Neerudest voolab läbi 1,2 l ver minutis. Esmane uriin sisaldab alguses kõiki aineid mis nefronist läbi filtreeritud, seega seal on pea aegu samad ained mis vere plasmas. Esmasest uriinist reabsorbeeritakse kõik ained mida organism vajab või vastupidi, lisatakse täiendavat eemaldamist vajavad ained ja saadakse teisene uriin. Keha temp reguleerimine: soojusjuhtivus (soojus juhitakse ühelt kehalt teisele kui need on kontaktis); konvektsioon (soojuse juhtimine õhu- või veevooludega); aurustumine (vett aurustatakse ära ja sellega neeldub suur soojushulk); soojuskiirgus (soojust eemaldatakse soojuskiirgusena). Soojusbilanss soojuse saamine peab olema sama suur kui soojuse kaotamine. Termoneutraalne tsoon 25-30 temperatuurivahemik kus püsiva kehatemperatuuri hoidmiseks ei kulu energiat. Füüsikaliste harjutuste tagajärjel toimuvad muudatused: hapniku hulk väheneb, süsihappegaasi ja piimhappe hulk suureneb, kehatemp tõuseb, veresühkru
vähendamise või suurendamise abil. Inimese keskne termoregulatiivne keskus on hüpotaalamus. Soojust võib saada või kaotada 4 erineval viisil: · soojusjuhtivuse teel, (soojuse ülekanne ühelt kehalt teisele, kui need on omavahel kontaktis) · konvektsiooni teel, (toimub soojuse juhtimine õhu- või veevooludega) · aurustumise teel, (aine muutumine vedelast olekust gaasiliseks) · soojuskiirguse teel.
Inimese keskne termoregulatiivne keskus on hüpotaalamus. Soojust võib saada või kaotada 4 erineval viisil: · soojusjuhtivuse teel, (soojuse ülekanne ühelt kehalt teisele, kui need on omavahel kontaktis) · konvektsiooni teel, (toimub soojuse juhtimine õhu- või veevooludega) · aurustumise teel, (aine muutumine vedelast olekust gaasiliseks) · soojuskiirguse teel. Treeningu füsioloogia Lihastel on kolm ATP allikat: · ATP, mis on kohe lihastes olemas. See tagab kiire energiaga varustamise ja võimaldab kohest liikumist. · ATP, mis tekib glükolüüsi käigus. Tekib ainult 2 ATP molekuli.
temperatuuri, tõusu või languse korral aktiveeritakse hüpotaalamuse mõjul vastavad mehhanismid ja tulemuseks on higistamine või külmavärinad. Hüpotaalamus saab infot nahas paiknevatelt retseptoritelt väliskeskkonna temperatuuri kohta. Tundes sooja või külma võtame vastu otsuse reageerimiseks. Soojust võib saada või kaotada- soojusjuhtivus- ehk soojusülekanne ühelt kehalt teisele, erinevatelt materjalidelt. Konvektsioon- soojuse juhtimine õhu- või veevooludega(riided vähendavad soojakadu, tekitades naha lähedale liikumatu õhukihi). Aurustumine- Aine muutumine vedelast olekust gaasiliseks, vee aurustumisel neeldub suur hulk soojust(seega jahutav toime). Soojuskiirgus- soojakadu infrapunase kiirguse näol, suur on kadu katmata kehaosadelt(pea,kael, käed) 11) Mis on maksa ülesanded? Vere glükoosisalduse kontroll, aminohapete sisalduse kontroll, plasmavalkude süntees,
(ammoniaak on mürgine!) · Osmoregulatsioon- kehavedelikes lahustunud ainete sisalduse reguleerimine · Antidiureetiline hormoon- sellest sõltub kui palju vett esmauriinist tagasi imatakse (hüpotalamus) · Pruun rasvkude- vastsündinud lastel, milles on palju mitokondreid (annab pruuni värvuse). Soojusproduktsiooni alus. · Soojuse kaotamine ja saamine: soojussjuhtvus (ühelt kehalt teisele), konvektsioon (soojuse juhtimine õhu- või veevooludega), aurustumine (vedelast olekust gaasiliseks), soojuskiirgus (soojakadu infrapunase kiirguse näol) · Termoneutraalne tsoon-kehatemperatuuri hoidmiseks ei kulu lisaenergiat · Füüsilise pingutuse korral: lihastes olevat ATP-d jätkub 10 sekundiks. Kui pingutus kestab 10- 60 sekundit, saadakse vajalik ATP glükolüüsi käigus. Minutist pikema aktiivsuse korral sünteesitakse vajalik ATP aeroobsel hingamisel. Tagatakse ENERGEETILINE PIDEVUS. · Miks me vananeme
Inimene kuulub püsisoojaste hulka. Oleme kohastunud elama soojas kliimas: · Väike rasvakiht · Karvkatte puudumine · Higinäärmed kogu keha nahas Inimese soojusbilanss: Keha soojus tekib peamiselt ainevahetuslike protsesside käigus. · Soojuskiirgus- soojakadu infrapunase kiirguse näol · Soojusjuhtivus- Soojusülekanne kahe füüsikalise kontaktis oleva keha vahel · Konvektsioon- Soojuse juhtimine õhu- või veevooludega. · Aurustumine- Vee auramine naha ja hingamisteede limaskesta pinnalt. Vee aurustumisel neeldub suur hulk soojustjahutav toime. Termoregulatsioon Termoregulatsiooni keskuseks on hüpotaalamus. Hüpotaalamus saab infot: Kontrollides veretemperatuuri Nahas paiknevatelt termoretseptoritelt. Kui keha temperatuur on liiga kõrge: Naha veresoonte laienemine. Higistamine Kui kehatemperatuur on liiga madal: Naha veresoonte ahendamine Kesknärvisüsteemi poolt tekitatud lihasvärin
T + J = Uriin + Higi + Hing + Väljaheide Peamised veeallikad: joogid, toit, ainevahetus Vee kaotus: uriin, higi, hingeõhk, väljaheide 29. Milline on inimese soojusbilanss – kuidas me saame ja kaotame soojusenergiat. Soojusbilanss = soojusjuhtivus, konvektsioon, aurustumine, soojuskiirgus. Soojusjuhtivus - soojuse ülekanne kõrgema temperatuuriga kehalt madalama temperatuuriga kehale Konvektsioon - soojuse juhtimine õhu- või veevooludega Aurustumine - aine muutumine vedelast olekust gaasiliseks, vee aurustumisel neeldub soojus Soojuskiirgus - soojakadu infrapuna kiirguse näol 30. Kuidas toimub inimese termoregulatsioon erinevatel välistemperatuuridel. Soojematel temperatuuridel toimub higistamine, mille käigus inimene aurustumise läbi püüab säilitada oma keha temperatuuri. 31. Mida tähendab termoneutraalne tsoon, mille poolest see erineb vee ja õhu keskkonnas ning
kaotab. T + J = Uriin + Higi + Hing + Väljaheide Peamised veeallikad: joogid, toit, ainevahetus Vee kaotus: uriin, higi, hingeõhk, väljaheide 31. Milline on inimese soojusbilanss kuidas me saame ja kaotame soojusenergiat. Soojusbilanss = soojusjuhtivus, konvektsioon, aurustumine, soojuskiirgus. Soojusjuhtivus - soojuse ülekanne kõrgema temperatuuriga kehalt madalama temperatuuriga kehale Konvektsioon - soojuse juhtimine õhu- või veevooludega Aurustumine - aine muutumine vedelast olekust gaasiliseks, vee aurustumisel neeldub soojus Soojuskiirgus - soojakadu infrapuna kiirguse näol 32. Kuidas toimub inimese termoregulatsioon erinevatel välistemperatuuridel. Soojematel temperatuuridel toimub higistamine, mille käigus inimene aurustumise läbi püüab säilitada oma keha temperatuuri. 33. Mida tähendab termoneutraalne tsoon, mille poolest see erineb vee ja õhu keskkonnas ning miks on selline erinevus.
Soojus liigub alati kõrgema temperatuuriga kehalt madalama temperatuuriga kehale, kuna kaks keha on omavahel kontaktis. Õhul on väiksem soojusjuhtivus kui veel, sest vesi on tihedam ja kontaktpind teiste molekulidega on suurem kui õhus. Soojuskadu toimub vees 25-30 korda kiiremini kui õhus. Halva soojusjuhtivusega ained on head soojusisolaatorid (nahaalune rasvkude). 2) konvektsioon Konvektsiooni korral toimub soojuse juhtimine õhu- või veevooludega. Tuuline ilm on alati jahedam kui tuulevaikne ilm, isegi kui õhutemperatuur on sama. Meie riided vähendavad soojakadu, tekitades naha lähedale liikumatu õhu kihi. 3) aurustumine 14 Inimene kui tervikorganism Narva kolledž Vilja Vendelin-Reigo …aine muutumine vedelast olekust gaasiliseks. Vedeliku aurustumine mingilt pinnalt tähendab jahutavat toimet
tunnused. Baktereid esineb looduses kõikjal. Neid võime leida õhust, veest, mullast ja teistest organismidest, kusjuures nende arvukus võib olla väga suur. Näiteks ühes grammis mullas leidub keskmiselt 40 miljonit bakterit ning samas koguses looduslikult puhtas vees on neid ligikaudu miljon. Bakterite laialdast levikut soodustavad väikesed mõõtmed ja kiire paljunemine sobivates tingimustes. Väikesed ja kerged bakterid levivad hõlpsalt õhu- ja veevooludega. Bakterid on vastupidavad paljude väliskeskkonna mõjutuste, ka äärmuslikes keskkonnatingimuste suhtes: nad taluvad nii madalaid kui ka kõrgeid temperatuure, kuivust, kiirgusi, kõrget rõhku, happelist keskkonda jms. See võimaldab neil elada väga erinevates tingimustes ja elupaikades. Elutegevuseks vajaliku energia saavad bakterid mitmesugustest ühenditest, näiteks mineraalainetest või organismidest (elavatest ja surnud) või nende elutegevuse jääkidest.
annaabi.ee 
