Astma KOK Kopsuturse Kopsupõletik Kopsuhaiguste diagnostika Visualiseerivad meetodid Röntgenülesvõtted kahes suunas (kopsud tumedad, põletikukolle või vedelik hele) CT Bronhoskoopia jt Kopsuhaigustele iseloomulikud sümptomid. Üldised sümptomid: Isutus Palavik Öine higistamine Muutused verepildis Spetsiifilised sümptomid: 4 Köha rögaerituseta e mitteproduktiivne köha Köha rögaeritusega e produktiivne köha Düspnoe e hingeldus Valu rindkeres Hingamissagedus Täiskasvanud inimese normaalne hingamissagedus 12-18 korda minutis Aeglustunud hingamine e bradüpnoe 10 ja vähem
· Väikse lainepikkuse, kuid kõrge sagedusega (10²° Hz) kiirgused. · Allikad UV, röntgenkiired, radioaktiivne kiirgus (radoon, kaalium-40), kosmiline ja maapinna kiirgus, · Oht lõhuvad aatomid ioonideks · Mõju sõltuvus kiirguse liigist ja energiast, kiirgusallika asukohast · Kahjustused deterministlik: juuste väljalangemine, nahapunetus, -põletus, oksendamine, muutused verepildis; stohhastilised: vähk, pärilikud toimed f. Mikrokliima · Soojuslik mugavus meeleseisund, kus ollakse soojusliku olukorraga rahul Ebamugavus ilmneb, kui mikrokliimat iseloomustavad parameetrid pole normis või seadmed on rikkis · Soojustasakaal olukord, kus organism püüab hoida oma tüvetemperatuuri konstantsena Sõltub välistest teguritest: temperatuur, õhuniiskus, õhu liikumis kiirus, soojusallikad;
Allikad – UV, röntgenkiired, radioaktiivne kiirgus (radoon, kaalium-40), kosmiline ja maapinna kiirgus, Oht – lõhuvad aatomid ioonideks Mõju sõltuvus – kiirguse liigist ja energiast, kiirgusallika asukohast Kahjustused – deterministlik: juuste väljalangemine, nahapunetus, -põletus, oksendamine, muutused verepildis; stohhastilised: vähk, pärilikud toimed f. Mikrokliima – Soojuslik mugavus – meeleseisund, kus ollakse soojusliku olukorraga rahul Ebamugavus ilmneb, kui mikrokliimat iseloomustavad parameetrid pole normis või seadmed on rikkis Soojustasakaal – olukord, kus organism püüab hoida oma tüvetemperatuuri konstantsena
4. tsütokineetiline analüüs- uurib erinevates rakkudes inimese kromosoom- ja genoommutatsioone 1. kromosoomide arvu 2. kromosoomide struktuur 3. Kasutatakse valgusmikroskoopiat. Uuritakse: 1. Vastsündinutel ja lastel -> leukotsüüte (neil on tuum!), neid uuritakse mitoosi metafaasis (kromosoomid värvitud) 2. eakatel inimestel (püsivad muutused verepildis)-> luuüdi rakke (tüvirakud) punasest luuüdist puusaluust, rindluust. 4. Uuringud teostatakse kas 1. vastavate analüüsiprogrammidega -> mikroskoobis avanev pilt skännitakse ja programm ütleb ära, millistes kromosoomides struktuurihälbed on 2. kromosoomistik mikroskoobis fotografeeritakse, antakse visuaalne hinnang Tsütokineetiline analüüs võimaldab kindlaks teha kromosoom- ja genoommutatsioone 5
põletik, kuid mitte nende lagunemine. Samuti võib ujupõie seintel täheldada veresoonte laienemist, vere valumeid ning tumedat pigmenti hemosideriini ladestisi. Selle haigusvormi korral haigestub tavaliselt 2030% tiigis olnud kaladest ja suremus ei ole suur. Tunnusteta haigusvormi korral ilmnevad sellele haigusele tüüpilised muutused vaid ujupõie seinte histoloogilises ehituses. Ujupõiehaiguse korral esineb kõrvalekaldeid ka verepildis: väheneb hemoglobiinisisaldus, pikeneb settereaktsioon ning on muutusi leukotsüütide valemis ja seerumi valgusisalduses. Diagnoos pannakse haiguse ägeda ja kroonilise vormi korral kliinilise pildi ja lahanguleiu alusel. Lahata tuleks vähemalt 50100 kala. Haiguse leviku tõkestamiseks kehtestatakse kalamajandis kitsendused. Sellises isolee ritud majandis kujuneb kaladel ujupõiehaiguse suhtes immuunsus ja aja jooksul haigus kaob
haigusvormi puhul esineb küll ujupõie seinte põletik, kuid mitte nende lagunemine. Samuti võib ujupõie seintel täheldada veresoonte laienemist, vere valumeid ning tumedat pigmenti hemosideriini ladestisi. Selle haigusvormi korral haigestub tavaliselt 2030% tiigis olnud kaladest ja suremus ei ole suur. Tunnusteta haigusvormi korral ilmnevad sellele haigusele tüüpilised muutused vaid ujupõie seinte histoloogilises ehituses. Ujupõiehaiguse korral esineb kõrvalekaldeid ka verepildis: väheneb hemoglobiinisisaldus, pikeneb settereaktsioon ning on muutusi leukotsüütide valemis ja seerumi valgusisalduses. Diagnoos pannakse haiguse ägeda ja kroonilise vormi korral kliinilise pildi ja lahanguleiu alusel. Lahata tuleks vähemalt 50100 kala. Haiguse leviku tõkestamiseks kehtestatakse kalamajandis kitsendused. Sellises isolee ritud majandis kujuneb kaladel ujupõiehaiguse suhtes immuunsus ja aja jooksul haigus kaob
sissetungi vastu Suurte kogukeha dooside toime Järgmises tabelis on loetletud toime, mis võib ilmneda kuni 10 Gy suuruste kogukeha dooside puhul. Ühekordne doos Toime (mGy) 0-250 Nähtavat kliinilist toimet ei ole. Hilistoime võib esineda, kuid on väga väikese tõenäosusega. 250-1000 Kerged nihked verepildis, mis hiljem kaovad iseeneslikult. Võimalik kerge iiveldus. Tõsisem kaugtoime on võimalik kuid ebatõenäoline. 1000-2000 Iiveldus, väsimus, võimalik oksendamine. Visalt paranev tsütopeenia. 2000-3000 Iiveldus ja oksendamine esimeselt päeval. Kahenädalane latentsiperiood, millele järgneb üldine
Terviseameti teavitamine. Ravimid Vt peatükki „Farmakoloogia“. Paratsetamool (nt Paramax) – tablett, küünal, siirup. Ühekordne doos täiskasvanutel 500 mg, kuni 4× päevas; lastel kehakaalu järgi, 10–15 mg/kg (orienteeruv reegel: < 10 kg 125 mg, 10–20 kg 250 mg, > 20 kg 500 mg suposiiti). Vastunäidustused: maksa- ja neerupuudulikkus, raseduse või imetamise ajal võib anda vaid üksikud korrad. Kõrvaltoime: harva allergiline reaktsioon, muutused verepildis. 366 Ibuprofeen (nt Ibumetin) – tablett, siirup. Ühekordne doos täiskasvanul 400 mg, kuni 3× päevas; lastele 5–10 mg/kg, kuni 3× päevas. Vastunäidustused: teadaolev allergia, seedetrakti haavandid, rasedus. Ebaselge põhjusega vereloomehäired, maksatsirroos. Raske südamepuudulikkus ja neeruhaigus. Kõrvaltoime: maotalitlushäired, suurtes annustes (2400 mg päevas) ja pikaajalisel kasutamisel tromboosi oht. Diclofenac (nt Dicloberl) – tablett, küünal, ampull.
annaabi.ee 
