Kahanemine Kõrvallõhnade neeldumine · rigor mortis- Surmakangestuse põhjuseks on püsivate ristisildade teke aktiini- ja müosiinifilamentide vahel, see on põhimõtteliselt sama reaktsioon, mis toimub elusas lihases kontraktsiooni puhul. Erinevuseks on, et lihase lõdvestumine analoogselt eluslihasega on tapajärgselt võimatu, sest aktomüosiinisildade lõhustumiseks vajalikku energiat ei saabu. lihase elastsuse kadu, lihaste lühenemine, nende pingsuse areng, venitatavuse kadu. · liha veesidumisvõime liha omadus siduda või hoida endas sisalduvat vett töötlemise käigus: liha lõikuse (konditustamise ja siirimise), kuumtöötlemise, peenestamise või muu mehhaanilise töötlemise ajal · mikrobiaalne riknemine- bakterite mõjul nt hallitusseened, keeruline lahti saada
läbipaistvusest ja valgust hajutavate pigmentide hulgast kius. Täiesti sile ja läbipaistmatu pind peegeldab palju valgust, sellistel kiududel on ümar ristlõikepind. Eriomane läige on siidi-, lina-, sünteeskiududel. Läiget lisatakse: nt puuvilla merseriseerimisega st kiudu töödeldakse leelisega, kiud tursub ja ümardub. Läiget vähendatakse: nt keemilistele kiududele lisatakse valgust hajutavaid pigmente. *ELASTSUS Elastsust kirjeldatakse venitatavuse ja elastse pikenemisega. VENITATAVUS kirjeldab kiu pikenemist, kiu venitamisel kuni selle katkemiseni. ELASTNE PIKENEMINE - näitab, mil määral võib kiudu venitada, et see tõmbuks tagasi oma esialgse pikkuseni. Kiumaterjalidele on iseloomulik, et osa pikenemisest tõmbub koheselt tagasi oma esialgse pikkuseni ja osa pikenemisest alles teatud aja möödudes. Elastsed kiud on tavalistest kiududest venivamad nt looduslik kummi, sünteeskiududest elastaan
· Põrutused tunnusteks on valu, verevalum ja turse. Esmaabiks kasutatakse külma, rõhksidet ja verevalumi punktsiooni; · Sidemete vigastused tunnusteks on valu, verevalum, turse ja liigutuspiirang. Esmaabiks kasutatakse külma, rõhksidet ja verevalumi punktsiooni. Liigesesidemete rebendeid 15 põhjustavad liigutused, mis ületavad ligamentide elastsuse ja venitatavuse piirid. Rebendi ulatus sõltub sideme elastsusest, sidemele toimiva jõu suurusest ja kestusest; · Lihaste vigastused tunnuseks lisaks valule, verevalumile ja liigutuspiirangule ka lihase väliskuju muutumine. Esmaabiks kasutatakse samuti külma, rõhksidet ja verevalumi punktsiooni. Lihasspasmide korral kasutatakse ka lisaks passiivset venitamist. Lihasrebendid tekivad mitmesuguste mehhanismidega. Sagedasem on nn ekstsentrilise kontraktsiooni tõttu
• parandavad säästvalt liigeste liikuvust ning võimaldavad sooritada vajalikke liigutusi ökonoomselt ja koordineeritult; • venitused valmistavad lihased ette järgnevaks kehaliseks koormuseks, tagades hea lihastunnetuse, painduvuse taseme ja hoides ära liigeste liikuvuse languse; • venitamine parandab nii lihaste lõdvestusoskust kui ka psüühilist lõdvestumist, tagades hea enesetunde; • stretching tagab optimaalse lihaste venitatavuse kuni neljaks tunniks (aktiivsed venitusharjutused vaid kümneks minutiks). Venitusharjutused jaotatakse dünaamilisteks ja staatilisteks. Dünaamilisteks venitusharjutusteks on hooliigutused, vibutused ja suure ulatuse ning jõuga sooritatud painduvusharjutused. Neid harjutusi kasutatakse liigese liikuvuse ja liigutuste liikumisulatuse arendamiseks. Staatilised venitusharjutused on stretching-harjutused. Kasutatakse lihaste elastsuse suurendamiseks ja kõõluste ning sidemete venitamiseks.
4) Difusioon koekapillaaridest neid ümbritsevatesse kudedesse 5) Hapniku kasutamine rakkude ainevahetuses !CO2 eemaldamine vastupidises järjekorras. Rindkere seina elastsed jõud püüavad rindkere mahtu suurendada, aga kopsude elastsed jõud ja alveoolide pindpinevus(tekib, sest alveoolide sisepind on kaetud vedelikuga) püüavad ruumala vähendada, tekib negatiivne intrapleuraalne rõhk (negatiivne atmosfäärirõhu suhtes). Elastne takistus on venitatavuse pöördväärtus. Üldine gaasiseadus PV=RT. Kus P on rõhk, V on ruumala, T on temperatuur, R on universaalne gaasikonstant. Võib väljendad ka nii, et PV/T on konstantne. Mõned tähtsamad gaasiseadused on: DALTONI SEADUS: gaasisegu kogurõhk on tema komponentideks olevate gaaside osarõhkude summa. Maali-Liina, jaanuar 2012
ega saadakse beiniit. Ta koosneb tsementiidi peentest nõeltest ferriidis, kuna süsinik ei jõua kaugele difundeeruda ja moodus tada paksemaid tsementiidi kihte. Seetõttu on beiniit suurema tugevuse ja kõvadusega ning vähem plastiline. Austeniidi väg a kiirel jahutamisel (karastamisel) saadakse martensiit, mis on mittetasakaaluline faas. C ei jõua üldse difundeeruda ja auste niidi struktuur nagu ,,külmutatakse kinni". Martensiit on väga tugev, kõva ja rabe. Martensiidi painduvuse ja venitatavuse su urendamiseks teda tempereeritakse, st kuumutatakse allpool eutektoidset temperatuuri. Kuumutamise käigus tekib ferriit, mi lles on üliväikesed tsementiidi terakesed. Materjali nimetatakse tempereeritud martensiidiks. Tal on säilinud martensiidi tug evus ja kõvadus, kuid paranenud on painduvus ja venitatavus (siiski väiksem, kui perliidil). Perliidi või beiniidi kuumutamis
kahjutuks teeb. Kui ripsepiteel on muutunud liikumatuks, hakkab lima hingamisteedesse kogunema, mis suurendab hingamistakistust ja põhjustab köhareflekti. Ripsepiteeli muudab liikumatuks nt nikotiin. 19. Restriktiivsed ja obstruktiivsed muutused, spirograafia võimalused nende muutuste eristamisel. Hingamismehhaanika häired 1. Restriktiivsed - kopsude avardumisvõime on piiratud. Peamiselt hingamissüsteemi venitatavuse vähenemine. Fibroos, ehk kopsu paremhüümi armkoestumine põletiku tagajärjel 2. Obstruktiivsed - Õhku juhtivad hingamisteed on ahenenud, mistõttu suureneb voolutakistus. Peamiselt hinhamisteede takistuste suurenemine. Põhjusteks on turse (allergia), röga kogunemine (suitsetamine), bronhide lihaskihi spasmid (astma). Spirograafia on meetod, mis on laialt kasutusel hingamisteede ahenemise ehk obstruktsiooniga kulgevate haiguste diagnoosimisel.
Ta koosneb tsementiidi peentest nõeltest ferriidis, kuna süsinik ei jõua kaugele difundeeruda ja moodustada paksemaid tsementiidi kihte. Seetõttu on beiniit suurema tugevuse ja kõvadusega ning vähem plastiline. Austeniidi väga kiirel jahutamisel (karastamisel) saadakse martensiit, mis on mittetasakaaluline faas. C ei jõua üldse difundeeruda ja austeniidi struktuur nagu ,,külmutatakse kinni". Martensiit on väga tugev, kõva ja rabe. Martensiidi painduvuse ja venitatavuse suurendamiseks teda tempereeritakse, st kuumutatakse allpool eutektoidset temperatuuri. Kuumutamise käigus tekib ferriit, milles on üliväikesed tsementiidi terakesed. Materjali nimetatakse tempereeritud martensiidiks. Tal on säilinud martensiidi tugevus ja kõvadus, kuid paranenud on painduvus ja venitatavus (siiski väiksem, kui perliidil). Perliidi või beiniidi kuumutamisel veidi allpool eutektoidset
annaabi.ee 
