse levimise oht B-hepatiit on nakkusohtlikum. B-hepatiidi vastu on võimalik lasta end vaktsineerida. C-hepatiit on maksapõletik, mida tekitab C-hepatiidi viirus ehk HCV. See levib peamiselt nakatunud vere kaudu (näiteks ühiste süstalde või nõelte kasutamine narkootikumide süstimisel), viiruse ülekandeks piisab isegi ühest veretilgast. Seksuaalsel teel levib nakkus harva. Erinevalt A- ja B-hepatiidist on organismi immuunsüsteemil C-hepatiidist tunduvalt raskem vabaneda. Seetõttu areneb enam kui 80 protsendil ägeda C-hepatiidi viirusega nakatunud haigetest kauakestev või krooniline C-hepatiit. Võivad tekkida fibroos, maksatsirroos, maksakoe armistumine, lõppstaadiumis ka maksapuudulikkus, samuti maksavähk. See kõik toimub tavaliselt väga pika aja jooksul. C-hepatiiti ei ole võimalik välja ravida ning selle vastu
Väga palju on seda uuritud ühemunakaksikute puhul. Näiteks alkoholism, skisofreenia, ning maniakaalne depressiivsus on geneetilise eelsoodumusega. See tähendab, et vastavaid mutantseid geene kandvatel isikutel on võrreldes teistega risk haigestuda suurem. Ka homoseksuaalsus on geneetiliselt determineeritud. Molekulaargeneetika meetodeid on hakatud kasutama kohtumeditsiinis isikute tuvastamiseks. Piisab väikesest veretilgast või juuksekarvast, et sealt in vitro paljundada huvipakkuvaid DNA segmente edaspidiseks DNA järjestuse analüüsiks. Inimpopulatsioon on geneetiliselt heterogeenne, mis tähendab seda, et DNA nukleotiidses järjestuses on indiviiditi erinevusi. Neid erinevusi on võimalik tuvastada molekulaarsete meetoditega. Elavat diskussiooni on tekitanud geneetiliselt manipuleeritud köögiviljade kasvatamine. Näiteks sel teel saadud tomatid sisaldavad geeni, mis võimaldab tomatil kauem säilida
Väga palju on seda uuritud ühemunakaksikute puhul. Näiteks alkoholism, skisofreenia, ning maniakaalne depressiivsus on geneetilise eelsoodumusega. See tähendab, et vastavaid mutantseid geene kandvatel isikutel on võrreldes teistega risk haigestuda suurem. Ka homoseksuaalsus on geneetiliselt determineeritud. Molekulaargeneetika meetodeid on hakatud kasutama kohtumeditsiinis isikute tuvastamiseks. Piisab väikesest veretilgast või juuksekarvast, et sealt in vitro paljundada huvipakkuvaid DNA segmente edaspidiseks DNA järjestuse analüüsiks. Inimpopulatsioon on geneetiliselt heterogeenne, mis tähendab seda, et DNA nukleotiidses järjestuses on indiviiditi erinevusi. Neid erinevusi on võimalik tuvastada molekulaarsete meetoditega. Elavat diskussiooni on tekitanud geneetiliselt manipuleeritud köögiviljade kasvatamine. Näiteks sel teel saadud tomatid sisaldavad geeni, mis võimaldab tomatil kauem säilida