(labaratooriumid, töökojad jne). Abiruumide ligikaudne vajadus on ära märgitud Tabelis 1. [1] Tabel 1. Ruumide ventilatsioon ja soojavarustus Ruumid kus inimesed töötavad pikemat aega peavad olema ventileeritavad ja soojad. Mahutite ja seadmete ruumis peav ventilatsioon tagama suhtelise niiskuse alla 70%. Niiskus ei tohi kondenseeruda isegi kõige külmematele pindadele. Kemikaali- ja kloorilaos ning annustuskohtadel peavad olema spetsiaalsed ventilatsiooniseadmed. Ruumide kaupa sisekliima näitajad on nädatud Tabel 2. Tabel 2. [1] Ehitustööde kvaliteet Puhastusseadmed tuleb projekteerida ja ehitada kasutusajaga 30-50 aastat. Ette on nähtud, et puhastusseadmed töötavad ööpäevaringselt siis on lubatud ainult vaid mõnetunnised töökatkestused seadmetel ja puhastusjaama ruumides. Sellest tulenevalt peavad olema tööde kvaliteet kõrge. Kõigi
teadlik selles Füüsikalised ohutegurid Ettepanekud Oht Esinemiskoht, Ohustatud Riskitase ja soovitused iseloomustus isikud 1.Müra Klientide kõned, Klienditeenindajad I (madal) - muusika, kassa ventilatsiooniseadmed 2. Mikrokliima Talvel jahe Klienditeenindajad I(madal) Et teenindajad ei a) Optimaalne külmetaks, siis õhutemperatuur muretseda b) õhuniiskus soojapuhurid ja kuna oleme
või suitsu, tundes harjumatuid lõhnu ja enesetunde halvenemist (iiveldust, silmade ärritust jms) ning märgates päästesõidukeid. 1.4 Kuidas käituda ohtlike ainetega seotud õnnetuse korral? 1. Väljas viibides liigu risti tuule suunaga õnnetuspaigast ja ohualast kaugemale kattes oma nina ja suu rätikuga. 2. Mine lähimasse hoonesse, võimaluse korral hoone keskele ja kõrgeimale korrusele. 3. Sulge korralikult uksed ja aknad ning kõik ventilatsiooniseadmed ja tuulutusavad. 4. Kustuta tuleasemed kaminates ja/või ahjudes ning sulge siibrid. 5. Autos olles sulge uksed ja aknad, lülita välja ventilatsioon ning sõida lähima hooneni ja varju. 6. Teavita ning abista naabreid ja lähedalasuvaid kaaskodanikke. 7. Lülita sisse Vikerraadio (vaata sagedusi) või Raadio 4 (vaata sagedusi) või telekanal ETV ja kuula seal antavaid käitumisjuhiseid! Informatsiooni saad ka www.rescue.ee ja päästeala infotelefonilt 1524 8
Õlivahetustööriistad Õlifiltri tangid, õlifiltri võti, õlivahetuskanister, vana õli vaakumkoguja, õlipüstol, õlipumbad Tungrauad, pressid, kraanad Hüdropress, garaazikraana, tungraud, pukk, silindertungrauad, agregraaditungrauad, hallitungrauad, bussimootorite tõstuk, mootoripukk, lükketungrauad, pukseerimistungrauad, sillatõstuk, tross-tali,. Autokere taastamisseadmed Keretungraud, hüdrosüsteemi pump, keretööde tõstuk, rattavanker Autotöökoja ventilatsiooniseadmed Heitegaasivoolik, kummiotsik klambri ja sulguriga Garaazitõstukid Kanalitõstuk, käärtõstuk, mootorrataste tõstuk, põrandasisesed tõstukid, posttõstukid Garaazi eriseadmed Rattakäru, lamamisalus Amordivahetus Golf 2/3 Tungraudasid kasutatakse auto üles tõstmiseks ja ka toestamiseks. Tõkiskingad on vajalikud selleks, et ülestõstetud auto veerema ei hakkaks (kui kasutada on tõstuk, siis neid vaja ei lähe). Veljevõtit kasutatakse rattamutrite lahtikeeramiseks
töötajate arvu ruumis, töötajate füüsilist koormus, tööruumi suurust, kasutatavate seadmete arvu ja spetsiifikat ning tehnoloogilise protsessi iseloomu. Kui tööprotsessis eraldub töötaja tervist kahjustada võivaid ohtlikke aineid või tolmu, tuleb tööruum ja töötamiskohad varustada väljatõmbeventilatsiooniga. Igasugune sade või mustus, mis võib õhu saastamisega seada otsesesse ohtu tervise, tuleb viivitamatult kõrvaldada. Ventilatsiooniseadmed ei tohi oluliselt suurendada töökeskkonna mürataset. Kasutatav ventilatsioonisüsteem tuleb hoida töökorras ning see ei tohi põhjustada tõmbetuult 6. Valgustus töökohad ja -ruumid peavad olema piisavalt valgustatud. Valgustus peab olema piisav, et võimaldada ohutu töö ja liikumine. Vajaduse korral tuleb tagada kohtvalgustus nii töökohtadel kui ka liikumisteede ohtlikes kohtades. Valgustus ja valgustid ning valgustite paiknemine peavad olema
Müra kahjuliku toime ennetamise üldpõhimõtted vähendada müraga kokkupuudet, kõrvaldada müraallikas, valida võimalikult madala müratasemega töövahendid ja meetodid, puhkepausi aja tuleks viibida müra vabas keskkonnas, kasutada isikukaitsevahendeid jne. Farmatseudi töökoha müraallikad + ennetamissoovitused Klientide teenindamine/suhtlemine – teha puhkepause müravälises keskkonnas. Ventilatsiooniseadmed – vent. isoleerimine, ümbritsemine tõketega. Töökeskkonnaväline müra (nt apteegi asukoht kaubanduskeskustes) – apteegi isoleerimine ja kaiste – paksud seinad, heliisalatsioon. VIBRATSIOON - tahke keha võnkumine. Üldvibratsioon - mehhaaniline võnkumine, mis kaldub üle töötaja kehale. Kõige halvemini talutakse 4-8Hz- unisus, lihasväsimus, rindkere valud. Kohtvibratsioon - mehhaaniline võnkumine, mis kandub üle töötaja kätele
7221 ribid ja paigaldus Katlamajad, soojussõlmes, 723 boilerid Boiler 200 l, koos pumbaga 1 tk 18,0 1072,93 234,0 1276,93 7231 ja paigaldusega Tabel 1: Detaileelarve jätk [2] Paisupaak, koos 1 tk 20,0 59,0 247,0 325,0 7232 ühendustega ja paigaldamine 7233 Küttesüsteemi ringluspump 1 tk 10,0 147,0 130,0 277,0 724 Ventilatsiooniseadmed 0 Ventilatsiooniagregaat 1 tk 19173,5 19173,5 7241 DV40 306 SV119173.50 725 Ventilatsioonitorustikud 600 jm 0,4 0,8 5,2 3600 73 Tuletõrjevarustus 734 Tulekustutusseadmed 7341 Tulekustutid 9 tk 230 2070 74 Elektripaigaldis 741 Elektri peajaotussüsteemid
soovitav kustutussüsteemi paigaldada, varustatakse automaatse tulekahjusignalisatsiooni ja tulekahju teatenuppudega. Tulekahju signalisatsioonisüsteemis kasutatakse üldjuhul suitsuandureid. Palgi- ja saematerjali ladustamise platsidele tuleb paigaldada tulekahju teatenupud vahemaaga mitte üle 150 m. Automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi rakendumisel peavad ehitise ventilatsiooniseadmed automaatselt seiskuma. SUITSUTÕRJE Ehitistel peab olema suitsu eemaldamise võimalus. Üldjuhul eemaldatakse suitsu loomuliku tõmbega akende ja uste kaudu või katuslaes paiknevate suitsuluukide abil. Kui suitsu eemaldamine loomuliku tõmbega ei toimi rahuldavalt, peab selle asendama sundergutusega suitsueemaldusseadmega. Ruumid, pindalaga üle 1600 m2, tuleb jaotada suitsutõketega suitsutsoonideks. Suitsutõketena
Ventilatsioonisüsteemi planeerimisel tuleb arvesse võtta töötajate arvu ruumis, töötajate füüsilist koormust, tööruumi suurust, kasutatavate seadmete arvu ja spetsiifikat ning tehnoloogilise protsessi iseloomu. Vajaduse korral tuleb ette näha sundventilatsioonisüsteemid ja tagada nende regulaarne hooldus, kui tööprotsessi käigus eraldub töötaja tervist kahjustada võivaid aineid või tolmu. Ohtlike ainete sisaldus töökeskkonnas ei tohi ületada kehtestatud piirnorme. Ventilatsiooniseadmed ei tohi oluliselt suurendada töökeskkonna mürataset. Õhu liikumiskiirus peab olema vahemikus 0,1 0,4 m/s (TKNE-5/1995) Suhteline õhuniiskus peab olema vahemikus 40 60 % (TKNE-5/1995) 9. TEMPERATUUR Tööruumide temperatuur peab tagama mugava mikrokliima ja olema sobiv tööülesannete täitmiseks. Vajadusel tuleb tööruumid varustada kohaliku kütte- ja jahutussüsteemiga või äärmisel juhul tagada töötajate jaoks kaitseriietus ja puhkeruumid.
Müra. Intensiivsest seakasvatusest pärinev müra võib osutuda probleemiks, kui sigalad asu- vad elurajoonide läheduses. Sigala siseselt võib pidev kõrge müratase vähendada sigade heaolu ning põhjustada toodangutaseme langust, samuti mõjuda negatiivselt personali tervi- sele. Seetõttu on mõistlik määrata sigala sektsioonides müratase. Müra teke sigalates lähtub: loomadest (liikumine, häälitsemine vms), lauda konstruktsioonist, pidamisviisist (ventilatsiooniseadmed vms), söötmisest (söötade segamine, -jaotamine), sõnniku käitlemisest (sõnniku eemaldamise seadmed). Sigade pidamise ruumis või ehitises tuleb vältida pidevat mürataset, mis ületab 85dBa. samuti ei tohi tekitada äkilist müra. Valju müra tekitavad mehhanismid, nagu söödaveski, tuleks paigutada nii, et selle töötamine sigu ei häiri. Süsinikoksiid (CO) (vingugaas) on värvuseta ja lõhnata mürgine õhust kergem gaas. Tekib
susega (kuni 50 luksi). Müra. Intensiivsest seakasvatusest pärinev müra võib osutuda probleemiks, kui sigalad asuvad elurajoonide läheduses. Sigala siseselt võib pidev kõrge müratase vähendada sigade heaolu ning põhjustada toodangutaseme langust, samuti mõjuda negatiivselt personali tervisele. Seetõttu on mõistlik määrata sigala sektsioonides müratase. Müra teke sigalates lähtub: loomadest (liikumine, häälitsemine vms), lauda konstruktsioonist, pidamisviisist (ventilatsiooniseadmed vms), söötmisest (söötade segamine, -jaotamine), sõnniku käitlemisest (sõnniku eemaldamise seadmed). Sigade pidamise ruumis või ehitises tuleb vältida pidevat mürataset, mis ületab 85dBa. samuti ei tohi tekitada äkilist müra. Valju müra tekitavad mehhanismid, nagu söödaveski, tuleks paigutada nii, et selle töötamine sigu ei häiri. Süsinikoksiid (CO) (vingugaas) on värvuseta ja lõhnata mürgine õhust kergem gaas.
· muudest tulekahjuga kaasneda võivatest juhtudest (näiteks hooned). Koduses majapidamises: · lülita sisse raadio (soovitatavalt patareidega) ning seadista see kohalikule raadiokanalile, võimaldamaks saada operatiivset informatsiooni metsatulekahju leviku kohta. · vii ära süttimisohtlikud esemed (näiteks aiamööbel ja küttepuud) või kata korralikult kinni (võimalusel kasta kaetud kohad märjaks). · sule aknad ja uksed ning ventilatsiooniseadmed (vähenda tuuletõmmet majas). · sule kõik gaasiseadmed (soovitavalt peaventiil). · jälgi, kas suitsu on imbunud tubadesse (vajadusel tihenda aknaid ja uksi märgade kaltsudega). · väärtesemete (mis ei karda vett) peitmiseks kasuta ämbreid, vanne või basseine (et vältida esemete kokkupuutumist veega, kasuta veekindlaid hermeetilisi kotte uputa raskusega)."51 51 www.rescue.ee/19671. (15.02.2011). Tekkepõhjused
Tonaalne kui selle sagedusspektris esineb selgelt eristatav diskreetne heli Müraallikad Tööstusettevõtted ja töövahendite kasutamine Transpordivahendid Elamis- ja puhkealal tekkiv müra Elamutes ja avaliku kasutusega asutustes tekkiv müra Tekkeviisilt jaotatakse Mehaaniline tahke keha hõõrdumise või löögitoimel Aerodünaamiline gaasi või õhu liikumisel, kui rõhk või liikumise suund järsult muutub (sisepõlemismootorid, ventilatsiooniseadmed, sireenid jms) Müra kahjulik mõju Müra kahjulikkus oleneb müratasemest, sagedusest, iseloomust (püsiv, katkendlik või impulssmüra), toimeajast, inimese individuaalsetest omadustest. Kauakestev müra tekitab kuulmislangust ja rohkem kui 80 dB-ne müra põhjustab pikkamööda püsiva kuulmishäire. Müra toime sõltub nii müra kestuse ajast kui ka müra intensiivsusest. Müra mõju on kumulatiivne. Müra põhjustab organismis nii psüühilisi kui ka füüsilisi häireid
annaabi.ee 
