ei tea, mis võib juhtuda ning ei pruugi neid enam kunagi rohkem näha. Näidendit saaks kirjandis edukalt seostada noorte lahkumisega kodumaalt ning tagajärgedega, mis sellega kaasnevad. See on suureks probleemiks praeguses ühiskonnas ning teema oleks aktuaalne. Seda teemat saaks võtta ka kitsamalt ja küsida, mida peaks muutma, et selline probleem vähem esineks. Teine hea kirjandi teema oleks vendadevaheline lahkukasvamine. Saaks kirjutada samasugusest situatsioonist, kus üks vend on sunnitud elama teisest lahus ja toimetulekust kui ise oleks sellises situatsioons. Näidend ,,Vennas" loob seoseid mitmete varem loetud raamatutega, kuid kõige enam just vendadevahelise suhetega ja sellel põhinevate teostega. ,,Nimed marmortahvlil" kajastab vendadevaheliseid suhteid taolises ajaperioodis ja nagu ka näidendis ,,Vennas", valib üks vendadest ühe elu tee ja teine teise.
Kirjeldatud kogemus ning noorema venna kaotus lapsepõlves olid ilmselt ka põhjusteks, miks ta täiskasvanueas psühholoogiast huvituma hakkas. Adler küll taastus haigusest, kuid tema tervis ei olnud peale seda enam endine. Mitmed Adleri varasemad meenutused on seotud tema enda ning vanema venna Sigmundi pideva omavahelise rivaalitsemisega, mis tulenes sellest, et Alfred oli nõrga tervisega ja pidevalt haige, kuid vanem vend oli täie tervise juures ning füüsiliselt võimekam. Vendadevaheline rivaalitsemine kestis kuni nende keskealiseks saamiseni ning oli ilmselt aluseks ka Adleri sünnijärjekorra teooria tekkimisele. (Gregory J. Feis,2012) Akadeemilise hariduse omandas Adler Viini Ülikoolis, kus ta õppis arstiks. Peale ülikooli lõpetamist 1895. aastal töötas ta meditsiini valdkonnas, kuid mida aeg edasi, seda rohkem hakkas ta huvituma psühholoogiast. 1902. aastal kutsus Sigmund Freud Adleri ja veel
Selline enesekeskne eluvaade on õdede-vendadevahelise võistlemise ja armukadeduse allikas. Kui nad ei saa seda tähelepanu, mida nad tahavad, sest see saab just uuele imikule, õele või vennale või isegi abikaasale osaks, muutuvad lapsed kadedateks. Armukadedusest pimestatuna on nad tusased, nurjavad teiste tegevusi, karjuvad või nõuavad rohkem tähelepanu õdesid-vendi lüües, mänguasju lõhkudes, jonnides jne. Kurb on see kindlasti, olgu see siis õigustatult või mitte. Kuigi õdede-vendadevaheline võistlemine on osa inimloomusest, on selle esinemissageudst võimalik vähendada, näidates igale lapsele, et ka tema on eriline. 2 1. SUHTED ÕDEDE-VENDADE VAHEL Õed-vennad on sünnitatud samast kehast ning nad on üles kasvanud samas perekonnas, seega nende suhe on väga eriline. See mõjutab paljuski meie arengut. Arvamust iseendast mõjutab võrdlus teistega
suri. Õed jõudsid tagasi Teebasse, kui Polyneikes tuli sõjaväega Teebat ründama. Ründajal oli õigus troonile, sest linna kaitsja ja kuningas oli Eteokles, noorem vendadest. Õed ei suutund kummalegi poolele asuda. Polyneikesega oli kaasas veel kuus ülikut. Niisiis oli seitse ülikut Teeba seitsme värava vastu. Polyneikes ründas just seal, kus Eteokles väravat kaitses. Õed ootasid palees, kumb vendadest enne langeb. Kuna kumbki pool ei saavutanud edu, pidi sõja otsustama vendadevaheline kahevõilus. Kumbki aga ei võitnud. Surevana pomises Polyneikes oma viimase soovi, saada maetud kodumulda. Sõda kestis edasi, kuid võitis Teeba. Troonile tuli uuesti Kreon ning kõlas käsk, et ükski ründaja ei tohi maetud saada. Eteoklest peab aga matma kui suurimat kangelast. Polyneikes pab jääma aga metsloomadele närida. Ismene oli kohkunud, kuid leppis olukorraga, Antigone aga mattis Polyneikese salaja. Nii hukati Antigone, Ismene aga kadus. Pilet 24 - Oidipus Mõisted:
siis, kui tapetakse tema poeg Menoikeus. Isa oli loomulikult sellise ohvri vastu. Kreon palus poega, et too linnast põgeneks, enne kui linn sellest ennustusest kuuleb. Kui isa läks kulla järele, mis pojale kaasa anda, tormas Menoikeus aga lahingusse, et mitte reeta Teebat hoides oma elu linna õnne eest. Olles aga relvakäsitsemises kogenematu, sai noormees kohe surma. Kuna piirajad ega piiratavad saavutanud märkimisväärset edu, lepiti lõpuks kokku, et tüliküsimuse peab lahendama vendadevaheline kahevõitlus. Kumbki aga ei võitnud, vennad tapsid teineteise. Kuna kahevõitlus ei otsustanud tüliküsimust, puhkes taas lahing. Lõpuks said teebalased vaenlastest jagu ja kuus linna piiranud sõjakangelast tapeti, vaid seitsmes, Adrastos, pääses eluga. Teebas tuli aga taas võimule Kreon, kes kuulutas, et ühtegi linna vastu sõdinuist ei tohi keegi maha matta. Eteoklest kui üllast kangelast pidi austatama aga kõige suurejoonelisema matusetseremooniaga
Eteokles, saigi kuningaks ning ajas venna minema. Polyneikes läks Argosesse. Oidipuse elupäevad lõppesid Ateena lähedal, kus ta viibis Theseuse külalisena. Antigone ja Ismene, kes oli isa surivoodile rutanud, jõudsid Teebasse tagasi just siis, kui Polyneikes asus Argoses kogutud sõjaväega linna vallutama. Juhtisid Polyneikes ja veel kuus ülikut; Teebal oli seitse väravat. Iga värava jaoks sai üks ülik. Tüliküsimuse pidi pärast mõningast kakelust lahendama vendadevaheline kahevõitlus. Vennad tapsid teineteise. Sõjaväed taplesid edasi. Lõpuks võitis siiski Teeba. Kreon sai jälle troonile. Andis käsu, et ühtki vaenlase surnut ei tohi matta, ka mitte Polyneikest. Ent matmata surnute hinged ei pääsenud üle Lethe jõest. Kreon teatas aga, et see, kes Polyneikese maha matab, peab ise surema. Antigone tegi seda, täites jumalate seadust, ning hukati. Ismenest pole edaspidi enam mingit lugu.
.. Isale on ju loomuomane valitseda poegade üle, eelkäijatele järelpõlve üle ja kuningale alamate üle. Sellised sõprussuhted rajanevad ülimusel, seetõttu austatakse ka vanemaid. Nendevaheline õiglus ja samuti ka sõprus pole aga samaväärne, vaid seisundile vastav. Mehe sõprus naisega on sama, mis aristokraatia puhul, sest lähtub loomutäiusest, suurema hüve andmisest paremale ja kooskõlas mõlemaga, ja samuti ka õigluse puhul. Vendadevaheline sõprus näib olevat seltsimehelik, sest nad on võrdsed ja samaelised, sellistena aga tunnetelt ja harjumustelt suures osas sarnased. Samamoodi näib see 7 Aristoteles peab üldisemalt silmas ainuisikulist võimu kui sellist. 8 Autarkes ei vaja teiste abi ega toetust. 18 olevat ka timokraatliku korra järgi, sest seal soovivad kodanikud olla võrdsed ja korra-austajad.