soodustamiseks · Mootori ja jõuülekande sujuv ühendamine, et kohaltvõtt toimuks võimalikult sujuvalt · Jõuülekande lülide kaitse ülekoormuse eest Siduri tööprotsess Sidurit on vaja selleks, et mootor pöörleb koguaeg aga auto rattad ei tohiks koguaeg pöörelda, kui seda ei vajata. Siduri töö seisnebki selles, et kui tahetakse auto seisma jätta, ei sureks mootor välja. Selleks ongi vaja veorattad kuidagi mootorist lahti ühendada. Sidur lubab sujuvalt ühendada pöörleva mootori ja mittepöörleva jõuülekande, kontrollides nendevahelist libisemist. Hõõrdsiduri põhiosad · Hooratas · Siduriketas Tavasõiduauto siduriketas Kiirendusautode siduriketas · Sidurikorv · Lahutusmuhv Hõõrdsiduri koost lahtilõigatuna A cutaway view of a clutch assembly, three finger type. Image courtesy of McLeod Industries. Kuidas sidur lahutatakse ?
Liiklusohutus Auto liikumist mõjutavad tegurid Veojõud - mõjub veorataste ja tee kokkupuute punktis ning paneb auto liikuma . Veojõu allikaks on mootor . Veojõudu saab reguleerida juht: Ø Muutes mootori pöördemomenti (gaasipedaali vajutamisega) . Ø Muutes käigukasti ülekandearvu (käikude vahetamisega). Veojõu abil tasakaalustatakse kõik liikumist takistavad jõud , nagu veere -, õhu -ja tõusutakistus , inerts Kui veorattad hakkavad kohapeal ringi käima, on veojõud ületanud veorataste ja teepinna vahelist haardejõudu . Haardejõud - sõltub veorattale langevast massist ja haardetegurist. Haardetegur - iseloomustab auto rataste ja teekatte vahelist haardumist. See näitab , kui suur on libisemise tekitamiseks vajaliku jõu suhe auto kaaluga . Tee olukorda iseloomustavad haardeteguri väärtused . Auto peatumisteekonnad meetrites 1-sek. reageerimisaja puhul. Tee olukorda iseloomustavad haardeteg.
Amortisaatori talitluse aluseks on õli voolamisel tekkiv takistus. Kui auto vedru kokku surutakse, siis amortisaator lüheneb ja kolb lükkab õli läbi klappide, millest tekib vastupanu. Liikumine on veel raskem siis, kui amortisaatorit pikemaks venitatakse. Sel juhul takistavad klapid silindri täitumist õliga. Korras amortisaatoril puudub tühikäik. Rattad ja roomikäitur. Traktoritel võivad esi- ja tagarattad olla erineva suurusega. Sõltuvalt otstarbest võivad rattad olla: · Veorattad · Tugirattad · Juhtrattad Veorattad võtavad vastu jõuseadme pöördemomendi ning jõud ja momendid sildade ja toetuspinna vahel. Tugirattad võtavad vastu sildade ja tugipinna vahelisi jõude ja momente. Juhtrattad on ühenduses rooliga, tagavad liikumissuuna muutuse. Traktori rattal võib üheaegselt olla mitu ülesannet: · Toetavad · Juhitavad · Vedavad Traktoreid, millel on esirattad ka vedavad, nimetatakse täisveoga traktoriteks.
Lühiajaline mootori ja jõuülekande lahti ühendamine põhiliselt käiguvahetuse soodustamiseks Mootori ja jõuülekande sujuv ühendamine, et kohaltvõtt toimuks võimalikult sujuvalt Jõuülekande lülide kaitse ülekoormuse eest Siduri tööprotsess Sidurit on vaja selleks, et mootor pöörleb koguaeg aga auto rattad ei tohiks koguaeg pöörelda, kui seda ei vajata. Siduri töö seisnebki selles, et kui tahetakse auto seisma jätta, ei sureks mootor välja. Selleks ongi vaja veorattad kuidagi mootorist lahti ühendada. Sidur lubab sujuvalt ühendada pöörleva mootori ja mittepöörleva jõuülekande, kontrollides nendevahelist libisemist. 1.2 Hõõrdesiduri põhiosad · Hooratas · Siduriketas Tavasõiduauto siduriketas Kiirendusautode siduriketas Sidurikorv Lahutusmuhv Kuidas sidur lahutatakse Juht vajutab siduripedaali. Siduripedaal kas tõmbab siduritrossi abil sidurikojas asuvat
on vahemikus 70...250 kPa. Väiksemat rõhku kasutatakse põllutöödel ja suuremat transporditöödel. Mulla tallamist saab vähendada, kui kasutatakse põllutöödel topeltrehve. Paljudel traktoritel on rataste jooksulaius muudetav. Oluline on see vaheltharimistöödel, sest seal määrab rataste jooksulaiuse taimeridade asetus. Klassikalistel traktoritel on ees läbimõõdult väiksemad juhtrattad ja taga suure läbimõõduga veorattad. Kui esimesed rattad ka veavad, siis öeldakse, et traktor on vedava esisillaga. Jõuülekanne vedavasse esisilda võetakse käigukastist. Esisild ei ole koguaeg vedav, vaid lülitatakse sisse vajadusel. See lülitus võib toimuda automaatselt või käsitsi. Automaatjuhtimisel lülitub esisild sisse siis, kui tagumised veorattad hakkavad nühama
täiendavatemehhanismiderakendamisek sjajuhtimiseks; · madalrõhuahel (p = 20 bar, Q = 30 l/min) - power-shift jõuülekande, käitusvõllijadiferentsiaalilukustusejm.lü litamiseks; · õlitussüsteemiahel (p = 3...5 bar) 99. Jõudude paigutus veorataste koormamisel Veoratastemehaanilinekoormamine Koormuri eesmärk on suurendada traktori haardekaalu, st veoratastele mõjuvat koormust, mis suruvad veorattad pinnasesse. Koormuri liik lähtuvalt jõuallikast: a) mehaaniline; b) hüdrauliline 100. Riputussüsteemi juhtimissüsteemi tüübid Riputussüsteemimehhaanilinejuhtimine (MHR) Riputussüsteemielektroonilinejuhtimine (EHR) 101. VAZ-21011 kolvisõrme telgnihkumise tõkestusviis Rõngasseib/tõkestusseib 102. Arvuta Vc, kui on teada: i = 4 sil., = 10 ja i×Vh = 1600 cm3
torustikku. Pumpades toimub hüdromootoritega vastupidine protsess - neis muundatakse mootoritelt saadud mehaaniline energia vedeliku hüdroenergiaks. Erigrupi moodustavad hüdroülekanded ,mida kasutatakse mehaanilise energia ülekandmiseks või selle muundamiseks vedeliku abil (hüdrosilindrid ,hüdroajamid) ja hüdrokiirendid , mis panevad vedeliku reaktsioonjõu abil liikuma vedelikku asetatud tahked kehad ( laevakruvid, rataslaeva veorattad ). Tööpõhimõtte järgi eristatakse hüdraulised masinad: - rotatsioonmasinaid ( tsentrifugaalpumbad , hüdroturbiinid jne.) , - kolbmasinad (kolbpumbad jne.) . Pump on seade vee või muu vedeliku liikumapanemiseks ( tõstmiseks madalamalt tasemelt kõrgemale , edasitoimetamiseks mõõda torustikku ). Kasutusala ja otstarbe järgi liigitatakse laevapumbad : jahutuspumbad , kuivatuspumbad, tuletõrjepumbad jt.. Pumbatava vedeliku järgi: vesi, õli , hape, jt. .
annaabi.ee 
