" Lõpuks seob mees härja puu külge kinni ning liigub kodu poole. Vennad hakkavad härja järele pärima ning noorem vend räägib loo ausalt ära. Vanemad vennad arvasid, et too oli mingisuguselt kelmilt petta saanud. Aasta pärast naaseb mees sama puu juurde kuhu ta eelmine aasta härja jätnud oli. Mees hakkab puuga rääkima ning küsib tollelt raha. Keegi ei vasta mehele. Ta hakkab juba kurjaks saama. Noormehel saab kõrini ja hakkab vemblaga puu tüve virutama. Siis kui puu maha kukub, avastab noormees juurte alt suure rahapoti, kus see hõberaha on. Mees hakkab puu ees vabandama, et teda löönud oli. Ta hakkas koos rahapotiga kodu poole sammuma. Tee peal kohtas ta kirikuõpetajat. Kirikuõpetaja uurib rahapoti kohta. Noormees räägib loo ära. Kirikuõpetaja, kes teda kui lolli tunneb hakkab noormehelt raha küsima. Küsib mehelt enda tarveks, küsib naise tarveks ning küsib tütarde tarveks. Noormees annab raha
Kui tüdrukuna oli Maril laul pidevalt huulil, siis perenaisena ta enam ei laulnud mured võtsid kogu ta aja. Töö ei olnud ainus, mis naiste elu raskeks tegi. Tihti oli nende raske saatuse põhjuseks nende oma abikaasa. Põhjuseid, miks see nii oli, on mitmeid mees võis olla vägivaldne, kuid ta võis olla hoopis hoolimatu, mis oli veelgi halvem. Vägivald oli näha Pearu ja tema naise puhul joobes peaga peksis ta naist. Andreski peksis oma naist Marit, näiteks päise päeva ajal vemblaga üle piha. Mari ei saanud Andresele vastu hakata, vaid talus seda kannatlikult ja rahulikult. See oli talunaise saatus, selle vastu ei saanud ta midagi teha ning mis naine see oli, kes mehe peksugi välja ei kannatanud. Peaasi et lapsed peremehe vihast pääseksid. Krõõta Andres ei puutunud, kuid Krõõdagi elu ei olnud kerge. Naine oli kerge ja nääpsuke, mitte suurekasvuline ja tugev nagu paljud teised talunaised
Kalevipoeg tõmbab noore tamme juurtega tükis maast, laastab oksad küljest, et tugeva vembla saab, millega edasi läheb, maapind sammude all vankumas. Ehmudes ülesärganud tuuslar leiab vaevalt aega pihutäie udusulgi põuest võtta ja nõiasõnul elustatuna lendama puhuda: suled, tuuletiivulläbistikku keereldes, moondavad endid raudriides sõjameesteks, jala- ja ratsavägi langeb kangele mehele peale. Lühikese ajaga nuiab tema need oma vemblaga maha, et mitte üksainuski eluga ei pääse. Võidetud tuuslar tunnistab koledale vaenlasele oma süüd, kuidas ta lese röövinud, aga Irumäele ära kaotanud. Kalevipoeg arvab tema jutu valeks ja lööb ta maha; hakkab siis ema otsima, nuusib õues ja toas kõik nurgad läbi, aga ei leia kuskilt. Siis langeb ta tööst ja südamevalust väsinuna magama. Üks lahke unenägu tuleb teda trööstima; Linda laulab nooruse ilul kiige peal. Sest nähtusest märkab ta, et ema enam elus ei ole.
kratti, tegigi ning hakkas sõstraid võtma, et vanapaganale kolm tilka "verd" anda, kuid siis torkas vanapagan teda õlga ning võttis ise verd. Kui kratt ärkas ellu, rääkis ta kubjasega uhkeid sõnu kasutades ja ütles et ta on voolanud jõena mööda linnu, lennanud auruna ja nüüd sai ta lumena võime rääkida. Hiigelsuur kratt läks põlema. Suur koll tuli rehepapi juurde inimliha sööma, tulemuseta üritas rehepapp teda ümber veenda ning lõpuks virutas talle pihlakapuust tehtud vemblaga, koll palus halastust ning leppisid kokku et too võib tulla tagasi ainult kana või lambana. Liina armastas kubjast Hansu, aga Hans armastas mõisapreilitt. Rehepapil tuli idee, et korraldab mõisapreiliga kohtumise, kus Tiina esineb mõisapreilina. Lumemees andis nõu Hansule mõisapreilile luuletuse kirjutamisel. Muna Ott tuli nõia juurde ning palus kirikuhärra lolliks teha, sest ta oli ähvardanud Otti. Nõid viskas Otti antud kirikuhärra juuksed potti ning jahvatas neid nagu jahu
Isa: Ei tea jah ,mis tema väikeses peas küll toimub. Vanaema: Küll tänapäeval need lapsed on ikka kärsitud .Nuruvad ja nuruvad aga kõike võimatut ja enne ei lõpeta, kui asi käes on.Kombeid peaks lapsele õpetama. Vanaisa:Ehk peaksin homme metsast vitsa tooma.Paneb lapsele aru pähe. Ema : Mis te nüüd ajate pada juttu? Peedu on hea poiss,ei ole temale vaja triibulisi ühtigi teha.Head lapsed kasvavad ka vitsata. Vanaisa: Aga kõige paremad põngerjad sirguvad siiski koos vemblaga. Ema: Aitab nüüd sellest jutust nüüd.Tuleb loota ,et see jõmpsikad mõne lollusega hakkama ei saa.Tänaseks aitab küll,kell on palju.Minge nüüd kõik magama ! Kõik lahkuvad. Hommik (Peedu tuba) Peedu ema : Ärka üles,hommikusöök on juba laual ! (peedu ei tee välja), PEEDU ,marss voodist välja! Peedu: Jah,juba tulen. (lahkuvad koos Peedu toast) (Söögilaua ääres) Kõik istuvad ja tegutsevad. Ema katab lauda.Isa ja vanaisa istuvad lauas.
pääval talopojad ni mitmekordset süüd endid Mahtra-möisa on, ning et tema kurja kokkukogusid, siis tegude läbi ni suur Ado Andrei oli kahjo sündinud, vemblaga nende saavad tema käest esimeste mässajate köik tema hulgas. Peale seda seisuseöigused tema on äravöetud ja ta saab möisavalitseja peale köigi kauema trahvi kippunud, on teiste aja peale, se on 20
valvas ukse ees. Korraga kuulis Villu koerte haukumist ja sai aru, et neid aetakse koertega taga ja nii ei ole võimalikki kuidagi sealt pääseda. Kui nad olid üles leitud tulid aga ratsamehed korda mööda ukse ette, et need sealt välja meelitada, aga Villu lõi kõik mehed hobuste seljast maha. Rüütel Herike tahtis aga Maiet näha, Villu aga kostis sellepeale, et otsi ise. Nüüd sai Herike vihaseks, ta käskis peidupaigale veel teisegi sissepääsu kaevata. Sepp märkas, et Priidu sai vemblaga sihukese matsu, et ta uimaselt maha kukkus, Mai seisis kahe peidupaiga keskel. Ta ütles rüütel Goswinile, et kui te mu venna ja sepp Villu vabalt ära lasete minna, siis olen ma ihu ja hingega teie oma. Ja kui te neid nuhtlemata ei jäta, siis pistan omale noa rindu. Villu ja Priidu lasti lahti, Villu tahtis rüütel Goswinile kallale kippuda, aga Mai ütles talle, et jäta mind rahule, ma tahan armastada Goswini ja nii see ka jääb. Goswin, Mai koos sulastega läksid mõisasse tagasi
Sulased jooksid talle appi ja hakkasid kõvalt seppa odadega torkima. Oleks sepa asemel rü utlisoost mees olnud, siis oleks Goswin sulaste abi vist põastusega tagasi lüanud; nü ud ei tulnud talle seda meeldegi. Oma selja taga kuulis Villu raginat ja mõ okade kõise-mist; siin raiusid ja murdsid sulased räastikust teed läi. 204 Esimene, kes jalga pelgupaika tahtis tõta, sai Priidu käst kül niisuguse matsu vemblaga päe, et ta uimaselt maha Kukkus, aga teised tungisid tagant jäele ja Priidu vemmal ei oleks kaua nende mõ okadele ja piikidele vastu panna jõd nud. Käast oma selja taga mäkas sepp, et asjad nurja minemas olid. Ta tahtis enne surma veel Maie oma kehaga kaitsta ja taganes sellepäast jäsku räastiku sisse. Pead pö orates näi ta, et Priidu palja peaga ja verine oli, aga siiski kui lõkoer vemblaga käe mõ ogamehe vastu võtles
annaabi.ee 
