Eesti Omavalitsus märtsis 1943 välja noormeeste sundvärbamise ja osalise mobilisatsiooni. Sundvärbamise ja mobilistasiooni tulemusel kasvas leegionäride arv 1944aasta alguseks 11 000 meheni ja neist moodustati 20.Eesti SS-diviis. 1943a. saadeti leegioni esimene allüksus- pataljon Narva-rindele. Populaarseks muutus mobilisatsiooni ealiste meeste seas põgenemine Soome,sest paljud neist kes ei tahtnud tõmmata selga Saksa mudrit, olid valmis võitlema Punaarmee vastu ja kaasa aitama vennasrahva vabadusvõitlusele. Soomepoiste vaimseks juhiks sai Talpak. 1941a võitles Venemaa pinnal sakslaste vastu EV sõjaväe baasil moodustatu 22.territoriaalne laskurkorpus. 1942a formeeriti Uuralites 8.Eesti laskurkorpus, millesse kuulus 27000 meest.
1944 aasta alguseks 11 000 meheni ning neist moodustati 20. Eesti SS-diviis. 1943 aasta suvel saadeti leegioni esimene allüksus pataljon Narva - rindele. Sundmobilisatsioonid Saksa armeesse tekitasid eestlaste seas pahameelt ja soovi toimuvast kõrvale hoida. Eriti populaarseks muutus meeste põgenemine Soome, sest paljud neist, kes ei tahtnud tõmmata selga Saksa mundrit, olid valmis võitlema Punaarmee vastu ja aitama kaasa vennasrahva vabadusvõitlusele. Soore armeega liitunud eestlaste soomepoiste vaimseks juhiks sai Suvesõjas silma paistnud kapten Karl Talpak, kes oli ise esimeste Soome siirdunute hulgas. Kokku teenis Soome armees umbes 3500 eestlast. Umbkaudu paarkümmend tuhat eestlast osales Teises maailmasõjas ka Punaarmee poolel. Eesti Vabariigi sõjaväe baasil moodustatud 22. territoriaalne laskurkorpus, kuhu kuulus sõja puhkedes umbes 7000 eestlast
Kuigi vormiliselt jäi iseseisvus püsima, muutus Eesti NSV Liidu protektoraadiks ning Eesti välispoliitika muutus sõltuvaks idanaabrist. Vähenes suhtlus lääneriikidega, kuid suurenes baltiriikidega, kes olid samas olukorras, suurenes ka NSV Liiduga. Eesti välispoliitika olukorda tegi keerulisemaks Talvesõda. Rahvas oli Soome poolt, kuid Eesti pidi säilitama neutraliteedi. Salaja korraldati korjandusi soomlaste toetuseks ning paljud mehed läksid salaja üle lahe, et aidata kaasa vennasrahva võitlusele. Avaldati ka Soomele luureandmeid Punaarmee kohta. Oluliseks sündmuseks oli baltisakslaste lahkumine-Ida ja Kesk-Euroopas elavad saksa rahvusgrupid paigutatakse ümber Saksamaale. See tugevdas kuuldusi Balti riikide Moskvale mahamüümise kohta. Eesti okupeerimine *Aega, mil maailma tähelepanu koondus Lääne-Euroopale, kasutas Moskva selleks, et valmistuda Baltiriikide okupeerimiseks. Alustati suhete tervdamisest:Balti riike süüdistati baaside lepingu rikkumises
Eesti ja Soome poliitilised valikud 1939-1944. Millega on võimalik seletada lõpptulemuse erinevus? Aastad 1939-1944 on Eesti ja Soome ajaloos määrava tähtsusega tänase ajaloo mõistmiseks. Just nendel aastatel langetatud otsused kasvatasid erinevust kahe vennasrahva riigi vahel: nüüdseks on Soomest saanud Põhjamaade heaoluriik, kuhu eestlased sooviksid elama ja töötama asuda, samal ajal aga on Eesti unistuseks saada nende rikaste heaoluriikide hulka Euroopa Liidus, kuhu Soome kuulus juba 2002.aastal. Miks kuulub Eesti Balti riikide ning Soome Põhjamaade hulka? Põhjusi saab otsida just nendes viies aastas pool sajandit tagasi. Ja isegi nendel aastatel oli oma eelmäng alanud juba 1930.aastate keskpaigas.
saanud mehed : Jaak Peterson [üliõpilasena], ning arstid Friedrich Robert Faelmann ja Friedrich Reinhold Kreutzwald - kõik need mehed olid saanud küll saksakeelse hariduse ning Faelmann ja Kreutzwald kuulusid isegi balti-saksa üliõpilaste korporatsiooni "Estonia". Kuid jäid teadlikult eestlasteks, sest nad hindasid ja austasid oma rahvuslikkude juurte põlvenemist. Saanud julgustust ja inspiratsiooni Soome vennasrahva rahvuseepose "Kalevala" autorilt E. Lönnrotilt, panid Faelmann ja Kreutzwald kirja rahvasuus liikunud fragmendid ning avaldasid need kahekümnes lugulaulus Kalevipoja nime all. Väljapaistvate tagajärgedega jätkasid rahvusliku kultuuri viljelemist pastor Jakob Hurt, Dr. Mihkel Veske, kirjanik Friedrich Kuhlbars ning teised selleaegsed eesti soost kirjamehed ja kooliõpetajad. Tänu nendele haritlastele süvenes eestlaste rahvuslik ärkamine ja kujunemine eesti rahvuseks
hääletusest N. Liidu väljaheitmise küsimuses. Soomele tõttasid appi tuhanded vabatahtlikud paljudest riikidest, kellede arv ulatus 11.500 meheni. Otsesest abistamisest võtsid osa 26 riiki. Lennukite, tankide ja muu sõjavarustuse suurimaiks tarnijaiks olid Ameerika Ühendriigid, Prantsusmaa, Inglismaa, Itaalia, hispaania j.t. Samal ajal keelas president Roosevelt toorainete ja tööstusseadmete ekspordi N. Liitu ja andis Soomele 30 miljonit dollarit laenu. Eesti rahvas elas vennasrahva võitlusele kaasa suure sümpaatia ja poolehoiuga. Kuigi propagandatalituse poolt saadud keelu kohaselt ei tohtinud eesti ajakirjandus kommenteerida Soome Talvesõda, ega teha mitte mingisugust kriitikat agressorist N. Liidu aadressil, tõttasid paljud eesti mehed valitsuse näilisest hoiakust hoolimata vabatahtlikena võitlevale Soome rahvale appi. Kokku võitles vennasrahva vägede koosseisus üle 2000 eesti vabatahtliku, kes täie mehisusega punaarmee
proletariaat sõlmivad liidu. Stalinism: Sotsialismi ehitamine uuel maal, mis vastandub Trotski õpetusele. Sotsialistliku majanduse ülesehitamine omal jõul, ilma arenenud riikide abita. Revolutsioon ülalt, mida teostatakse järkjärguliste muudatuste teel riigivõimu initsiatiivil käsikäes vahetu altpoolt tuleva toetusega. Marksismi-leninismi dogmaatiline lihtsustamine Vene patriotismi kultiveerimine. Õhutatakse armastust NSVL-i kui "töörahva kodumaa" vastu. "Suure vene vennasrahva" juhtimisel ühtne "rahvastepere". Natsionalismi ideoloogiline õigustamine. Keelest saab vene rahva ajaloolise järjepidavuse ning tema "loova rolli" sümbol sotsialistliku nõukogude riigi rajamisel. Üldmõttes maailmarevolutsiooni teostamine kommunistlike parteide juhtimisel kõikides riikides. 1919 – 1935 7 Kominterni kongressi. Põhissuks neil ikka luua eeldused maailmarevolutsiooniks, parteide kõrvale salajase keskuse loomine revolutsioonide läbiviimseks, distsipliin, venemaa
See ei olnud populaarne. Selleks ajaks eestlased olid pettunud sakslastesse. Kardeti, et mehed saadetakse kaugele sõdima kodumaalt. Mobilisatsioon: 1943. aastal kuulutati välja mobilisatsioon meestele, kes sündisid 1919-1924 aastatel. Sakslased üritasid jätta muljet, et tegemist on vabatahtlikega. Mobiliseeritule anti valiku, kas minna leegioni, sõjaväe abiteenistusse või Saksamaale tööteenistusse. Algas mobilisatsiooniealiste meeste põgenemine Soome- Eelistati Soome vennasrahva mundrit võitlemiseks Nõukogude Liidu vastu. Narva pataljon: Vähestest inimestest, kes liitusid Eesti leegioniga tehti Narva pataljon. Pataljon paistis välja oma võitlusvõime ja tahtepoolest, kuid kandis ränki kaotusi. 1944 aasta Punaarmee jaanuaripealetung: 14. jaanuaril 1944 alustasid Leningradi, Volhovi ja 2. Balti rinde väed Leningradi ja Novgorodi all pealetungi ja murdsid Saksa kaitseliinid mimtes kohas läbi. Sakslased pidid taanduma ning järgnevates
annaabi.ee 
