50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2010-03-31
Kuupäev, millal dokument üles laeti
19 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
stellakadi
Õppematerjali autor
hapnikurikas veri tagasi südame vasakusse kotta. Tekib arteriaalne veri. VV PK PV VK VV Arteriaalne veri-hapnikurikas veri Venoosne veri-hapnikuvaene veri Veri on vedel sidekude,mis ringleb veresoontes. Veri koosneb vereplasmast ja seles hõljuvatest vererakkudest. Veres saab eristada puneseid verrakke(erütrotsüüte), valgeid vererakke(leukotsüüte)ja verelistakuid(trombotsüüte). ERÜTROTSÜÜDID LEUKOTSÜÜDID TROMBOTSÜÜDID punased vererakud valgedvererakd vereliistakud värvus punane värvitu värvitu kuju kettakujuline amööbjas korrapäratu liikumine ei liigu amööbi sarnane ei ligu ülesanne hapniku transport võitlus võõrkehade osalevad vere ja võõrmikroobidega hüübimises moodustavad selleks antikehi tuum puudub olemas puudub
Kogu kehast tulev venoosne veri suundub lõpuks läbi kahe veeni südame paremasse kotta. Väike vereringe on vere liikumine südame paremast vatsakesest mööda kopsuartereid läbi kopsude verekapillaaride ja kopsuveenide südame vasakuse kotta. Veri on vedel sidekude, mis ringleb veresoontes. Ülesandeks toitainete, hormoonide, mineraalsoolade kandmine. Veri sisaldab valgeid ja punaseid vererakke ja vereliistakuid. Vereplasma ülesanne on vererakkude kandmine. Punased vererakud Valged vererakud Vereliistakud Värvus Punane Värvitu Värvitu Kuju Ketas Amööbjas Korrapäratu Liikumine Ei liigu Amööbi sarnaselt Ei liigu Ülesanne O2 transport Keha kaitsmine Vere hüüvitamine Vere hüübimine: Vereliistakud liiguvad vigastatud kohta ning nendest eralduvad ained, mille tulemusel tekib fibriin
Veri Veri on vedel sidekude, mis ringleb veresoontes ja koosneb vereplasmast ja vererakkudest. Vererakke on kolme põhitüüpi: a) punased vererakud ehk erütrotsüüdid b) valged vererakud ehk leukotsüüdid c) vereliistakud ehk trombotsüüdid Hemoglobiini (valk, mis seob ja transpordib O2-te) sisaldavate erütrotsüütide põhiülesanne on hapniku transportimine kopsudest kudedesse. Erütrotsüüdid on elastsed rakud, mis liiguvad ka kõige peenemates veresoontes. Leukotsüüdid kaitsevad organismi mitmesuguste haigustekitajate eest. Trombotsüüdid osalevad vere hüübimises ja on vajalikud ka vere hüübimiseks.
Vererõhk rõhk, mida veri avaldab veresoonte seinale (soontes, kus rõhk suurem, voolab veri madalama rõhuga soontesse). Veri vedelsisekude, mis ringleb veresoontes Vereringe vere pidev ringlemine organismis Vere hüübimine vereliistakud liiguvad veresoone vigastuskohta ja nendest eralduvad ained, mis käivitavad keemilise reaktsioonide ahela. Reaktsioonide lõpptulemusena tekib ühend fibriin. Fibriinrakud moodustavad haavale võrgustiku, millesse takerduvad vererakud. Veresoone liigid: *) Kapillaarid (ühendavad artereid veenidega; ainevahetus; veri voolab väga aeglaselt; sein koosneb ühest rakukihist ja on õhkue) *) Arterid (viivad vere südamest eemale nt kapillaaridesse; veri liigub südame kokkutõmbumisel; liigub kõige kiiremini; seinad on paksud ja elastsed, tugev lihaskiht) *) Veenid (juhivad verd kudedest südamesse; seinad pehmed, õhukesed ja mitmekihilised, õhem lihaskiht) Vereringe:
Väike vereringe Vere liikumine südame paremast vatsakesest mööda kopsuartereid läbi kopsude verekapillaaride ja kopsuveenide südame vasakusse kotta VERI ON VEDEL KUDE Veri on vedel sidekude, mis ringleb veresoontes. Veri koosneb vereplasmast ja selles hõljuvatest vererakkudest. Veres saab eristada punaseid vererakke ehk erütrotsüüte, valgeid vererakke ehk leukotsüüte ja vereliistakuid ehk trombotsüüte. Hemoglobiin valk, mis seob ja transpordib hapnikku. Valged vererakud ehk leukotsüüdid on tuumaga, värvusetud, suhteliselt suured liikumisvõimelised rakud. Vereliistakud ehk trombotsüüdid- kõige väiksemat vererakud IMMUUNSÜSTEEM KAITSEB ORGANISMI Immuunsüsteemi tähtsamad rakud on lümfotsüüdid, mis kuuluvad leukotsüütide hulka. Harkeelund asub rinnaõõne ülaosas ja kontrollib ning mõjutab kehasiseseid kaitsereaktsioone. Valmivad lümfotsüüdid. Antikehad lümfotsüüdide valmistatud erilised kaitsevalgud
Veenilaiendid on jalgade pindmiste veenide laienemine Südame rütmihäired ja südameklapi rikked. Peatükk 8. Veri on vedel kude. Veri on vedel sidekude, mis ringleb veresoontes. Veri koosneb vereplasmast 55% ja selles hõljuvatest vererakkudest 45%. Vereplasma on peamiselt valkude vesilahus (90% on vesi), seal on ka teisi lahustunud mineraalsooli, toitaineid, hormoone, jääkaineid ja muid ühendeid. Vererakke on kolme tüüpi: punased vererakud (erütrotsüüdid), valged vererakud (leukotsüüdid), vereliistakud (trombotsüüdid). Hemoglobiin on valk, mis seob ja transpordib hapnikku, see rauda sisaldav valk annabki verele punase värvuse. PUNASED VERERAKUD EHK ERÜTROTSÜÜDID Ülesanne: hapniku transportimine kopsudest kudedesse, vähesel määral süsihappegaasi ära kandmine kudedest. Värvus: punane Kuju: kaksiknõgusad kettakujulised, ilma tuumata Liikumine: ei liigu
Kõige rohkem on punaseid vererakke, mis meenutavad välimuselt kaksiknõgusaid kettaid. Need on elastsed rakud, mis liiguvad ka peenemates veresoontes. Neil pole tuuma. Algses arengujärgus on küll tuum, kuid hiljem heidetakse see rakust välja. Punases luuüdis, moodustub neid koguaeg ka juurde.Hemoglobiin on valk, mis seob ja trantspordib hapnikku. See rauda sisaldav valk annabki verele punase värvuse. Valged vererakud on tuumaga, värvitud, suhteliselt suured liikumisõvimelised rakud. Neid on mitut tüüpi, igaüks täidab erinevaid ülesaneid. Põhi ül. On võidelda organismi tunginud võõrmikroobidega. Ühed aktiivsemad on ntks õgirakud, mis läbivad veresoone seina ja kogunevad mikroobide v võõrkehade ümber ja hakkavad neid hävitama, see tekitab punetuse ja tõuseb temp, tekib põletik. Põletikuga suureneb valgete vererakkude arv. Vereliistakutel puudub tuum, nad on vajalikud vere hüübimiseks
ja kopsuveenide südame vasakusse kotta. Kopsudes toimub venoosse muutumine arteriaalseks 18. Mis on veri ja milliseid ülesandeid see täidab? Veri on vedel sidekude, mis ringleb veresoontes. Ülesanded: jääkainete laialikandmine; organismi kaitse tagamine; organismi temperatuuri ühtlustamine; veri on organismis siduvaks koeks. 19. Millised rakke ja ained veri sisaldab? Punased verrakud e. erütrotsüüdid, valged vererakud e. leukotsüüdid, vereliistakud e. trombotsüüdid. Hemoglobiin. 20. Millised ülesanded on vereplasmal? Seal lahustuvad mitmed ühendid (nt. vesi, valgud, toitained, hormoonid). Kannab organismis laiali toitaineid ja viib kudedes moodustunud süsihappegaasi kopsudesse. 21. Kuidas toimub vere hüübimine? Vereliistakud liiguvad veresoone vigastuskohta ja nendest eralduvad ained, mis käivitavad keemiliste reaktsioonide ahela. Reaktsioonide lõpptulemusena tekib ühend fibriin.
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid