ole seaduses nimetatud, näiteks stivideerimisleping. Viimasel juhul võetakse vaidlusaluse küsimuse lahendamisel aluseks see VÕSis nimetatud lepinguliik, millele vaidlusalust lepingu osa saab allutada. Näiteks võib transpordileping sisaldada üheaegselt nii ladustamise, tollimise kui ka vedamise kohustust. Lepinguvabaduse printsiibist tulenevalt ei pea pooled muretsema sellepärast, et vedu oleks eraldi reguleeritud veolepinguga ja ladustamine ladustamislepinguga. VÕSi teisest olulisest printsiibist, dispositiivsuse põhimõttest lähtuvalt ei pea teenuse osutaja ja teenuse tellija muretsema sellepärast, et lepingu tingimused oleksid VÕSi sätetega kooskõlas. Dispositiivsuse põhimõte tähendab, et seaduses sätestatust võivad pooled lepinguga alati kõrvale kalduda. Välja arvatud juhul, kui VÕSis on konkreetselt sätestatud, et kõrvalekaldumine pole lubatud
Ants keeldus leppetrahvi maksmisest. Ants kirjutas, et tema jaoks on sellised reeglid üllatuslikud. Ta ei näinud neid mitte kuskil. Samuti ei ole sellised keelud ja kohustused normaalsed. Ülesanne: hinnake, kas eeskirja p 10.2.1., mille alusel Elron leppetrahvi nõuab, on tüüptingimus, saanud lepingu osaks ning kehtiv. 10.2.1. Reisija poolt veoeeskirja punktides 7.2. ja 7.3. sätestatud nõuete täitmata jätmise korral on rongipersonalil õigus vormistada leppetrahv veolepinguga võetud kohustuste täitmata jätmise kohta summas kuni 40 EUR või reisija rongist kõrvaldada, olenemata sõidupileti olemasolust. Elron ei hüvita reisijale rongist kõrvaldamise korral sõidupileti maksumust. Elron ei hüvita reisijale kahju, mis on reisijal tekkinud veoeeskirjas ettenähtud alustel rongist kõrvaldamise tõttu. Hüpotees: Elroni eeskirja p 10.2.1 on kehtiv tüüptingimus (VÕS § 35), saanud lepingu osaks (VÕS § 37) ning ei ole tühine (§ 42). 5
võimalik tarnida nii raudteel, maanteel kui ka merel. Antud meetod vähendab kauba käsitlemisaega ja kulu ning tõstab turvalisust, vähendab kauba kadu ja kahjustumist ning võimaldab kiiremat transporti. Transpordi õiguslikud asjaolud Vastutuse piirmäärad transpordiliigiti- CMR konventsiooni põhisätted (kauba kahjustumine, kaotsiminek, hilinemine)- Rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsioon. Veolepinguga kohustub üks pool teise poole ees vedama veost lähtekohast sihtkohani ja andma selle üle saatjale. Veo tellija kohustus on maksta selle eest. Tihti ka kolmandad pooled. Kaotsiminek: Kui vedaja on vastavalt käesoleva konventsiooni sätetele kohustatud hüvitama kauba täieliku või osalise kaotsiminekuga tekkinud kahju, siis hüvitamisele kuuluva summa suurus määratakse kindlaks kauba veoks vastuvõtmise kohas ja ajal kehtiva kauba maksumuse aluse
valik tüüpe erinevate vedude jaoks, saab kasutada nö ajutise laona Transpordi õiguslikud asjaolud Kiisler ptk 8 lk 259-262 Vt ülesanded seminarist Märksõnad: vastutuse piirmäärad transpordiliigiti, CMR konventsiooni põhisätted (kauba kahjustumine, kaotsiminek, hilinemine), EEA üldtingimused, mida reguleerib ADR, mida reguleerib AETR) CMR - Rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsioon Veolepinguga kohustub üks pool teise poole ees vedama veost lähtekohast sihtkohani ja andma selle üle saatjale. Veo tellija kohustus on maksta selle eest. Tihti ka kolmandad pooled. Piiratud vastutus – ei pea vastutama täies ulatuses kahju eest. Kindlaks määratud kaalude ja asjade järgi pask Reklamatsioonide (kaebuste) esitamise lühikesed tähaajad – kui veoklient tahab olla bitch ja kaevata, siis peab olema kirjalik kaebus ka. Vot tak. Märge peab olema tehtud kauba vastuvõtul
veoks sihtsadamasse ostja maal. Seetõttu on levinud väärarusaam, et sihtsadamas toimubki kauba tarne. CFRi puhul toimub tarne (riski üleminek) nii nagu FOB puhul, so hetkel, kui kaup ületab lähtesadamas laeva reelingu. Seega tegelikult on kogu laevaveo ajal kauba kadumise ja kahjustamise risk ostja kanda. Tarne kuupäev on kauba laadimise kuupäev lähtesadamas, mitte kauba sihtsadamasse jõudmise kuupäev. Tegelikult on CFR sama, mis FOB koos veolepinguga sihtsadamani. Müüja kannab kõik kulud, mida katab vedajaga sõlmitud veoleping. Kui veoleping näeb ette kauba lossimise sihtsadamas, on see müüja kulu. Kui veoleping ei kata kauba lossimist, on kauba mahalaadimine sihtsadamas ostja kulu. CFRi saab kasutada ainult klassikalisel laevaveol, kui kaupa lastitakse/lossitakse üle reelingu. Rorolaevade puhul pole CFRi kasutamine asjakohaneja õigem oleks kasutada tarneklauslit CPT.
Ostjal tekivad nõuded. Tarbijalemüügi puhul kehtivad erisused § 209 lg 4 3 ja 4 lause. Lepingu täitmise kulud: poolte kohustused ning lepingu täitmise kulude kandmine- üldpõhimõte § 90, millised kulud kaasnevad müügilepingu täitmisega; üleandmiskohustuse täitmisega seotud kulud: § 215 lg 1 Üleandmise kulud § 209 lg-s 4 nimetatud üleandmisviiside puhul § 215 lg 2 o § 209 lg 4 2 lause: kas müüja peab kandma veolepinguga seotud kulud ise või võib seda ostjalt nõuda? Kui asja üleandmise koht on kokku lepitud müüja juures ning ostja soovib kaupa saada enda kätte, siis saab müüja nõuda lisaks veotasu. Erisused tarbijalemüügi korral § 215 lg 3 Omandi üleandmise kohustus Omandi üleandmise kohustuse all tuleb mõista kõiki neid toiminguid, mida müüja peab tegema, et võimaldada müüdud asja omandi üleminekut ostjale.
Kliendile garanteeritav veoteenus, mille puhul antakse kliendile lubadus toimetada kaubad koha- le kokkulepitud ajaks. Hilinemise korral ei esita vedaja kliendile arvet ehk klient saaks justkui veoraha tagasi. Vedajaga on lepitud kokku ajalubadusega sõiduplaan ehk vedaja on võtnud endale veolepinguga kohustuse toimetada veos sihtkohta kokkulepitud ajaks. Hilinemise korral loobub vedaja veoraha nõudest ehk teostab sisuliselt tasuta veo. Võimalik, et kokku on lepitud ka täien- davad sanktsioonid vedaja suhtes, kuid rahvusvahelise tava kohaselt piirdutakse veorahast loobu- Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR misega
annaabi.ee 
