Mitmesuguseid sõnadest koosnevaid struktuure: sinine tass; suur soov võita; kiire kui välk Tere, tahan süstalt osta. - Palun, palun. - Kõige suuremat, ja kõige jämedama nõelaga! Suudlevad tudengid. Uskumatud seiklused soome-ugri ilmas. Kohviaur ja teeaur. Millised järgnevatest verbivormidest on finiitsed: elas, elatagu, elav, on elanud, elada, elaksin, ei ela? Leida tekstist (,,Lambapraad") finiitsed ja infiniitsed verbivormid. Süntaks uurib ennekõike kontekstivabu lauseid (mis sobivad paljudesse kontekstidesse, mõistetavad ka kontekstist lahus). Kontekstisidus lause: elliptiline, sõnajärg mitteneutraalne, tekstipartiklid jne. Tekstianalüüs, vestlusanalüüs. Grammatilised ja ebagrammatilised laused. Vrd: 1. Ma tahaksin taotleda õppelaenu 2. *Ma tahaksin taotleda õppelaen 3. Kas te ütleksite, kuidas saab õppelaenu? 4. ?Õppelaenu kas ütleksite te saab kuidas? 5. ?Õppelaenu kuidas?
koos murrete ja murrakutega. Lisaks võib uurida ka ühe inimese keelt. Sõna piiride määramise muudab raskeks ortograafia ning kokku- ja lahkukirjutamise reeglid. Näiteks paljastele jalgadele, paljaste jalgadega, paljasse jalga on kahe sõna paljas ja jalg erinevad sõnavormid. Aga paljajalu on iseseisev sõna, mis varem kirjutati lahku. Seega tekibki küsimus, kas kokkukirjutatud sõnad on liitsõnad ja kas kõik liitsõnad omaette sõnad, sest osad verbivormid kirjutatakse kokku, osad aga lahku: ärasaadetud kiri, ärasõitev rong, allakukkunud kivi, ära saata, ära sõitma, alla kukkudes. (Rätsep 2002: 4142) Tavalise kõneleja sõnakasutus Inglise keeletadlane Max Müller (18231900) arvas, et talupoeg teab umbes 300 sõna, kuid sellist seisukohta võib väga ekslikuks pidada ning seda saab lihtsa katse abil ka tõestada. Kui paluda inimesel nimetada kõik kodus olevad asjad, põllul, heinamaal, metsas; lugeda üles kõik taimed,
Seened puhastatud, võis alustada praadimist. Haaranud aiateibast, vinnas Juku end üles. kesksõna- ja mata-lühend järeltäiendina: Kont, osalt näritud, osalt närimata, käis käest kätte. määruslikud des- ja mata-lühendid, mille peasõna on lühendi algul: Ta oli mitu tundi nagu joovastuses olnud, suutmata millelegi mõelda. Kinnitades lubadust kuuma suudlusega, vaatas Gabriel Agnest tuliselt. o NB! Kaassõnastunud verbivormid hoolimata (millest), vaatamata (millele), alates (millest) ja lõpetades (millega), arvates (millest), võrreldes (millega) ei nõua koma ka lauselühendi algul: Võrreldes eelmiste aastatega on eksamitulemused paranenud. o Ühesõnalist des- ja mata-lauselühendit komaga ei eraldata: Sahisedes saabus sügis. Kangelane kargas kõhklemata kurjami kallale.
seda nõuab mõtteselgus: Mina olen 7) tuna- ja maks-lauselühendid on tema, Jaani sõber. Neile, sõpradele, harilikult komata: Pikast sõidust on juba räägitud. kurnatuna tegi autojuht avarii. 7) Üte eraldatakse alati muust lausest Otsustamaks tegeliku olukorra üle komadega: Tulge siia, poisid, ja pöördugem faktide poole. andke aru! 8) Kaassõnastunud verbivormid 8) Osa lauselühendeid: Ukse taga seisis hoolimata, vaatamata, alates ja väike poiss, seenekorv käes. Vili, lõpetades, arvates, võrreldes ei nõua osalt rõukudesse pandud, osalt koma ka lauselühendi algul: koristamata, jäi põllule vedelema. Võrreldes eelmiste aastatega on Teinud päevast päeva ühetoonilist eksamitulemused paranenud. tööd, kavatses ta puhkuse ajaks Kreekasse sõita
o se-imperfekt, nt jätse ‘jättis’; o vokaalilõpuline tud-partitsiip, nt kannettu ‘kantud’ (mujal Mulgis on tunnuseks –t); o minnu ‘mind’ vrd miut; o be-tunnuseline kaudne kv: saaBe ‘saavat’, teGeBe ‘tegevat’; Karksi ja Tarvastu (põhjaeesti mõjud alla 30%): o sõnavara häälikuliselt sarnane südaeestiga, nt linn, lõhki, õrs (Helmes liin, lahki, ors); partitiivis geminaadita mäGe, nizu (vrd mäkke, nissu); o p-tunnusega oleviku sg 3. p verbivormid, nt annap, eläp (vrs anD, eläs); o s(se)-lõpuline sisseütlev, nt kamBrize; o sõnavara põhjaeestipärane, nt kask, koer, kukk (vrd kõiv, peni, kikas); 12 Paistu, Halliste, Põhja-Tarvastu (rohkem kui 30%): o veel rohkem ühisjooni südaeesti naabermurrakutega, nt geminaadita oli, tuli, pani;
GS = TS teema Olemasolulause e. Selles klassis on targad lapsed / tarku lapsi eksistentsiaallause Täna sajab lund Tulemuslause Poisist kasvas mees 7. Mis osadest võib koosneda liitöeldis? Liitvormid on verbi täis- ja ennemineviku vormid, mis koosnevad abiverbi olema pöördelisest vormist ja põhiverbi mineviku kesksõnast ja eitavad verbivormid, mis koosnevad eitussõnast ei; ära, ärge, ärgu, ärgem ja põhiverbist 8. Mis on olulisemad öeldise leksikaalsed kategooriad? 1. AGENTIIVSUS (helistama) olemasolev teadlik agent mitteagentiivsus (helisema, sarnanema). Helista! *Helise! *Sarnane oma isaga! 2. TRANSITIIVSUS (helistama, säilitama) verbiga saab olla patsient intransitiivsus (helisema, säilima). 3. TEGEVUSLAAD:
vaja komaga eraldada: Uhke Liisi käib alati nina püsti. Kukk laulab rind õieli. 2. tuna- ja maks-lauselühend tuleks komaga eraldada ainult siis, kui mõtteselgus seda nõuab. Harilikult komata: Kurnatuna pikast sõidust ~ pikast sõidust kurnatuna tegi autojuht avarii. Otsustamaks tegeliku olukorra üle pöördugem faktide poole. 3. Kaassõnastunud verbivormid hoolimata (millest), vaatamata (millele), alates (millest) ja lõpetades (millega), arvates (millest), võrreldes (millega) ei nõua koma ka lauselühendi algul: Võrreldes eelmiste aastatega on eksamitulemused paranenud. 9. lauselaiendid muidugi, mõistagi, tõtt öelda, teadagi, tõepoolest, muide, tõesti, esiteks jms ainult juhul, kui nad on lause algul ja neile ei järgne vahetult öeldisverb, vrd nt Midagi kindlat väita on mõistagi veel vara
annaabi.ee 
