Vene keele ettekanne kooli kohta (0)

Sarnased õppematerjalid

31

docx

LÄTI MAATUNDMINE

· 100 ­ punane, Krisjanis Barons · 500 ­ pruun, Läti tüdruk Santiim (1, 2, 5, 10, 20, 50) USK · Luterlus ­ 27,6% · Katolliklus ­ 18,8% (keskus Latgale, Aglona) · Õigeusk ­ 21,8% · Ateism ­ 17,5% 2) LÄTI KEEL: Läti Vabariigi keel, ametlik Euroopa Liidu keel, indo-euroopa keelkonna idabalti keel, leedu keele lähim sugulane Räägib u 1,4 ­ 1,5 mijonit emakeelena, 120 000 ­ 200 000 inimest välismaal või paguluses (USA, Kanada, Austraalia, Venemaa jne) Dialekts Territoriaalne allkeel, sugulasmurrakute kogum (murre) Izloksne Väiksemal territooriumil kõneldud, murdest piiratum alllkeel (rohkem kui 500 (murrak) murrakut)  LÄTI MAATUNDMINE BALTI · Kursi ­ Kurzeme HÕIMUD · Zemgali ­ Zemgale

Kategoriseerimata

18

docx

I Maailmasõda põhjused, algus, sõjategevus, tulem

Eesti I maailmasõjas · U 100 000 ­ võeti umbes mehi sõtta. U 10 000 hukkus · Raskused põllumajanduses: hobused võeti sõtta. · Raha väärtuse langus · Sõjakindlustuste rajamine ­ peeter suure merekindlus, Rohukülla plaaniti suur süja sadam. · Sõjaväelaste arvu kasv · Sõjapõgenikud · Toidu- ja kütusepuudus 1917a kevad Eestis · Loodi Eestimaa kubermang o Eestimaa o Liivimaa põhjaosa · Autonoomia vene riigi kooseisus o Jaan Poska ­ kubermangukomissar (esimene eestlasest liider) o Valiti Maapäev ­ rahva esinduskogu (autonoomia esinduskogu) valida said nii mehed kui naised (valimised võidab see kes pooldas rahu ja lubas maad) o Eesti keelne asjaajamine ­ kõik dokumendid eesti keelde, koosolekud eesti keelde jne. o Loodu rahvaväeosad: 1. Polk (rahvusväeosa kus in u 3000-5000) käsukeeleks Eestikeel 1917 sügis Eestis

Ajalugu

4

doc

Eesti Vabariigi välisministeerium 1920-19

milliseid lepinguid sõlmida. 1919 nov sai välisministriks Ado Birk. Välisministeerium oli 1919 rahvaerakondlaste alluvuses enamasti. Struktuurimuudatused VM hakkas sisuliselt tööle pärast Tartu rahu. Tekkis võimalus suhtluseks N. Venemaaga, muututi iseseisvamaks. Saadi tunnustus N.Venemaalt de jure ja loodi ametlikud diplomaatilised suhted. Välisministeeriumi poliitika osakond jagati lääne ja ida osakonnaks ja 1920. teisel poolel eraldati spets. Vene osakond. Lääneosakond jagati Lääne ja Kesk-Euroopa osakonnaks jt suured reformid, mis said 1921-1922 teravaid rünnakuid ajakirjanduses. Nõuti suuremat kokkuhoidu ja süüdistati vara raiskamises. 1923. kinnitus üldjuhi kohale ministri abi, kellele allus poliitiline, juriidiline ja administratiivne osakond. Pol. Osakond jagunes neljaks : lääne, kesk-euroopa, ida ja informatsiooni büroo. 1925-27. loodeti koondada juhtimist ja funktsioone täpsustada. Ühendati mõned bürood ja loodi

Ajalugu

12

doc

Eesti ajalugu 18.sajandisti taasiseseisvumiseni

Ajaloo konspekt AJ-5 1. Sajandivahetus "The races of Europe" (1899) On kahte tüüpi soome sugu rahvast: Põhja-Eestis elavad tsuudid (Tchouds) ja Lõuna-Eestis eestlased (Esths). Nad kõnelevad keelt, mis sarnaneb ungarlaste ja baskide keelega, kuid struktuurilt sarnaneb Aasia primitiivsetele keeltele ja Austraalia aborigeenide keelele. 1902. a. vene ajalehes: Mitte kaugel Vene keisri residentsist asub oma eraldatuses üksildane hall maa. See rahulik, külm põhjapoolne nurgake on lähedal riigi peamisele arterile, kuid samal ajal kauge kõigest venelikust nii oma mineviku kui oleviku poolest. Sellel maal elavad tsuhnaad ja tsuhhoneetsid, keda kaunikõlalisemalt kutsutakse eestlasteks. Nad on vaikivad, sünged, väheliikuvad, tõrjuvad. Venelased vabastasid eestlased sakslast ikkest, kuid eestlased pole selle eest

Ajalugu

74

ppt

Iseseisev Eesti

◦ olukord Eestis  1915 rinne Riia all ◦ allveelaevad Eesti vetes  1917 sept Riia sakslastele  29. sept Saksa dessant Saaremaale  23. veebr 1917 – rahutused Petrogradis  3. märts – võim Ajutisele Valitsusele ◦ kaksikvõim  2. märts – rahutused Tallinnas  26. märts – eestlaste meeleavaldus Petrogradis  30. märts – määrus Eestimaa kubermangu valitsemise ajutise korra kohta ◦ Eestimaa kubermang, komissar J. Poska  23. mai – Ajutise Maanõukogu (Maapäeva) valimised  1. juuli – Maapäev tuli kokku ◦ Maavalitsus, J. Raamot, K. Päts  Reformid ◦ rahvusväeosad, J. Laidoner ◦ eesti keel asjaajamiskeeleks  8. okt – Lääne-Eesti saared sakslaste käes  26. okt – Petrogradis võim VSDT(b)P kätte, Lenin  27. okt – võimu Eestis võtab üle Eestimaa

Ajalugu

2

docx

Eesti astronoomia

Eesti astronoomia 1. Miks öpikoordi pilvel on niisugune nimi? 2. milline tähtsus on Tõravere observatooriumil Eesti teaduses 3. millega tegeleb Tartu tähetorn? 4. Millistele füüsika erialadele saab spetsialiseeruda tartu ülikoolis? 1.Ernst Öpik oli Eesti astronoom, kes sõltumatult teisest astronoomist Jan Hendrik Oortist lõi Päikesesüsteemi ümbritseva komeediparve, nn. Öpik-Oorti pilvekontseptsiooni. 2. a. 1812 Valmis Tartu Tähetorn, mille tööd hakkas juhtima astronoom Friedrich Georg Wilhelm Struve. b. 1816 Tartu Tähetornist sai Struve geodeetilise kaare esimene mõõdupunkt. c. 1824 Tartu Tähetorn sai tolleaegse maailma suurima 9-tollise Fraunhoferi läätspikksilma. d. 1837 Struve määras esimesena maailmas tähe kauguse Päikesesüsteemist. e. 1865 Arthur Joachim von Oettingen alustas Tartu Ülikooli Meteoroloogia Observatooriumis

Füüsika

4

odt

Ekke Moor lektüürileht

polnud. Raamat oli kohati suhteliselt igav minu jaoks, ei tekkinud eriti huvi seda üldse lugeda. 4. 3 küsimust, mis peale raamatu läbisaamist tekkisid 1. Mis sai poisist edasi?  2. Miks ta valis omale just sellise tee? 3. Miks ta omale lapse tegi, kui ise kohe jalga lasi? 5. 4 olulist sõna teosest, mis iseloomustavad just seda raamatut. Reisimine, perekond, seiklemine, tüdrukud 6. Lisainfo loetud raamatu ja autori kohta Gailit sündis Valgamaal , Sangaste mõisa läheduses Kuiksillal. Üles kasvas ta Laatre mõisas.Alates 1899. aastast õppis ta Valgas läti kihelkonna- ja linnakoolis, aastatel 1905­ 1907 Tartu linnakoolis.Aastatel 1911­1914 töötas ta ajakirjanikuna Lätis, 1916­1918 Eestis.Ta võttis osa Vabadussõjast sõjaväeametnikuna ja sõjakirjasaatjana. Gailit kuulus kirjanike rühmitusse "Siuru". Aastatel 1922­1924 elas ta Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias ning seejärel kutselise

Kirjandus

44

doc

Lõputöö - ETTEVÕTE KREDIITIMAKSMISE VÕIMALUS SUNMAX OÜ NÄITEL‏

42 RESÜMEE Antud töö teema on ,,Ettevõte krediitimaksmise võimalus Sunmax OÜ". Töö koostamisel juhindus autor abimaterjalidest: I. Balabanovi, L. Dontsova, N. Nikiforova, G. Kirisyuki, V. Serdyukovi, F. Judzhini, M. Brighhemi, E. Vaksmaa, V. Raudseppi töödest ja abimaterjalidest ning Raamatupidamise seadust ja Interneti võrgus avaldatud materjalidest. Töö koosneb kolmastst osast. Töö on kirjutatud vene keeles. Antud töö põhiülesanned: · Valida sobivat kirjandus; · Teha kindlaks mõiste ; · Teha kindlaks milliste kriteeriumite järgi hindavad ettevõte krediitivõimeline; · Viia läbi analüüs ja hinnata Sunmax OÜ krediitivõimalus; Töö koosneb 44 leheküljest, kaasa arvatud 2 lisa: ettevõte kolmeaastane bilanss, kasumiaruanne.

Ärijuhtimine

Kommentaarid (0)