kogunevad käärimisel tekkiva sette pealmisesse kihti. See on see, mida tavaliselt nimetatakse ´sombreeroks` (kaabu), kuna see substants hõljub virde pealispinna kohal. Selleks, et “sombreeros” sisalduvad ained vajalikul määral laiali paigutada tuleb iga päev vähemalt üks kord eemaldada virde pealmine kiht. Fermentatsioon Areneb tingimustes, mis on sarnased nendega, mis on jälgitavad ka kõigi muude veinisortide valmistamisel. Erinevus seisneb vaid selles, et antud juhul toimub käärimine kõrgema temperatuuri juures. Ümbervalamine pärast esimest käärimist ja pressimine Kääritamise lõppedes toimub veini lahtivalamine eemaldades seejuures veinist tahked osad. Viimane käärimine Peale esimest ümbervalamist kääritakse veini viimast korda. Selle jooksul leiavad aset olulised bioloogilised muudatused, mille tulemusena saavutab
pinot blanc chardonnay chenin blanc semillon sauvignon blanc gewürtztraminer ruländer muscat blanc ROOSA VEIN JA KLARETT Neid kaht aetakse tihti teineteisega segamini, kuigi nad tegelikkuses on erinevad Suurem osa roosadest veinidest valmistatakse tumedatest viinamarjadest või tumedate ja heledate viinamarjasortide segamisel, marju hoitakse enne käärimist üksteisega vahetus kontaktis. Nende veinisortide valmistamise jaoks on virre alati hele. Sel moel saab vein oma värvi tumedate viinamarjade värvist. Pärast kobarate pressimist jäetakse mahl seisma ning seejärel pannakse käärima Arvestades valmistamistehnoloogiaid paigutub klarett tüüpiliste valgete ja punaste veinide vahele. Klarett valmistatakse osalt heledatest ja osalt tumedatest viinamarjadest. Mahl pannakse käärima, käärimise tulemusena saadakse mati varjundiga vein, kuna hele
järgmisel hommikul oled reibas ja töövõimeline. Kui oled aga joonud valesid jooke vales järjekorras, siis vaatad järgmisel päeval nukralt lakke ja leiad, et elu on läbi. Mida üks veininautleja teha ei tohiks? Kindel on, et toorest veini ei tohi juua, valede toitude juurde ja segamini ei tohi juua. Ja jumalapärast ei tohi veini joomise päeva lõpetada näiteks õllega. Ning ka paljude veinisortide headusest ja hinnast peaks ettekujutus olema, enne kui mingit veini osta. Rääkimata sellest, et on vaja teada, kuidas ja milles neid on õige serveerida. Leidub küllalt elementaarseid asju, mida veinide ja veinijoomise juures tarvis teada. Oma tuttavate gurmaanide seltsis olete nautinud häid veine, missugune on olnud meeldejäävaim veinielamus? Seda on raske öelda. Veinidega on mõnes mõttes nagu postmarkidega. Et alati pole kindel, kas mõni tohutu kallis
Noortes mahlakates veinides domineerivad kirkad puuviljalised maitsenüansid, küpsemist mööda areneb välja elegantne ja tasakaalukas bukett. 4. ROOSA VEIN Roosasid veine valmistatakse tumedatest viinamarjadest või tumedate ja heledate viinamarjasortide segamisel, mis kõigepealt purustatakse ning seejärel leotatakse umbes 12 tundi madalal temperatuuril ning lõpuks lastakse koos kestadega mõned tunnid käärida, et saavutada vajalik roosakas värvitoon. Nende veinisortide valmistamise jaoks on virre alati hele. Sel moel saab vein oma värvi tumedate viinamarjade värvist. Seejärel kestad eemaldatakse ning edasine fermentatsiooniprotsess jätkub juba analoogselt valge veiniga. Tavaliselt on need värsked ja kerge puuviljalise maitsega noored veinid, mis ei taha pikka laagerdamist. Roosa vein on parim värskelt. 5. VEINIDE LIIGITUS Maitse järgi liigitatakse veine kolme rühma: kuivad, poolkuivad ja magusad veinid. Värvi
Tallinn: AS Pakett, lk. 328 Ühtlasi takistab vürtside mõju veinil rikneda, annab meeldiva lõhna ja tõstab söögiisu.9 Keskaja alkohoolsetest jookides jääb veel mainida viina, mille valmistamine sai alguse 12. saj. Viin oli kallis ning alguses kasutati ainult meditsiiniliseks otstarbeks; viina valmistati kloostrites ja apteekides. Veel 15. saj oli viin saksamaal luksuskaup, ent juba järgmisel sajandil viina tarbimine kasvas järsult, eriti Põhja-ja Kesk Euroopas.10 Õlle- ja veinisortide rohkust arvestades ei ole sugugi üllatav pigem ootuspärane, et keskaja inimesed ka ise seda küllust vääriliselt hinnata oskasid ega lasknud ennast mitu korda paluda peekrit tõstma. Iga mehe tublidus pandi õieti proovile alles õllejoomisel proovile: ,,Kes seal paremini suutis lakkuda ja priisata, lüüa, torgata ja rüselda, see oli see kõige esimene kukk ja seati teiste poolt ülemisse otsa istuma ja anti temale au".11 Alkoholismi kui probleem keskaja ühiskonnas ei teadvustatud
(1) Veinijoomine oli keskaja Liivimaal luksus, kindel tunnus kõrgseltskonda kuulumisest. Veini joodi ikka ainult pidulikel puhkudel, sündmuse tähtsusest olenes veini kvaliteet. Klarett oli kõige luksuslikum ja kallim alkohoolne jook, mida Tallinnas pruugiti. Isegi feodaalid ja kaubahärrad ei saanud endale alati veini lubada, mis siis veel lihtsatest linnaelanikest rääkida. Paljudele oli armulaud ainus võimalus veini maiku suhu saada. (1) 3.3 Liigjoomine Õlle- ja veinisortide rohkust arvestades ei ole sugugi üllatav, et keskaja tallinlased ka ise seda küllust vääriliselt hinnata oskasid, ega lasknud ennast mitu korda paluda peekrit tõstma. (1) Kõige suuremad prassimised toimusid tähtsate pidustuste, iseäranis gildide peajootude ajal. Jootudel tarbitud alkohoolsed kogused on aukartustäratavad. Suurgildi 1543. aasta maikrahvipeol joodi ära 17 tünni lauaõlut, 12 toopi veini, 27 toopi õlut, 29 toopi Hamburgi õlut, s.o kokku
..24% suhkruid, millest põhilise osa moodustab invertsuhkur (võrdses osas glükoosi ja fruktoosi), 0,4...1,5% happeid, teiste marjadega võrreldes rohkem B1-vitamiini. C-vitamiini on viinamarjades suhteliselt vähe. Maailmas on aretatud üle 5000 viinamarja sordi, mis oma kasutamise otstarbelt jagunevad veini-, kuivatus- ja laua- ehk söögisortideks. 80% maailma viinamarjatoodangust läheb veini ja destillaadi valmistamiseks. Viimasest toodetakse brändisid ja konjakeid. Veinisortide tähtsamateks omadusteks on suhkrute ja hapete sobiv vahekord ja aromaatsus. Kuivatussordid sisaldavad kuni 28% suhkruid, on ilma seemneteta ja neid kasutatakse rosinate saamiseks. Lauasordid on erksavärvilised, suuremad, hea maitsega ja hästi transporditavad. Neid kasutatakse värskelt söömiseks ja mahla saamiseks. Lauasordid jaotatakse kvaliteedilt ekstra, 1. ja 2. klassi. Sõstrad jagunevad mustaks, punaseks ja valgeks sõstraks. Kõige väärtuslikumad on
annaabi.ee 
