Estonian Economy Estonians earn about half of the average European income, despite the fact that the economic growth during the recent years has been very fast and the differences have been diminishing. Although the extremely vigorous period of economic reforms is now over, the changes that Estonia is presently going through are far more extensive than those in the developed countries. The Estonian economy is diverse industry and transport, as well as commerce and different branches of services are all equally important. Due to the available natural resources Estonian economy largely relies on the branches related to the forest; Estonian energy sector is based on oil shale, a resource quite rare elsewhere in the world. Finland and Sweden are the most important trade partners. The Estonian economy profits significantly from the business generated by more than 2 million tourists a year, most of who...
tervisekahjustusi. Kokkupuude toiduainetega, mis on saastunud (nt muna, piim, liha. Loom on söönud põllul saastunud toitu ning ka temalt saadav produkt on saastunud) Õhusaastus Eestis. Energeetika- ja transpordisektor Eestis on tuntumad õhusaaste tekitajad Kiviõli ja Kohtla-Järve, sest seal asuvad põlevkivikeemiatehased. Olulisemad neist on Viru Õlitööstus AS, Kiviõli Keemiatööstuse OÜ, Nitrofert, Viru Liimid AS ja Velsicol Eesti AS. Need ettevõtted mõjutavad välisõhku oluliselt. Umbes 8992% Eestis toodetavast energiast saadakse põlevkivi baasil, ülejäänud 10% toodetakse biokütusest. Kuna põlevkivi sisaldab olulisel määral väävlit ja tuhka, siis on PK16-PE, Georg Roosalo Õhu saastamine ja sellest vältimine. mineraalse lendtuha ja vääveldioksiidi heited atmosfääri suured. Põlevkivi tarbimine on
kaevandamisel). Kohtla-Järve elanike suurim tööandja on Eesti Energia Kaevandused AS (AS Eesti Põlevkivi; 2003. aastal 4708, 2010. aastal ligi 3000 töötajat). Keemiatööstusettevõtete seas on suurimad põlevkivist mitmesugust toodangut valmistav Viru Keemia Grupp AS (2009. aastal 1312 töötajat), mineraalväetisi tootev AS Nitrofert ja bensoehapet valmistav Eastman Specialties AS (endine Velsicol Eesti AS). Traditsiooniliselt on Kohtla-Järvel olnud tugev ehitusmaterjalide tööstus (põlevkivituhast ja liivast seinaplokke tootis pankrotistumiseni 2010. aastal Ahtme tehases OÜ Silbeti Plokk; AS Silbet tegeleb põhiliselt ehitusmaterjalide, sh Silbeti kaubamärgi all toodetevate plokkide müügiga). Naistele sobivaid töökohti pakuvad Baltika Gruppi kuuluv AS Virulane (Ahtmes) ja Kiviõli Õmblusvabrikust tekkinud
jagatakse iga kaitseala vajaduse korral kolmeks vööndiks: loodusreservaadiks, sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks. 5. Kohalikud keskkonnaprobleemid. Suurimad jäätmetekitajad Põlevkivi Kaevandamise AS Narva Elektrijaamad AS AS VKG Oil Viru Vesi AS Oü Kiviõli Keemiatööstus Sillamäe Energia AS VKG Energia Põhja SEJ Ahtme SEJ Silmet AS haruldaste metallide, muldmetallide ja poleerimispulbrite tootmine Velsicol AS bensoehappe tootmine AS Nitrofert vedela ammoniaagi ja granuleeritud karbamiidi tootmine ja paljud teised... Peamised keskkonnaprobleemid · Igasugusel tegevusel on mõju! · Kõik keskkonda enim mõjutavad tegurid on Ida-Virumaal (energeetika, kaevandamine, keemiatööstus, jääkreostus). · Põlevkivikaevanduste ja jäätmeladestute poolt on ,,puudutatud" 450 km2 maad, mis moodustab 15% Ida-Virumaa maakonna territooriumist.
kusjuures pole arvestatud CO2 emissioone, ülaltoodud sõiduautode poolt tekitatud saastekahjuga (kuid ilma CO2ta) 7 389 900 kr siis võibki öelda, et need on täiesti reaalsed kahjud, mis igal aastal jäävad üksnes õhusaaste osas ühiskonnale korvamata. Suuremad atmosfääri saasteallikad Eestis on: 1. soojuselektrijaamad (Narva EJ, Iru SEJ) 2. autotransport 3. ehitusmaterjalide tootmine (AS Kunda Nordic Tsement) 4. keemiatööstus (Viru Keemia Grupp, AS Nitrofert, AS Velsicol, Kiviõli Keemiatööstuse OÜ, AS Silmet, AS Narva Õlitehas) 5. maavarade kaevandamine (AS Eesti Põlevkivi, Paekivitoodete Tehase OÜ jt) 3. VÄLISÕHU KAITSE Sisepõlemismootori heitgaasides on üle 200 keemilise ühendi, neist inimorganismile kahjulikke üle 170 (sh süsivesinikke umbes 160). Heitgaaside koostis oleneb kütuse liigist, kütuse- ja õlilisanditest, mootori töörerežiimist, tehnilisest seisukorrast, autode liikumistingimustest jms
toodetakse värve, kosmeetika- 1995. aasta alguses eraldus ilmusid karbamiidvaigud, mis Kiviterist teinegi firma, peenpõlevkivi. Esialgu ja pesemisvahendeid ning ei baseerunud enam põlevkivil, katsetati retorte Kiviõlis. töödeldakse kummi ja Velsicol Eesti AS. Ettevõttes vaid importtoormel. Käivitati sünteesitakse tolueenist Kõige uuemad sellised nn. plastikuid. See tootmine on suured ja kaasaegsed tahke soojuskandjaga retordid sisuliselt väga vähe seotud bensoehapet, mida kasutatakse
(Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, 2005) Tööstusharus, mille toodangust üle 80% läheb ekspordiks, tegutseb ligikaudu 200 ettevõtet, millest 16 annavad umbes 80% kogu keemiatööstuse toodangust. Keemiatööstus annab tööd pisut enam kui 3000 inimesele. (Meybaum, H., 2008) Ekspordiedu tuleb Ida-Virumaalt, kus peamisteks ekspordiartikliteks on Viru Keemia Grupp ASi toodetavad põlevkiviõli ja fenoolid, ASi Nitrofert karbamiidväetised, Velsicol Eesti ASi toodetavad bensoehape, naatriumbensoaat ja plastifikaatorid ning ASi Silmet haruldased 3 muldmetallid ja nende oksiidid. Teisteks tähtsateks põlevkiviõli tootjateks on Kiviõli Keemiatööstuse OÜ ja Narva Õlitööstus. (Meybaum, H., 2008) Keemiatoodete ekspordi vallas on suur roll Eestis ehituskeemiatoodete (vuugitäitematerjalid, hermeetikud ja ehitusliimid) valmistajatel Henkel Makroflex ASil ja Krimelte OÜ-l. Värvide,
mille eest tarbija on nõus maksma kõrgemat hinda. Suurte kulude tõttu vajavad need tooted kindlasti rahvusvahelist turgu, sest Soome enda turg on liiga väike. 6.3 KEEMIATÖÖSTUS Keemiatööstus on Eestis väga mitmekesine, kasutades nii kohalikku (nt põlevkivi) kui ka imporditud tooret (nt maagaasi). Mitmed keemiatööstuse suurettevõtted paiknevad Kirde-Eesti tööstuspiirkonnas. Suurimad tehased on Kohtla-Järvel asuvad Nitrofert, Viru Keemia Grupp, Velsicol ja Sillamäel Silmet. Nitrofert toodab väetisi ja kemikaale (ammoniaaki, lämmastikku jmt). Velsicoli põhitooteks on bensoehape, mille tootjaid maailmas on vähe, Viru Keemia aga toodab põlevkivist erinevaid tooteid (nt põlevkiviõli). Lisaks põlevkivist kütteõlide tootmisele on viimastel aastatel Eestis kõvasti kasvanud Venemaalt imporditud naftatoodete rikastamisel põhinev kütusetootmine ekspordiks. Silmet on üks Euroopa suurimaid vääris- ja väärismuldmetallide tootjaid
VKG Elektrivõrgud 65 191 167 Narva Narva Soojusvõrk AS 39 145 Sillamäe SEJ AS 222 73 Kohtla-Järve Soojus 91 77 Viru Keemia Grupp 1370 575 714 1504 1787 Kohtla-Järve AS Nitrofert 471 627 834 973 Kohtla-Järve Velsicol Eesti AS 143 325 447 550 699 Kohtla-Järve Kiviõli 386 211 273 Keemiatööstuse OÜ 318 Orica Eesti OÜ 64 185 185 202 231 Sirgala, lõhkeained Silmet Group 550 617
Virumaa suurimate energiaettevõtete (Narva Elektrijaamad – Balti ja Eesti EJ, Sillamäe SEJ, Kohtla-Järve ja Ahtme EJ, Fortum Termest AS, Kiviõli SEJ Kiviõli Keemiatööstuse OÜ koosseisus) ja Kohtla-Järvel asuvate põlevkivikeemia ning teiste keemiaettevõtete (Viru Keemia Grupp AS koos tütarettevõtetega: Viru Õlitööstus AS, Viru Vesi AS jt), Viru Liimid AS, Novotrade Invest AS, Nitrofert AS, Velsicol Eesti AS, aga samuti Kiviõli Keemiatööstuse OÜ, OÜ Repo Vabrikud jt olemasolu; maakonna lõunaosaks, kus rahvastiku tihedus on väike ja hajutatud, elab enamus elanikkonnast väikestes asulates ja ka Peipsi järve kaldapiirkonnas (Liblik, Maalma 2005: 172-173). Ainuüksi elektrijaamadest õhku paiskuvate heitmete tõttu pole õhu kvaliteet Kirde-Eesti põlevkivitööstuste juures kiita. Umbes kolmkümmend aastat tagasi oli olukord Kirde-
annaabi.ee 
