Rahvuslik liikumine Aeg: 19. sajandil Eesti talupoegade iseteadvuse tõus, mis algas juba rahva pärisorjusest vabastamisega, lõi soodsa pinna rahvuslikule ärkamisele. Nõuti võrdseid õigusi teiste rahvaste, esmalt baltisakslastega. Rahvusliku liikumise eeldused: 1. Vennaskoguduste mõju seltsiliikumisele ja kultuurile 2. pärisorjuse kaotamine ja isikliku vabaduse saavutamine 3. lugemis ja kirjutamisoskus rahvahariduse edenemine 4. rahvuslike liikumiste tõus Lääne-Euroopas kandus baltisakslaste kaudu ka Eestisse 5. juhtide esilekerkimine, haritlaskond 6. eneseteadvuse kasv 7. maa haritlaskond külakooliõpetajad ja ärksama vaimuga taluperemehed Rahvusliku liikumise eesmärgid 1
mõistetaks sügavamalt. Jutlused olid tundeküllased ja kutsusid talupoegi vagadusele ning meeleparandusele. Ratsionalistid asetasid põhirõhu talurahva valgustamisele. Ei arvatud, et kõigis hädades on süüdi talupoegade kombelõtvus ja jumalakartmatus, vaid ka valitsev pärisorjuslik kord. Johann Georg Eisen von Schwarzenberg töötas välja konkreetseid projekte põllu- majanduse edendamiseks. Talurahvast puudutas kõige rohkem pietismiga seotud vennaskoguduste ehk hernhuutlaste liikumine, sest selle raames olid kõik võrdsed, rahvuse ja seisuse peale vaatamata. 1739.a algas üldine usuline ärkamine-talupojad rajasid ise kogudusi ja ehitasid palvemaju. Vennastekoguduse käigus läks palju kaduma rahvakultuuri, kuid liikumine andis eestlastele virgutava tõuke, tekitas elavat mõttevahetust. 1743.a keelati keisrinna Elisabeti käsul vennaskondade liikumise. Katariina II ajal keeld kaotati. BAROKK JA KLASSITSISM
Vägede majutamine Vennaste kogudused Vennaste kogudused ehk hernhuutlasid Hernhuutlased propageerisid usuvagadust, alandlikkust ja kõlblust, aga ka sotsiaalset võrdsust ja vendlust Asusid võitlusse vanade kommetega ( hävitasid vanu ohvrikohti, ehteid ja uhkusasju, torupille ja viiuleid) Hernhuutlaste mõjul võõrduti kõrtsidest Erakordselt tähtsad talurahva eneseteadvuse kasvatamisel Vennaskoguduste väljumine kiriku ja aadli kontrolli alt oli üheks põhjuseks, miks keisrinna Elisabeth 1743. Aastal vennaskoguduse liikumise keelustas Kuigi ametlikust luteri kirikust hernhuutlased lahku ei löönud, moodustasid nad omaette kogudusi, valides ise endile ka jutustaja. Koguneti lageda taeva all. Suuremad kogudused ehitasid endile ka palvemajad
saanud usuvool. Pietistid taotlesid usu sügavamat sisemist tunnetamist ja elu kõlbelisemaks muutmist. Pastorkonna hulgas omandas pietism valitseva seisundi .Oma toimekuse ja usinusega aitasid pietistidest õpetajad kirikul paremini toime tulla. Nad lähendasid rahva luteri usuga ning püüdsid usudogmad rahvale arusaadavaks muuta. Elavnes usulise kirjanduse väljaandmine. Rahva sekka jõudsid pietistlikud ideed vennaskoguduste ehk hernhuutlaste liikumise kaudu. Eestisse jõudis see rändkäsitööliste kaudu 1730ndate alguses ja võeti talurahva poolt kiiresti omaks. Hernhuutlased propageerisid usuvagadust, alandlikkust, kõlblust, sotsiaalset võrdsust ja vendlust. Nad moodustasid omaette kogudusi, valides endile ise jutlustaja, koguneti lageda taeva alla või ehitati endile palvemajad. Asuti võitlema vanade kommete vastu, näiteks hävitati ohvrikohti. Suurt rõhku pandi kõlblusele, loobuti kõrtsist,
tohtinud enam) Katariina II ajal pärisorjuslikku mõisamajandust. Vanade majandus meetoditega ei olnud enam võimalik võlgu katta. Baltisakslased: Talurahva kaitseseadused: talupoegade õigus vallasvarale, mõisakorrmiste ülempiirid, piirati mõisnike kodukariõigust 30 vitsahoobini, rüütelkonna rajamine igasse kihelkonda, koolid suurematesse mõisatesse. Anton Thor Helle: tõlkis Suure Piibli eesti keelde Hupel: tõlkis ajakirja ,,Lühhike öppetus" eesti keelde Vennaskoguduste liikumine: kuidas mõjutas Inimestevahelisi suhteid: koostöö, võrdsus, vendlus Jumalateenistuse korda: ei löönud luteri kirikust lahti, aga pidasid omi koosolekuid, rajasid palvemaju jne Ühistegevust: tõlkisid usulisi tekste, püüti ise kirjutada (talupojad õppisid ühise edu eest ühiselt seisma ja selle nimel töötama) Väärtushinnanguid: suur rõhk lugemis- ja kirjaoskuse levikule Kombeid ja tavasid: põlu alla pandi ehted, rahvariided, rahvalaulud ja-peod
*Balti provintsidele laienes vene maksusüsteem *Tähtsamaks riigimaksuks oli pearahamaks(juurde maksid ainult mehed) *Talupojad lootsid rootslaste tagasitulekule Küsimused. * Millistes keeltes anti välja ajakiri ,,Lühhike õppetus" ja kes sellega tegelesid? * Millised eesmärgid olid ajakirja väljaandmisel? * Kus asus vene riigi esimesed trükikoda, kellele see kuulus? * Iseloomusta August Wilhelm huppelit. * Kuidas mõjutas vennaskoguduste tegevus meie haridusolusid * Mida lugesid talupojad ajakirjade asemel ja millised õpetusi seal jagati? * Kuidas suhtus venemaa kõrghariduse omandamisse? * Kelle poolt rajati Tallinna esimene teater? * Mida pidasid tähtsaks piletistid? * Millised ülesanded olid vennastekogudustele? 1. Eesti ja Läti keeles, Peter Ernst Wilde oli väljaandja 2. Lootis sellega levitada talurahva seas tadmisi tervishoiust ja majapidamisest 3. Kuulus Wildele ja asus Põltsamaal 4
muutmist. · Pastorkonna hulgas omandas pietism valitseva seisundi(1720-30). · Oma toimekuse ja usinusega aitasid pietistidest õpetajad kirikul paremini toime tulla. · Pietistid lähendasid rahva luteri usuga. · Pietistid püüdsid usudogmad rahvale arusaadavaks muuta. Elavnes usulise kirjanduse väljaandmine · Rahva sekka jõudsid pietistlikud ideed vennaskoguduste ehk hernhuutlaste liikumise kaudu. · Eestisse jõudis see rändkäsitööliste kaudu 1730ndate alguses ja võeti talurahva poolt kiiresti omaks. · Hernhuutlased propageerisid usuvagadust, alandlikkust, kõlblust, sotsiaalset võrdsust ja vendlust. · Hernhuutlased moodustasid omaette kogudusi, valides endile ise jutlustaja(koguneti lageda taeva alla või ehitati endile palvemajad).
Hernuutlasedt propageerisid usuvagadust, alandlikust, kõlbust ja ka sotsiaalset võrdsust ja vendlust. Nad moodustasid omaette koguduse, valides ka ise endale jutustaja. Esiteks nad hävitasid vanu ohvrikive, ehteis, uhkusasju, torupille ja viiuleid, sest need kiskusid vande kommete juurde tagasi. Hernuutlaste mõjul võõrduti kõrtsidest. Suurt rõhku pandi kõlbusele. Vennaskoguduste liikumine aitas talurahval eneseteadvust kasvatada lubades kõikidel koguduseliikmetel kaasa rääkida. Kehtis samaväärsusnõue mis keelas vahe tegemise jõukuse või seisusejärgi. Mitmes paigas välju liikumine usulistes raamidest ning hakati esindama sotsaalseid nõudmisi. Sel põhjusel keelustas keisrinna Elisabet 1743 aastal vennastekoguduse liikuse, kuid see ei suutnud neid siiski hävitada.
annaabi.ee 
