Geoloogilised protsessid laamade äärealadel Ookeanilaamade eemaldumine ehk laamade lahknemine (spreeding)-divergents Laamade põrkumine konvergents - ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine - kahe ookeanilise laama põrkumine - kahe mandrilise laama põrkumine Laamade liikumine küljetsi-transformatsioon Ookeanilaamade lahknemine · Ookeanide keskahelikud on nn litosfääri venituspiirkonnad, kus ookeaniline maakoor rebitakse kaheks teineteisest eemale triivivaks pooleks. · Nii algab ookeaninõo laienemine ehk spreeding. Laamad liiguvad üksteisest eemale kiirusega 2 15cm aastas. · Selles piirkonnas on pangasmäestikuline reljeef, toimuvad paari kilomeetri sügavuse kolletega maavärinad. · Aktiivne vulkaaniline tegevus. · Seda protsessi võib näha Islandil - Atlandi ookeani keskaheliku ühel lõigul.
3 Laamade põrkumisel tekkiva suurema surve tagajärjel pressitakse mandrilaama servas olevad kivimid kurdudesse, tekib kurdmäestik. Vahevöösse vajunud kivimid sulavad osaliselt üles ning tekitavad magmakoldeid. Sellises põrkumispiirkonnas esineb tugevaid maavärinaid ja vulkaanipurskeid. II ookeaniliste laamade lahknemine Ookeanide keskahelikud on niinimetatud litosfääri venituspiirkonnad, kus ookeaniline maakoor rebitakse kaheks teineteisest eemale triivivaks pooleks. magmakolded Algab ookeaninõo laienemine ehk spreeding. Laamad liiguvad üksteisest eemale kiirusega 215 cm aastas. Sellises piirkonnas on pangasmäestikud. Paari kilomeetri sügavusel toimuvad maavärinad, samuti on aktiivne vulkaaniline tegevus (nt Islandil)
lõhestunud suurteks hiigelplokkideks e. laamadeks. Laam-litosfääri plokk, mis triivib astenosfääril. Laamtektoonika-geoloogiateadus, mis uurib laamade triivi ja sellest tulenevaid nähtusi. Laamade liikumist põhjustavad astenosfääri ainese konvektsioonivoolud. Laamade liikumisega seotud protsessid: · Divergents e. ookeanilaamade eemaldumine e. laamade lahknemine-Ookeanide keskahelikud on nn litosfääri venituspiirkonnad, kus ookeaniline maakoor rebitakse kaheks teineteisest eemale triivivaks pooleks. Nii algab ookeaninõo laienemine ehk spreeding. Laamad liiguvad üksteisest eemale kiirusega 2 15cm aastas. Selles piirkonnas on pangasmäestikuline reljeef, toimuvad paari kilomeetri sügavuse kolletega maavärinad. Aktiivne vulkaaniline tegevus. Seda protsessi võib näha Islandil Atlandi ookeani keskaheliku ühel lõigul. · Konvergents e
Ookeanis tähistab vajumiskohta kitsas ja sügav vagumus e süvik; Laamade põrkumisel tekkiva tugeva surve tagajärjel pressitakse mandrilaama servas olevad kivimid kurdudesse, tekib kurdmäestik, Vahevöösse vajunud kivimid sulavad osaliselt üles ja tekitavad magmakoldeid; Laamade põrkumispiirkonnas esineb tugevaid maavärinaid ja sagedasi vulkaanipurskeid. Ookeanilaamade lahknemine (spreeding)- Ookeanide keskahelikud on nn litosfääri venituspiirkonnad, kus ookeaniline maakoor rebitakse kaheks teineteisest eemale triivivaks pooleks. Tekib juurde uut maakoort- tekib ookeani keskahelik. Ookeani keskahelik võib ulatuda üle merepinna-tekivad saared. Nii algab ookeaninõo laienemine. Laamad liiguvad üksteisest eemale kiirusega 215cm a. Selles piirkonnas on pangasmäestikuline reljeef, toimuvad paari kilomeetri sügavuse kolletega maavärinad. Aktiivne vulkaaniline tegevus. Seda protsessi
tekitavad magmakoldeid; · Laamade põrkumispiirkonnas esineb tugevaid maavärinaid ja sagedasi vulkaanipurskeid. B. Ookeanilaamade lahknemine (spreeding) · Ookeanide keskahelikud on nn litosfääri venituspiirkonnad, kus ookeaniline maakoor rebitakse kaheks teineteisest eemale triivivaks pooleks. · Nii algab ookeaninõo laienemine ehk spreeding. Laamad liiguvad üksteisest eemale kiirusega 2 15cm aastas.
tekitavad magmakoldeid; · Laamade põrkumispiirkonnas esineb tugevaid Joonis 5. Ookeanilaama sukeldumine maavärinaid ja sagedasi vulkaanipurskeid. B. Ookeanilaamade lahknemine (spreeding) · Ookeanide keskahelikud on nn litosfääri venituspiirkonnad, kus ookeaniline maakoor rebitakse kaheks teineteisest eemale triivivaks pooleks. · Nii algab ookeaninõo laienemine ehk spreeding. Laamad liiguvad üksteisest eemale kiirusega 2 15cm aastas. · Selles piirkonnas on pangasmäestikuline reljeef, toimuvad paari kilomeetri sügavuse kolletega maavärinad. · Aktiivne vulkaaniline tegevus. · Seda protsessi võib näha Islandil - Atlandi ookeani keskaheliku ühel lõigul.
Laamade põrkumispiirkonnas esineb tugevaid maavärinaid ja sagedasi vulkaanipurskeid. Ookeanilaamade lahknemine (spreeding) Ookeanide keskahelikud on nn litosfääri venituspiirkonnad, kus ookeaniline maakoor rebitakse kaheks teineteisest eemale triivivaks pooleks. Nii algab ookeaninõo laienemine ehk spreeding. Laamad liiguvad üksteisest eemale kiirusega 2 15cm aastas. Selles piirkonnas on pangasmäestikuline reljeef, toimuvad paari kilomeetri sügavuse kolletega maavärinad. Aktiivne vulkaaniline tegevus. Seda protsessi võib näha Islandil - Atlandi ookeani keskaheliku ühel lõigul. Mandrilaamade põrkumine
ja tekitavad magmakoldeid; · Laamade põrkumispiirkonnas esineb tugevaid maavärinaid ja sagedasi vulkaanipurskeid. B. Ookeanilaamade lahknemine (spreeding) ·Ookeanide keskahelikud on nn litosfääri venituspiirkonnad, kus ookeaniline maakoor rebitakse kaheks teineteisest eemale triivivaks pooleks. ·Nii algab ookeaninõo laienemine ehk spreeding. Laamad liiguvad üksteisest eemale kiirusega 2 15cm aastas.
· Vahevöösse vajunud kivimid sulavad osaliselt üles ja tekitavad magmakoldeid; · Laamade põrkumispiirkonnas esineb tugevaid maavärinaid ja sagedasi vulkaanipurskeid. 4 B. Ookeanilaamade lahknemine (spreeding) · Ookeanide keskahelikud on nn litosfääri venituspiirkonnad, kus ookeaniline maakoor rebitakse kaheks teineteisest eemale triivivaks pooleks. · Tekib juurde uut maakoort- tekib ookeani keskahelik · Ookeani keskahelik võib ulatuda üle merepinna-tekivad saared. · Nii algab ookeaninõo laienemine ehk spreeding. Laamad liiguvad üksteisest eemale kiirusega 2 15cm aastas. · Selles piirkonnas on pangasmäestikuline reljeef, toimuvad paari kilomeetri sügavuse kolletega maavärinad. · Aktiivne vulkaaniline tegevus.
magmakoldeid; · Laamade põrkumispiirkonnas esineb tugevaid maavärinaid ja sagedasi vulkaanipurskeid. B. Ookeanilaamade lahknemine (spreeding) · Ookeanide keskahelikud on nn litosfääri venituspiirkonnad, kus ookeaniline maakoor rebitakse kaheks teineteisest eemale triivivaks pooleks. · Nii algab ookeaninõo laienemine ehk spreeding. Laamad liiguvad üksteisest eemale kiirusega 2 15cm aastas. · Selles piirkonnas on pangasmäestikuline reljeef, toimuvad paari kilomeetri sügavuse kolletega maavärinad. · Aktiivne vulkaaniline tegevus. · Seda protsessi võib näha Islandil - Atlandi ookeani keskaheliku ühel lõigul. C. Mandrilaamade põrkumine
magmakoldeid; · Laamade põrkumispiirkonnas esineb tugevaid maavärinaid ja sagedasi vulkaanipurskeid. B. Ookeanilaamade lahknemine (spreeding) · Ookeanide keskahelikud on nn litosfääri venituspiirkonnad, kus ookeaniline maakoor rebitakse kaheks teineteisest eemale triivivaks pooleks. · Nii algab ookeaninõo laienemine ehk spreeding. Laamad liiguvad üksteisest eemale kiirusega 2 15cm aastas. · Selles piirkonnas on pangasmäestikuline reljeef, toimuvad paari kilomeetri sügavuse kolletega maavärinad. · Aktiivne vulkaaniline tegevus. · Seda protsessi võib näha Islandil - Atlandi ookeani keskaheliku ühel lõigul. C. Mandrilaamade põrkumine
annaabi.ee 
