Enne vereandmist peaks doonor olema piisavalt puhanud. Nädal enne vereandmist oleks soovitav hoiduda alkoholi tarbimisest. Vahetult enne vereandmist peab hoiduma suitsetamisest, et nikotiini verre sattumist ära hoida. Toit, mida doonor tarbib vereandmisele eelneval ja vereandmise päeval ei tohi olla liiga rasvane ning peab sisaldama piisaval hulgal vedelikku. Kindlasti tuleb 3 tundi enne vereandmist süüa. Kas vere andmine on ohutu? Võetav verekogus ei kahjusta doonori tervist, vere hulk taastub 24 tunni jooksul, rakulised osad 3 nädala jooksul. Kogu vereandmisel kasutatav materjal on ühekordseks kasutamiseks, seega on välistatud doonori nakatamine vere kaudu levivate viirustega. Vahe kahe vereandmise vahel peab olema vähemalt 60 päeva. Naised võivad verd anda kuni 4 ja mehed kuni 5 korda aastas. Miks peab vastama küsitluslehtedele enne vere andmist? Vereandmine peab olema ohutu nii
elundeid paigal (fibrillaarne ehk tihke sidekude- kõõlused, sidemed).Uueneb kudedest kõige kiiremini, täites haava paranemisel kahjustuskoha. 1 TOITEFUNKTSIOONIGA SIDEKOED 1.1 Veri Veri koosneb vedelast rakuvaheainest- vereplasmast- ja vormelementidest- erütrotsüüdid (punalibled), leukotsüüdid (valgelibled) ja trombotsüüdid (vereliistrakud). Täiskasvanud inimese verehulk on ligikaudu 7% keha massist, seega varieerub verekogus 4,5-6 liitri piires. Vere peamiseks ülesandeks on transport: viib kudedesse hapnikku ja toitaineid, eemaldab seal jääkaineid, kannab laiali hormoone. Tähtis on ka vere kaitsefunktsioon, tehes kahjutuks organismi sattunud tõvestavad mikroorganismid ja nende mürgid. Vereplasma koosneb 90-93% veest, 7-9% valkudest ning 1-3% teistest orgaanilistest ühenditest ja mineraalsooladest. Erütrotsüüdid on kaksikkumera ketta kujulised tuumata rakud. Nende arv 1 liitris veres
vereliistakud ehk trombotsüüdid ja valgelibled ehk leukotsüüdid. Kes võivad olla doonorid, vere andmise sagedus, veredoosid ● Doonor peab olema terve, vähemalt 50 kg kaaluv 18-65 aastane inimene, kes on Eestis elanud 1 aasta ● Vahe kahe vereandmise vahel peaks olema: -meestel vähemalt 60 päeva ja -naistel 90 päeva. Soovitavalt võivad naised verd loovutada 3 ja mehed 4 korda aastas. ● Võetav verekogus ei kahjusta doonori tervist. Plasma kogus taastub 24 tunni jooksul, rakulised osad kolme nädala jooksul. ● Üks veredoos on 450 ml ja protseduuriks kulub 5-10 minutit. ● Lisaks võetakse 20 ml verd laboratoorseteks analüüsideks http://www.donateblood.com.au/media-centre/student-info (03.12.14) Kuidas veenda inimest doonoriks tulema? ● Esmalt tuleks selgitada, et doonoriks olemine ei
kõrgem, parasümp. Toonuse korral madalam. Vastsündinu löögisagedus 120-140 kokkutõmmet minutis,. 1-2 110-120. 5a -95-100. 10-14a- 75-90, 15-18-65-75. Südame löögimaht on 1 süstoliga südamest väljapaisatav verehulk. Täiskasvanul keskm. 70 ml (sõltub inimese pikkusest, kaalust, treenitusest). Vastsündinul on löögimaht 2,5-3 ml. 1. Aastasel 10 ml, 7. Aastasel 23, 12 a 40 ml, 13-16 55-60 ml. 2 Südame minutimaht on verekogus, mida süda 1 minutiga välja pumpab. Minutimahu suurus võrdub löögimaht korda löögisagedus. Süda ei tühjene verest tsüstoli ajal kunagi täielikult. Südamesse jääb alati umbes 50-70 ml verd. Seda nim. südame jääkmahuks. Südame puudulikkuse nähud Rütmi kiirenemine tekib tsüonoos (naha ja limaskestade siniseks muutumine) hapniku kogus veres väheneb. Huuled, käed hingeldus koed ei saa piisavalt hapnikku, süda ei jõua nii palju verd pumbata
Toonus on tasakaalus. Sümp toonuse ülekaalu korral kõrgem, parasümp. toonuse korral madalam. Vastsündinu löögisagedus 120-140 kokkutõmmet minutis,. 1-2 110-120. 5a -95-100. 10-14a- 75-90, 15-18-65-75. Südame löögimaht on 1 süstoliga südamest väljapaisatav verehulk. Täiskasvanul keskm. 70 ml (sõltub inimese pikkusest, kaalust, treenitusest). Vastsündinul on löögimaht 2,5-3 ml. 1. Aastasel 10 ml, 7. Aastasel 23, 12 a 40 ml, 13-16 55-60 ml. Südame minutimaht on verekogus, mida süda 1 minutiga välja pumpab. Minutimahu suurus võrdub löögimaht korda löögisagedus. Süda ei tühjene verest tsüstoli ajal kunagi täielikult. Südamesse jääb alati umbes 50-70 ml verd. Seda nim. südame jääkmahuks. Südame puudulikkuse nähud · Rütmi kiirenemine · tekib tsüonoos (naha ja limaskestade siniseks muutumine) hapniku kogus veres väheneb. Huuled, käed · hingeldus koed ei saa piisavalt hapnikku, süda ei jõua nii palju verd pumbata
Vastsündinul on löögimaht 2,5-3 ml. 1. Aastasel 10 ml, 7. Aastasel 23, 12 a 40 ml, 13-16 55-60 ml. LÖÖGISAGEDUS löögi kokkutõmmete arv minutis. (60-80) Löögisagedus puhkeolukorras sõltub kas sümpaatilise ja parasümp. Toonus on tasakaalus. Sümp toonuse ülekaalu korral kõrgem, parasümp. Toonuse korral madalam. Vastsüninud löögisagedus 120-140 kokkutõmmet minutis,. 1-2 110-120. 5a -95-100. 10-14a- 75-90, 15-18-65-75. Südame minutimaht- verekogus, mida süda 1 minutiga välja pumpab. Minutimahu suurus võrdub löögimaht korda löögisagedus. Süda ei tühjene verest tsüstoli ajal kunagi täielikult. Südamesse jääb alati umbes 50-70 ml verd. Seda nim. südame jääkmahuks. SÜDAME RÜTMIMUUTUSED Osa südame rütmimuutusi on füsioloogilised, mis tekivad kas teatud vanuses või teatud füsioloogiliste tingimuste korral. 1. Hingamis arütmia sissehingamisel südame löögisagedus suureneb(kiireneb),
Süstoli lõpus vatsakeste müokard lõtvub, poolkuuklapid sulguvad ja hõlmased klapid avanevad. Veri voolab kodadest vatsakestesse ja diastoli lõpus viib kodade süstol vatsakeste täitumise lõpuni. Eelkoormus on vatsakeste täiterõhk diastoli lõpus, mis sõltub venoossest naasust südamesse. Suurem täiterõhk = südame lihaskiudude suurem venimine (teatud piirides) = suurem kokkutõmbejõud. Seda nimetatakse Frank-Starlingi seaduseks. Suurem verekogus vatsakestes = suurem kokkutõmbejõud. Suurem venoosne naase südamesse. Löögimaht sõltub ka rõhust südamele järgnevates veresoontes, s.t rõhust, mille vastu süda peab pumpama. See on järelkoormus. Suurem järelkoormus = väiksem löögimaht. 762 Väiksem rõhk südamele järgnevates veresoontes (teatud piirides toimuva veresoonte laienemise tõttu) = suurem löögimaht. Südametegevus
annaabi.ee 
