Siit koorub esimene tõsine juhtimisalane viga, asjaajamist oleks pidanud alustama kohalikest inimestest, tegevused oleks tulnud kohalikega läbi rääkida. Krossirada on seal aga kogu aeg olnud ja hooned on juba nõukogude ajal ehitatud, vanu hooneid saabki õigeks teha vaid detailplaneeringu kaudu, selleks tuleb esmalt kehtestada detailplaneering, siis saab võtta ehitus- ning lõpuks kasutusloa. Konguta vald alustaski, esitatud kinnistu detailplaneeringu, MTÜ Vellavere külaselts esitas sellele hulga vastuväiteid ja ettepanekuid, millega kohalik volikogu aga ei arvestanud. Konguta vallavalitsuse töötajad arutasid ettepanekuid ainult kinnistu omaniku ja planeeringu koostajaga, ettepanekute tegijaid ei kutsutud arutelus osalema. Ilmneb teine tõsine juhimisalane probleem, ettepanekute tegijaid kohtumisele ei kutsutud. See on ka üks peamine põhjus, miks tartu maavanem detailplaneeringule heakskiitu ei andnud.
Klaar on vaid põhjus: juba Vana-Roomast alates, kui mitte varem, on osatud viinamäetigude kulinaarseid omadusi hinnata. Munkadele oli see olend aga keskajal paastuaja leivakõrvane, mida toodi lõuna poolt nii Poolasse, Rootsi, Soome kui Baltimaadesse. Viimase poolsajandi jooksul on inimesed neid usinalt laiali tassinud. Sobiliku mulla, taimestiku ja niiskuse korral võib see tigu varjulises koduaias väga jõudsalt paljuneda. Umbes 25 aastat tagasi tõi mu isa Vellavere ilmatarga Vadim Zelnini aiast neli-viis tigu ja poetas Peedul kodutiigi äärde hekivillu. Läinud aastal korjas peretuttav puuriida vahelt oma poolsada tigu kilekotti ja viis koju Keerile. Maha jäi neid aga ilmselt sadu. Viinamäetigu · Kuulub tippsilmaliste seltsi kopstigude perekonda. · Koja kõrgus ja laius võivad täiskasvanud ehk kolmeaastasel isendil ligineda 5 cm. · Viinamäeteod on liitsoolised: kõik jagavad paaritumisel seemnepakikesi ja kõik munevad.
5. Uhtjärv 27,6 43,5 ha 6. Keema Suurjärv 27,5 3,9 ha 7. Koorküla Valgjärv 26,8 44,1 ha 8. Pindi Kärnjärv 26,0 8,3 ha 9. Jõksi 25,4 64,9 ha 10. Piigandi 25,3 43,4 ha 11. Saadjärv 25,0 710,0 ha 12. Vellavere Külajärv 25,0 4,6 ha 13. Petajärv 25,0 3,6 ha Kasutatud allikad http://www.vkg.werro.ee/materjalid/EGCD/Opik/juku/veed/jarvsyg.html 7 Tabel 5. Kümne suurima jõe järjekord Pikkuse järgi (km) Vooluhulga järgi (m3/s) Valgala järgi (km2) Võhandu (162) Narva (399) Narva (56 200)
on Eesti suuruselt teise linna, Tartu, elanikele sobiv võimalus looduses liikumise harrastamiseks ja seeläbi tervise taastamiseks ning saavutatud vormi säilitamiseks. [1] Üldiseloomustus Tartu- ja Jõgevamaal paiknev puhkeala koosneb kahest osa-alast: Tartu ja Saare- Vara. Tartu osa-ala objektid asuvad Tähtvere ja Kambja vallas ja on mõeldud valdavalt linnalähedaseks puhkuseks. Elva piirkonna objekte majandab ja arendab koostöölepingu alusel Vapramäe-Vellavere-Vitipalu Sihtasutus. Saare-Vara osa-ala objektid asuvad Saare, Pala, Vara ja Alatskivi vallas ning ala sobib iseäranis hästi nädalalõpupuhkuseks. Eriti kaunid on Tartu-Jõgeva puhkeala eriilmelised veekogud jõed, järved, kalatiigid, paisjärved ja kevadeti üleujutatavad alad, mitmekülgne maastik, erinevate kasvukohatüüpidega metsamassiivid ning ka soostunud alad. Mõlemal osa-alal on matka-ja jalgrattarajad ning lõkke-ja puhkekohad. Alates 2008
Pinnavesi moodustab jõed, järved , mered, liustikud, lumikatte jne. Tartumaal on 42 jõge, mille valgala ületab 25 km2, 54 veehoidlat ja paisjärve ning 58 järve. Osaliselt jäävad Tartumaa piiridesse Eesti suurimad järved: Peipsi järv, Võrtsjärv ja Saadjärv. Suurimaks jõeks on 100 km pikkune ja 9960 km2 Emajõgi. Maakonnas on kaitse all 5 järve: Kuningvere järv, Jaanijärv, Elva Linajärv, Vellavere Külajärv ja Kogrejärv ning mitmeid järvi (Saadjärv, Soitsjärv, Pangodi, Koosa jt.) kaitstakse kaitsealade koosseisus. Natura 2000 võrgustikku kuuluvad kaitstavad veekogud: Emajõe suudmeala, Elva jõgi, Peeda jõgi, Idaoja, Ilusa oja, Lavatsi järv, Võrtsjärv, Mustjärv, Lisaks on 3 lõhilaste (lõhe, meriforelli, jõeforelli, harjuse, rääbise, merisiia, peipsi siia) elupaikadena
Oma kõrguse ja maastikulise ilme järgi kuulub viimane siiski Otepää kõrgustiku juurde. Rõngu ümbrusega analoogiliselt loetakse kõrgustiku juurde Vastse-Antsla--Vaabina ümbrus, mida kõrgustiku põhiosast eraldab Urvaste ürgorg. Kõrgustiku väiksema ulatusega «eelpostid» on Sirvaku ja Voorepalu ümbrus. Kõige suuremaks Otepää kõrgustiku «eelpostiks» on aga põhja-loode poole jääv ja kõrgustikust Elva ürgoruga eraldatud Vellavere ümbrus. Väiksemate kõrguste tõttu ei ole teda loetud Otepää kõrgustiku külge kuuluvaks. Tema ühendamine Otepää kõrgustikuga samasse suuremasse maastikulisse ühikusse oleks küllalt põhjendatud. Sama probleem kerkib ka Karula kuplistiku puhul. Otepää kõrgustiku kui reljeefi positiivse suurvormi piiri, mida väljendab tema jalam, täpsemal jälgimisel märkame kõrvalekaldumisi sellest piirist, mida kaardil üldjoontes edasi annab 100 m samakõrgusjoon
Rattasõit omab tähtsust mõõduka külastussageduse juures (kuni 100 külastuskorda nädalas). Jalutamine, tervisejooks ja looduse vaatlemine omavad tähtsust kõrge külastuskordade arvu juures (100 või enam külastuskorda nädalas). Pikniku pidamise ja telkimise mõju on tugev objektide ning rajatiste lähiümbruses. Eestis on kaitsealuste objektide külastusseiret teostatud efektiivselt Elva puhkepiirkonnas Vapramäe, Vitipalu ja Vellavere ümbruses, kus 2006. aastal teostatud külastajaseire hõlmas nii kohapealset kui ka üldist elanikkonna seiret (Sepp ja Noorkõiv 2006). 2008. aastal teostati samas piirkonnas koormustaluvuse uuringud (Hurt jt 2009). 2008. aastal koostati Tartu Ülikooli Geograafia osakonnas Antti Roose juhtimisel aruanne metoodilistest lahendustest kaitsealade külastajate loendamiseks. Uuritavad alad asusid Endla ja Emajõe Suursoo kaitsealadel ning Vapramäel, kus kasutati külastuskeskuste
annaabi.ee 
